2-20-102894/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-102894

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102894 Tsiviilasi Swedbank AS hagi A R’i vastu võla nõudes Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine Tsiviilasja hind 953,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post kulli.reinfeld@swedbank.ee); Kostja: A R (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Mõista välja kostjalt A R’ilt hageja Swedbank AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 87,50 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskulult alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Swedbank AS esitas 21.05.2020 Harju Maakohtusse hagi A R’i vastu võla nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 01.06.2020 määrusega menetlusse.

2. Hageja esitas 09.07.2020 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja märgib, et kuna pärast hagiavalduse esitamist on kostja hageja nõude rahuldanud, palub hageja võtta hagist loobumine vastu ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

2-20-102894

2 (3)

3. Kohus edastas hageja 09.07.2020 avalduse kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole kohtule oma seisukohta esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

5. Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

6. TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

9. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 175 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna üksnes pool tasutud riigilõivust ehk 87,50 eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

2-20-102894

3 (3) on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel kohtunik