2-17-10171/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. august 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-10171

Tsiviilasi

YY hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 8. aprilli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

718,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Angela Jürgenson, seaduslik esindaja

MM

Kostja (apellant) CC (Soome Vabariigi isikukood XXX),

lepinguline esindaja Erki Vainu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis

CC-lt YY kasuks välja tagasiulatuva elatise 1561,71 eurot, ning menetluskulude

jaotuse ning kindlaksmääramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus muutis YY ja CC 8.

detsembril 2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi KELA kinnitatud vabatahtliku elatise

maksmise kokkulepet nr 291902 ning mõistis CC-lt YY kasuks alates 3. juulist 2017

kuni YY täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Muuta YY ja CC 8. detsembril 2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi KELA

kinnitatud vabatahtliku elatise maksmise kokkulepet nr 291902, mille kohaselt

kohustus CC tasuma YY-le elatist 155,17 eurot kuus. Mõista CC-lt YY kasuks

alates 3. juulist 2017 kuni YY täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis

summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

2 (7)

alammäärale (2017. a oli elatise suurus 235 eurot; 2018. a 250 eurot; 2019. a

270 eurot ning 2020. a on 292 eurot).

4.3. Jätta rahuldamata hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

4.4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. YY (hageja) esitas 3. juulil 2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 2700 eurot

ajavahemiku 2016 juuli kuni 2017 juuni eest ning elatise alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsusse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja tagasiulatuva elatise 2694 eurot ning igakuise elatise ½ Eesti Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 3. juulist 2017 kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. juuni 2019. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

6. Hageja

esitas

maakohtule

14. oktoobril 2019

hagiavalduse

täpsustuse

ning

14. jaanuaril 2020 hagiavalduse täienduse, milles palub kostjalt välja mõista igakuise elatise

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o

3. juulist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise 1862,04 eurot

poolte 8. detsembril 2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti (KELA)

kinnitatud vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe nr 291902 (edaspidi KELA kokkulepe)

täitmata jätmise eest ajavahemikul 2. juulist 2016 kuni 2. juulini 2017.

6.1. Hagi kohaselt on kostja hageja isa. Hageja vanemad ei ela koos. Pooled sõlmisid

8. detsembril 2015 vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe (KELA kokkulepe), mille

kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist 155,17 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale elatist

tasunud alates 2. juulist 2016. Seega palub hageja PKS § 108 alusel mõista kostjalt välja kahju

hüvitis hageja kasuks ajavahemiku 2. juuli 2016 kuni 2. juuli 2017 eest 1862,04 eurot

(155,17×12 kuud).

3 (7)

6.2. Hageja kulud on oluliselt suurenenud võrreldes KELA kokkuleppe sõlmimise ajaga.

Hageja on koos emaga kolinud alaliselt Eesti Vabariiki elama. Hageja ema on võtnud

eluasemelaenu Swedbank AS-ist (laenuleping nr XXX) ning igakuise eluasemelaenu tasumise

kohustus on ca 465 eurot. Kuna hageja ja tema ema elavad kahekesi, tuleb kulud jagada pooleks

ning hageja osa kohustustes on ca 232,50 eurot. Lisaks on suurenenud eluasemega seotud

kommunaalkulud. Hageja ema tasub igakuiselt kommunaalmakseid ca 100 eurot, millest ca

50 eurot on hageja kulud. Seega on hageja eluasemekulud kokku 282,50 eurot. Lisaks on hageja

kasvav laps, kes õpib alates 1. septembrist 2019 XXX, mistõttu on oluliselt suurenenud ka tema

kulutused

riietele

ja

õppevahenditele.

Samuti

on

suurenenud

kulutused

hageja

hügieenitarvetele, toidule, vaba aja veetmisele ning sidevahenditele. Hageja kulud on kandnud

üksnes tema ema. Kuna hageja kulud on oluliselt suurenenud, siis palub hageja mõista kostjalt

tema kasuks välja igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

7. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluse lõpetada. Alternatiivselt palub kostja jätta

tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata ning jätta elatisraha suurus jõusse vastavalt KELA

kokkuleppele.

7.1. Kostja väitel on maakohus võtnud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 1 p 4 kohaselt ebaõigesti menetlusse, sest pooled on sõlminud varasemalt kohtuotsusega

võrdväärse kokkuleppe elatise tasumise kohta (KELA kokkulepe). Kostja palub, et kohus

lõpetaks menetluse TsMS § 428 lg 2 kohaselt. Harju Maakohus ei saa suurendada elatist.

Hageja peab elatise suurendamiseks pöörduma Soome Vabariigi kohtusse. Lisaks kohustas

maakohus pooli praeguses asjas 26. augusti 2019. a määrusega esitama seisukohad 21 päeva

jooksul. Hageja jättis vastava seisukoha esitamata. Hageja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust

ega avaldust või taotlust, miks ta ei pidanud menetlustähtajast kinni. Seega pidi maakohus hagi

jätma menetlusse võtmata.

7.2. Hageja tagasiulatuv elatise nõue kostja vastu on alusetu. Hageja ise põhjustas elatise

täitmise võimatuse, kuna peatas KELA maksete teostamise. KELA ei edasta elatist hagejale,

kui ilmneb, et hageja saab elatist kahest riigist korraga. Samuti ei tähenda asjaolu, et KELA

keeldub hagejale makseid edastamast seoses hageja seadusevastase käitumisega (nõudes elatist

nii Soome kui ka Eesti Vabariigis korraga), et KELA kokkulepe on tühine. Hageja nõuab

kostjalt tagasiulatuvat elatist Eesti Vabariigi seaduste alusel kontrollimata, kas Soome Vabariigi

seadus seda võimaldab. Elatisnõude kokkulepe võib olla täitmisele pööratav Eesti Vabariigis.

7.3. Lisaks on hageja kulutused põhjendamatud. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on

kinnisvara soetamine seotud kulutusega lapsele. Hageja trennidega seotud kulutused on

toreduslikud ja ei ole seotud ülalpidamiskuludega. Mh on mitmed hageja esile toodud kulud

ühekordsed, näiteks lisamadratsi, voodi ja kooliriiete ostmine. Samuti pole hageja arvestanud

asjaoluga, et 50% kuludest on kohustatud kandma hageja ise. Hageja pole esitanud ühtegi

tõendit oma sissetulekute kohta ega asjaolu kohta, et ta on need kulud ise kandnud. Samuti tuleb

arvestada, kas hagejal on uus elukaaslane või abikaasa, kes temaga kulusid jagab.

7.4. Kostjal on Soome Vabariigis kuueliikmeline pere, keda kostja peab ülal pidama. Hagejale

KELA kokkuleppest suurema elatise väljamõistmine seaks kostja teised pereliikmed oluliselt

halvemasse seisukorda, kui on hageja seisukord.

Maakohtu otsus

8. Maakohus rahuldas 8. aprilli 2020. a otsusega hagi osaliselt ning muutis poolte

8. detsembril 2015 sõlmitud KELA kokkulepet, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale

elatist 155,17 eurot, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101 lg 1

sätestatud määras alates 3. juulist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 1561,71 eurot ajavahemiku 1. september 2016

4 (7)

kuni 2. juuli 2017 eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja

hageja kasuks menetluskulude hüvitise summas 520 eurot.

8.1. KELA kokkuleppe muutmiseks annab aluse TsMS § 459. Kuivõrd hageja elukoht on

Eesti Vabariigis, on Harju Maakohus pädev KELA kokkuleppest tulenevat elatise suurust

muutma (TsMS § 103 lg 4 p 1 ning lg 2 ja 3; Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 2008. a

määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise

ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (määrus nr 4/2009) artikkel 3 lg b).

Seega ei pea hageja kokkuleppe muutmiseks Soome Vabariigi kohtusse pöörduma.

8.2. Pooled ei vaidle selle üle, et

-

kostja ja hageja seadusliku esindaja abielust sündis 10. septembril 2012 hageja;

-

hageja elab koos emaga Eesti Vabariigis ja kostja elab Soome Vabariigis;

-

pooled sõlmisid 8. detsembril 2015 vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe (KELA

kokkulepe), mille kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma elatist summas

155,17 eurot;

-

kostja ei ole alates 2016. a septembrist hagejale elatist maksnud.

8.3. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud on kokku

607,25 eurot, millest ühe vanema osa on 303,63 eurot. Hageja põhjendatud igakuine

eluasemekulu on 65 eurot, sidekulu 10 eurot, transpordikulu 25 eurot, toit (sh koolis) 120 eurot,

tervishoid 20 eurot, koolikohustuse täitmine, trennid ja huviringid 197,25 eurot, hügieen

20 eurot, rõivad ja jalatsid 50 eurot, muud kulud (mänguasjad, raamatud, käsitöö, piletid,

taskuraha, lapsehoidja, osalemismaksud, jalgratas/kelk) 100 eurot.

8.4. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks anda hagejale

seadusjärgses määras ülalpidamist. Kostja ei ole vastu vaielnud hagist nähtuvale, et tema

sissetulek on vähemalt 2000 eurot kuus. Lisaks kuulub kostjale kinnisvara (eramu + maatükk)

ning sõiduauto. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema väidetavad kuus ülalpeetavat

oleksid alaealised lapsed ega seda, et hagi rahuldamise korral osutuksid need isikud varaliselt

vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja väited ei anna PKS § 102 lg 1 kohaselt alust kostja

ülalpidamiskohustuse piiramiseks. Lisaks ei ole kostja esile toonud muid asjaolusid, mis annaks

aluse kostjal lasuva hageja ülalpidamiskohustuse piiramiseks. Seetõttu tuleb muuta KELA

kokkuleppega hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja kostjalt hageja

kasuks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 3. juulist 2017 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kostja on võimeline lapse põhjendatud ja vajalike kulude katteks elatist

tasuma, kuivõrd tema majanduslik seisund seda võimaldab. Lisaks tuvastas kohus, et hageja

tänased kulud on ca kaks korda suuremad kui KELA kokkuleppe sõlmimise ajal. KELA

kokkuleppe puhul saab eeldada, et hageja kulud olid selle sõlmimise ajal 310,34 eurot

(=155,17×2). Arvestades, et ka üldine elukallidus on tõusnud, hageja on saanud vanemaks ja

alustanud kooliteed ning tegeleb aktiivselt huvitegevusega, on hageja kulud kasvanud, ning

esineb alus KELA kokkuleppe muutmiseks. Vaatamata sellele, et hageja põhjendatud ja

vajalikud vältimatud igakuised püsikulud on suuremad kui praegusel ajal kehtiv elatise

miinimummäär, lähtus maakohus hageja nõudest ning suurendas KELA kokkuleppes sätestatud

elatise suurust seaduses sätestatud elatise miinimummäärani.

8.5. Maakohus rahuldas hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt, s.o alates

1. septembrist 2016 kuni 2. juulini 2017 KELA kokkuleppest nähtuvas määras (155.17 eurot

kuus), kokku 1561,71 eurot. Kuna kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud alates 2016. a

septembrist, ei ole võimalik tagasiulatuvat elatise nõuet rahuldada 2016. a juuli ja augusti osas.

Tagasiulatuva elatise tasumine ei sea kostjat raskesse majanduslikku olukorda, kuivõrd kostja

on avaldanud soovi ja valmisolekut nimetatud ulatuses elatist tasuda. Asjakohatud on kostja

väited seoses elatise tasumise võimatusega. Kostjal lasub hageja suhtes seadusest tulenev

5 (7)

ülalpidamiskohustus ning kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et nimetatud

kohustust täita. Kostja pidi pöörduma vastavate ametkondade poole ning selgitama välja hageja

või tema seadusliku esindaja kontaktandmed ja/või pangarekvisiidid. Kostja väited ei anna alust

jätta elatis välja mõistmata.

8.6. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda, sest kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks, kuivõrd kohus on kostjalt

elatise välja mõistnud. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus

13 tundi, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (40 eurot käibemaksuga) arvestades vastab

520 eurole.

Poolte seisukohad

9. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada, ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 155,17 eurot alates 8. aprillist 2020 vastavalt

KELA kokkuleppele. Kostja palub jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.

9.1. Kostja leiab, et maakohus ei arvestanud esialgse hagiavalduse piire, tõendeid, kohaldas

ebaõigesti materiaalõiguse norme ning jättis tähelepanuta Euroopa Liidu õiguse normid.

9.2. Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja ei palunud Harju

Maakohtult KELA kokkuleppe tühistamist ega ole pöördunud selle tühistamiseks ka Soome

Vabariigi kohtusse. Lisaks pole hageja taotlenud KELA kokkuleppe muutmist. Seega on

tegemist menetlusnormide rikkumisega ja ei saa lähtuda määruse nr 4/2009 art 3 lg-st b.

Määruse põhjenduste p 22 sätestab, et tagada elatise kiire ja tõhus sissenõudmine ja ära hoida

kaebeõiguse kuritarvitamist, peaksid liikmesriigis ülalpidamiskohustuste kohta tehtud

kohtuotsused põhimõtteliselt olema viivitamatult täidetavad. Seetõttu tuleks määruses ette

näha, et päritoluriigi kohus peaks saama tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ka

siis, kui siseriikliku õigusega ei ole viivitamatut täidetavust ette nähtud, ja ka siis, kui

siseriikliku õiguse kohaselt on otsus edasi kaevatud või võidakse edasi kaevata. Hageja ei ole

esitanud avaldust, et kohtuotsus oleks täidetav. Lisaks pole kostjal midagi selle vastu, et KELA

kokkulepet täita. Soome Vabariigi lapse elatisseaduse III osa VIII peatükk § 3 sätestab, et

elatise kohta tehtud otsus on samaväärne kohtuotsusega ja on täitmisele pööratav nagu

kohtuotsus. Seega palub kostja jätta KELA kokkuleppe muutmata.

9.3. Maakohus ületas hagi piire seoses elatise suurendamisega. Hageja igakuised kulutused

on tuvastamata ning tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus otsustas,

et hageja vajadused on muutunud. Kostja on rahul KELA kokkuleppega ning on nõus maksma

hagejale igakuist elatist 155,17 eurot. Kostja viitab Justiitsministeeriumi koostatud lapse

vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuandele.

9.4. Kostja palub jätta tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtuga, et

asjakohatud on kostja vastuväiteid seoses hagejale tagasiulatuva elatise tasumise võimatusega.

Kostja on nõus kohtuotsust vabatahtlikult täitma ja ka tegi seda, kuid tekkis täitmise võimatus,

mille põhjustas hageja. Seega ei ole kostja rikkunud süüliselt hageja ülalpidamiskohustust.

9.5. Maakohus rikkus materiaalõiguse norme kui tegi otsuse, millega on kostja kohustatud

tasuma hagejale elatist nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis. Lisaks on hagejal

tagasiulatuva elatise nõue nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis. Maakohus ei

arvestanud, et praegusel juhul jääb kehtima kaks kohtuotsust, s.o nii vaidlustatud otsus Eesti

Vabariigis kui ka KELA kokkulepe Soome Vabariigis.

10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hageja tagasiulatuva elatisenõude ja jaotas ning määras kindlaks

6 (7)

menetluskulud. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja tagasiulatuva

elatisenõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles maakohus rahuldas

hageja nõude elatise suuruse muutmiseks alates hagi esitamisest, jääb maakohtu otsus TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ületas hagi piire. Ringkonnakohus leiab,

et olukorras, kus on olemas pooltele siduv kohtulahend või sellega võrreldavat õigusjõudu

omav muu ametlik dokument elatise maksmise kohta, saab hagi esitamist, milles nõutakse

varasemast suurema elatise väljamõistmist, pidada varasema elatise muutmise nõudeks. Samuti

on hageja avaldanud vähemalt asja teistkordsel maakohtus arutamisel selgelt, et soovib

varasemat elatise suurust muuta.

13. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hageja, st õigustatud isiku elukoht on Eestis, allub

vaidlus elatise suuruse muutmise üle määruse nr 4/2009 art 3 p b alusel Eesti kohtule. Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud viited otsuse viivitamatu täidetavuse kohta ei ole kohtualluvuse

osas asjakohased.

14. Kuna hageja elukoht on Eestis kohaldub vaidluse lahendamisele määruse nr 4/2009 art 15

ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli

art 3 lg 1 kohaselt Eesti õigus.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus suurendas õigesti elatise suurust, mida kostja on

kohustatud alates hagi esitamisest hagejale maksma. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, poolel uue hagiga õigus nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Seda sätet saab kohaldada ka olukorras, kus elatise maksmise kohustus

tuleneb teises Euroopa Liidu liikmesriigis koostatud ametlikust juriidilisest dokumendist, mis

on määruse nr 4/2009 art 48 lg 1 järgi Eestis tunnustatav ja täidetav sarnaselt kohtuotsusele.

Poolte sõlmitud KELA kokkulepe on selliseks dokumendiks.

16. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused elatise

muutmiseks täidetud. Ainuüksi see, et hageja kolis pärast KELA kokkuleppe sõlmimist

Soomest Eestisse, on TsMS § 459 lg 1 mõttes oluliselt muutunud asjaoluks, mis õigustab elatise

suuruse muutmist. Lapse elukohariigi muutumisega kaasneb muutus nii faktilises kui ka

õiguslikus olukorras, kuivõrd lisaks elukohariigis vajalikele kuludele muutub ka

ülalpidamiskohustusele kohalduv õigus.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et

hageja ei ole tõendanud enda vajaduste suurust. Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Sellises olukorras ei pea hageja enda vajaduste suurust

tõendama. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid PKS § 102 lg 2 järgi elatise

väljamõistmist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

18. Ringkonnakohus märgib, et kuna praeguses asjas tehtud otsusega muudetakse KELA

kokkulepet, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja peaks maksma elatist topelt kahe lahendi

järgi. See, et tegemist on varasema kokkuleppe muutmisega, nähtub selgelt maakohtu otsuse

resolutsioonist. Kostja peab seega maksma edasiulatuvat elatist üksnes praeguses asjas välja

mõistetud ulatuses.

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud välja kostjalt

tagasiulatuva elatise. TsMS § 459 lg 2 kohaselt ei saa elatise muutmist nõuda tagasiulatuvalt.

Samuti ei ole põhjendatud elatise teistkordne väljamõistmine põhjusel, et kostja on rikkunud

KELA kokkulepet. Olukorras, kus on olemas varasem täidetav kokkulepe, saab hageja nõuda

7 (7)

selle kokkuleppe täitmist, mitte kostjalt tasumata summa väljamõistmist. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tühistada ja hagi selles osas jätta

rahuldamata.

20. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi

kanda, arvestades asjaolu, et hagi rahuldamise täpset proportsiooni ei ole võimalik välja

arvutada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav