3-20-1539/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1539 Määruse kuupäev

26. august 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teha vabanemistoetusest ülekanne kohtutäiturile Resolutsioon

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 11. juunil 2020 Tartu Vanglale taotluse, milles palus kanda tema vabanemisfondis oleva rahasumma kohtutäitur Taive Peedosaarele täiteasja nr 119/2013/933 täitmiseks. X põhjendas taotlust sellega, et kohtutäitur arestis ja pani sundmüüki tema korteri ning tal tuleb kodu säilitamiseks enda võlgnevus tasuda.

2. Tartu Vangla jättis 29. juuni 2020 otsusega nr 6-24/3438-2 X-i taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kinnipeetaval ei ole vangistuse ajal õigus oma rahalisi vahendeid vabanemisfondis vabalt hallata. Vangla märkis lisaks, et taotlejal on soovi korral võimalik ülekannet teha kasutades ainult vanglasiseseks kasutamiseks olevat raha.

3. X esitas 8. juulil 2020 vanglale vaide, milles taotles väljamakse tegemist. Tartu Vangla jättis 29. juulil 2020 vaideotsusega nr 1-11/388-2 X-i vaide rahuldamata.

4. X esitas 17. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist kandma kaebaja vabanemisfondist 213 eurot kohtutäitur Taive Peedosaarele. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd tal on vabanemisfondis raha, tuleb see üle kanda täiturile, et ära hoida kaebaja elukoha müümist. Kohtu seisukoht

5. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist teha ülekanne vabanemistoetusest kaebaja 11. juuni 2020. a taotluse alusel.

6. Kaebaja on Tartu Vanglas kinni peetav isik, mistõttu on ta allutatud vanglas kehtivale korrale ja õigusaktides sätestatud piirangutele. Kohus märgib, et kehtiv õigus ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist.

7. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Sama paragrahvi lõike 3 järgi hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. Lõike 4 kohaselt võib kinnipeetava soovil vabanemistoetust hoiustada VangS § 44 lg-s 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.

8. VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat. Eelnevale järeldusele on ka Riigikohus viidanud 10. oktoobri 2013. a otsuses nr 3-3-1-38-13 (p 24). Vanglal aga puudub õigus eirata VangS §-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Samuti ei saa vangla eirata VangS § 44 lg-s 3 sätestatut, mis kohustab hoiustama vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.

9. Seega on vanglal kohustus hoiustada 20% kinnipeetava isikuarvel olevast summast vabanemistoetusena ja seda kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. 2020. aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrus nr 115, § 1). Seega kolmekordne kuutasu alammäär on 1752 (3x584) eurot. Kui vabanemistoetust on kogunenud rohkem kui kolmekordne kuutasu alammäär, siis võib kinnipeetava taotlusel ülejäänud rahaliste vahendite arvel täita rahalisi nõudeid. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt jääb kaebaja puhul vabanemistoetuse summa alla seaduses sätestatut.

10. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna Tartu Vanglal ei ole õigust suunata kinnipeetava isikuarvel olevaid summasid teisiti, kui VangS § 44 regulatsioon ette näeb, siis ei ole kaebajal õigust nõuda vangla kohustamist teha ülekandeid tema soovitud viisil.

11. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei rikutud Tartu Vangla 29. juuni 2020. a otsusega nr 6- 24/3438-2 ega 29. juuli 2020. a vaideotsusega ning Tartu Vanglal puudub õiguslik alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)