1-20-3795/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-3795

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg koht ja

26. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3795 (20230200083) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

sekretär Eda Loor Kriminaalasi E.F KarS 424 1

süüdistus § lg järgi Lühimenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav E.F

Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel; töökoht: xxxx (xxxx) xxxx, elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ole. ei Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 1 kehtiv väärteokaristus. Kaitsja Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON

1. E.F tunnistada KarS 424 1 kuriteo toimepanemises

süüdi § lg ettenähtud ja mõista temale karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. tähtajaline

2. KrMS 238

2 kohaselt E.F-ile karistust kolmandiku

§ lg vähendada mõistetud ühe võrra, mõistes ärakandmisele tähtajalise

kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS 73

§ lg 1 ja 3 alusel jätta E.F-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 4 (neli) kuud vangistust ulatuses

tingimusel, E.F temale täies täitmisele pööramata et määratud üks

1 ( ) aasta

6 (kuus) kuuli katseaja kestel pane toime uut tahtlikku ja se ei kuritegu.

4. KarS 78 p 1 alusel arvestada E.F-ile

1 aasta

6 kuulise katseaja

§ määratud ja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, alates 26.08.2020. so

5. KarS 50

1 p 1 424

3 alusel kohaldada E.F-i suhtes lisakaristust,

§ lg ja § lg võttes E.F-ilt

juhtimise

4 (neli) kuuks. Kohaldatud lisakaristus ära mootorsõiduki õiguse hakkab kehtima kohtuotsuse ning lisakaristus

4 kuulise

jõustumisest lõpeb tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt tul

kohtuotsuse viie jooksul

LS § sätetele eb pärast jõustumist tööpäeva juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. E.F-ilt

KrMS 173

1 p 1 2; 175

1 p 3, 4 9; 179

1 p

välja mõista § lg ja lg § lg ja § lg 2; 180 - 1 § lg te ja 3 alusel: - teise astme kuriteos kohtuotsusega kaasnev sundraha 876

süüdimõistva (kaheksasada kuus) eurot; seitsekümmend - joobeseisundi tuvastamise kulu 219 (kakssada ) eurot;

üheksateist - kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 97 ( seitse)

määratud üheksakümmend eurot senti ning kohtumenetlusel 154 (sada

ja (kakskümmend) viiskümmend neli) eurot senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 252 ja (kaheksakümmend) (kakssada kaks) eurot, viiskümmend s.o kokku menetluskulu 1095 (tuhat viis) eurot, tuleb kohtuotsuse üheksakümmend mis jõustumisest märkides

12 kuu jooksul tasuda Maksu- Tolliameti arveldusarvele, ja

selgitusena: E.F , 1-20-3795, menetluskulud, ositi Makseinfo koos „ tasumine“. viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

E.F-ile tema kätteandmise võimatusel elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg nõue täitemenetluse läbiviimiseks saabunuks kogu ja suunatakse

kohtutäiturile täitemenetluse sätestatud

seadustikus korras. Asitõendid salvestised ja

8. 1 DVD-plaat vormikaamera videosalvestistega (3 tk) (tl 6)

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 9.

1 DVD plaat Häirekeskuse helisalvestisega (tl 64) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

10. Sõiduauto reg.märgiga vaatluse käigus 16.01.2020 võetud bioloogilise aine xxxx xxxx materjalid (proov esimese vasakpoolse ukse sisemiselt lingilt pakend nr 1; proov esimese – vasakpoolse istme turvavöö klambrilt – – pakend nr 2; proov roolilt pakend nr 3; proov käigukangilt – pakend nr 4; proov esimese vasakpoolse turvavöö avamisnupult – pakend nr 5) ning roolil lahti läinud, eemaldatud ning pakendatud turvapadi (pakend nr 6), mis asuvad asitõendite laos Tallinna, Rahumäe tee 6/1 (akt 20ATH01158) ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik väärtus, hävitada KrMS § 100 lg 6 ja § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas

ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva - jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS:

E.F-i (E.F) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 15.01.2020a. kella 04:30 paiku Harju maakonnas, Tallinnas, Endla tn 45 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 88T kohaselt tuvastati isikul narkojoove: MDMA, muuhulgas tuvastati väljahingatavas õhus etanooli sisaldus tõendusliku alkomeetriga lugem 0,58 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,53 mg/l) ja põhjustades liiklusõnnetuse, sõites teelt välja vastu betoonposti. Seega E.F rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Kor - S § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Sellise tahtliku tegevusega pani E.F toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil E.F selgitas,

on talle arusaadav, tunnistab end süüdistatav et süüdistus süüdi jääb lühimenetluse ülekuulamist ning

juurde enda taotlemata.

Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud koh alla antud

tunnistamise, kontrollinud ära tu süüdistatava süü kriminaalasjas kogutud kirjalikke asub seisukohale,

talle tõendeid, et süüdistatava süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on mahus leidnud. Sellisele täies tõendamist seisukohale asumist dab kohus

põhjen järgmiselt.

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.

Kohtu hinnangul on alltoodud t t leidnud, E.F juhtis 15.01.2020 õenditega õendamist et kella 04:30 ajal Harju maakonnas Tallinnas Endla

45 juures xxxx tn mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti 88T kohaselt esines E.F-il narkojoove: MDMA, muuhulgas tuvastati

etanooli sisaldus väljahingatavas õhus tõendliku alkomeetriga lugem 0,58 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,53 mg/l).

Tunnistaja J Li (tl 7-8) kohaselt viibis 15.01.2020 xxxx burgeris. Vahetus algas ütluste ta tööl tal kell 21:00. Umbes kella 04:00 paiku astus sisse klient. Tegemist oli nooremapoolse meesterahvaga, kellel olid ees Tundis koheselt meesterahva juures päikseprillid. alkoholilõhna. Samuti tekkis tal koheselt kahtlus, isik on lisaks alkoholijoobele veel ka narkojoobes, kuna et tema viitas sellele. Seljas oli meesterahval halli dressipluus, peas

käitumine värvi nokamüts. Meesterahvas tema poole sooviga osta energiajooki Monster. hakkas leti enda pöördus Ta ees rahakotti otsima. Ta ei leidnud rahakotti ja hakkas ropendama. Ta ütles, et käib xxxx ära ja tuleb tagasi, kuna unustas rahakoti xxxx. liikus kadus Kuna tal oli Seejärel ta välja ja vaateväljast. samal ajal ka teisi kliente, siis vaadanud kuhu poole noormees liikus. umbes 30 ta ei Möödus minutit, kui ta nägi, et see sama meesterahvas, kes enne oli ära läinud xxxx oma rahakoti järele, astus uuesti sisse soovis taaskord energiajooki Monster.

seda

ja Ta läks külmkapist võtma ja märkas, sõiduk. sõid Sõiduk

burgeri putka on et ees Rohkem inimesi seal ukis olnud. ei oli sõitnud väga sõidukid jalakäijad.

ukse ette, kus tegelikult pargi kus liiguvad ei ja

sai aru, Ta et meesterahvas, kelle juures tundis, oli ise selle tulnud. oli ta alkoholilõhna sõidukiga Sõidukiks xxxx xxxx.

selle numbrit, kuna kirjutas selle koheselt kui regmärgiga Mäletab sõidukit ja üles, tekkis kahtlus, joobes meesterahvas juhib Meesterahval oli kaasas rahakott, milles et sõidukit.

oli pangakaart. Meesterahvas tasus energiajoogi eest pangakaardiga, väljus burgeriputkast ning istus aega oma kapotil. Siis istus

rooli,

mõnda sõiduki ta sõiduki käivitas sõiduki ja sõitis minema. oli

Vajutas gaasi

kiiresti minema xxxx Ärasõitmine väga järsk. äkiliselt ja sõitis keskuse poole. Ise haaras telefoni teavitas joobes juhist Tema hinnangul oli ta ja Häirekeskust. meesterahvas väga ebaadekvaatne ning ei oleks tohtinud kindlasti sõidukit juhtida, kuna tal olid ilmselged narkoalkoholijoobe tunnused. või

Äratundmiseks pöördel) äratundmiseks esitamise protokolli (tl 9-11 ja kohaselt esitati J L

ile

kahtlustatava E.F isikufoto koos kahe sarnase objektiga. J Li selgituse tundis järgi ta esitatud fotodelt isiku, kes 15.01.2020 kella 04:00 paiku xxxx Burgeris ning ära käis sõitis minema sõidukiga xxxx reg.märgiga Äratuntav xxxx. isik asu fotol nr 1 kelleks on E.F . Kui katab fotol kinni isiku silmad (kuna isikul olid xxxx

siis ta ees käies päikeseprillid, ta ei näinud ära näokuju lõuajoone järgi. tema silmi), siis tunneb isiku ta

ja

Tunnistaja J S (tl 4-5) kohaselt 15.01.2020 sai koos patrullpolitseinik M Muga kell ütluste ta 04:45 „B“ prioriteediaga

väljakutse, mille sisuks oli see, et teenindaja tundis sõidukijuhi juures alkoholi

talle energiajooki ning isik xxxx keskuse poole. Juht oli olnud lõhna, müüs sõitis üksinda nokamüts päikesepri autos, peas, l ees, hall dressipluus seljas. Nad liikusid xxxx lid keskuse poole ning märkasid xxxx keskuse sissesõidul avariilist sõidukit xxxx reg.nr xxxx, mis oli vastu majatoe betoonposti. olid juba ka teised patrullid, sõitnud Sündmuskohale jõudnud kaasaarvatud koerapatrull. Koerapatrulli ametnik kirjeldas juhti, kelleks oli noorem meesterahvas

mustad hall kampsun, heledad juuksed. Isikuks pidi ilma üleriieteta, püksid, olema E.F. Olles xxxx ümbruses tuli neile juhtimiskeskuselt info, et isiku elukohaks on xxxx, kus juht võib pesitseda. Samuti oli samal hetkel tulnud avariigrupi juurde sõiduki omanik F O, kes tema xxxx on E.F , kes ainult selle ütles, et sõidab sõidukiga. Samuti oli E.F helistanud enda isa F

tegi xxxx ile ja öelnud, et sõidukiga reg.märgiga xxxx avarii xxxx keskuse juures ning palus F endale tulla. Selle tuligi isa F xxxx il järgi tõttu sündmuskohale keskuse juurde. Kui F uuesti pojale E.F helistada, vastanud E.F enam tema üritas ei kõnedele. Nii suundusid nad koheselt aadressile xxxx ning F O tuli samuti nendega kaasa. Ühiselamusse sisse saades leidsid nad E.F-i kell 05:38 xxxx korruselt diivanil istumas. E.F oli nooremapoolne mees, must kott kõrval, hall dressipluus seljas, millel vereplekid peal. E.F oli silmnähtavalt alkoholijoobes ning oli näha ka narkootilise aine tarvitamise tunnuseid, st silmad olid punased, pupillid olid suured ega reageerinud absoluutselt valgusele, higistas palju, jutt oli ebaadekvaatne. Samuti oli pilk ekslev. Käitumine oli unine, kuid samuti närviline ja mis ta rahutu. E.F-i

käest küsides, juhtus, ta,

ütles et

tea midagi ning temalt varastati ei sõiduk. Oma

süüd ta tunnistanud ei ja ei

võtnud sõiduki juhtimi avarii omaks. st ja põhjustamist Isiku riided olid verised osaliselt ka katki E.F seda sellega, ja ja määrdunud. põhjendas et väidetavalt käis andis kellelegi peksa

ja niimoodi baaris. Isiku jutt oli seosetu absurdne. ja Kontrollisid indikaatorvahendiga tema alkoholijoovet Alcoquant 6020 plus A418915, mille näit osutus positiivseks. osutus 0,79 mg/l. Isikuga suunduti jaoskonda, sooritada joobe Näiduks et tuvastamine alkomeetriga. Kontrolli tulemiks oli 0,58 mg/l -

tõendusliku +/ laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemiks jäi 0,53 mg/l. Kuna isikul olid olem ka narkootilise aine as tarvitamise tunnused, nad isikule teha uriini kiirtesti. Isik olnud selleks üritasid ei võimeline ja seetõttu suundusid nad isikuga Wismari haiglasse, kus arst kirjeldas isiku terviseseisundit ning kuna Wismari haiglas olnud ka isik uriiniproovi andma, nad isikud Ravi ei võimeline käisid tn 18, Tallinn, kus E.F-ilt kateetriga uriiniproov. E.F-i tarvitas

ecstasy võetu sõnul ta õhtul kapslit. Isik oma sõnade kohaselt tarvitab veel ka kanepit, rohkematele küsimustele narkootilise aine tarvitamise kohta soovinud vastata. ei ta

Kahtlustatava E.F-i (tl 1-2) kohaselt tunnistab ta, on toime pannud kuriteo, ütluste et ta milles teda kahtlustatakse. 15.01.2020 viibis iselamus xxxx. Kellaaeg oli hiline.

ta üh Öösel umbes kell 00:00 kuni kella 04:00-ni tarvitas kodus olles

kogust ta üksinda õlut. Ärajoodud ta öelda oska. Mingi hetk tarvitas ka narkootilist ainet MDMA ehk ecstasyt. Narkootiline ei ta aine oli kapslina.

sattus

xxxx xxxx rooli. Ta ei mäleta, mis põhjusel ta sõiduki reg.märgiga Kellegagi kokku saama pidanud.

ta öösel ei Mäletab, et võttis sõiduki võtmed ja läks sõitma.

Sõitis xxxx otse xxxx keskuse juurde. Seda, mida ta keskuse juures tegema pidi, ta ei tea. xxxx on umbes 3 minutit Pidi tegema xxxx keskuse taha parklasse.

sõitmist. parempöörde Pöörde hetkel hinnanud tee laiust adekvaatselt ning

sooritamise hetkel vastu ei ta sõitis pöörde betoonpos Tuli

hakkas jala tagasi xxxx

koju, istus seal ti. sõidukust välja ja kõndima. Jõudes ta

15 minutit, tarvitas rahustamiseks viina siis saabus kohale politsei koos tema isaga. närvide ja Mäletab, väga ajas neile ebaadekvaatset juttu, kuna oli alkoholist narkootikumist tingitult et ja

joobes. Politseinikud kontrollisid tema silmi taskulambiga neil tekkis kahtlus,

ja et ta on narkojoobes. Lisaks kontrolliti alkoholijoovet indikaatorvahendiga, oli positiivne. mille näit Politseinikud panid

ta käed tõendusliku raudu viisid politseijaoskonda, kus tuvastati ja ta

alkomeetriga alkoholijoove. Mingi hetk viibis Wismari haiglas, kus narkojoobe ta üritas tuvastamiseks anda uriiniproovi. haiglas uriiniproovi viidi uuesti Pärast võtmist ta politseijaoskonda. toibus hakkas aru saama. Esmased

andis Ta ja ümbritsevast ütlused, mis ta olid valed, kuna oli juhtunu

kahetseb tehtut olnud tol tema ise. st niivõrd šokis. Ta ja ei päeval Ta Ta taha enam kunagi sellisesse olukorda sattuda. ei teadvustab endale, tal on proble

et em mõistusega ja ta ravib ennast.

Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal E.F istus, oli liikumises, s.t sõitis mootorsõidukit. seega juhtis E.F ja

Edasi juhib kohus kriminaalasja materjalides

kohaselt toimetati tähelepanu nähtuvale, mille süüdistatav Wismari haiglasse, kus terviseseisundi kirjelduse ning uriiniproovi kaudu võtmise kontrolliti narkootiliste ainete sisaldumist tema organismis politseiasutuses tuvastati ja tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus tema

Joobeseisundi väljahingatavas õhus. tuvastamise saatekirja (tl 22) kohaselt tuvastati isiku organismist MDMA-d. Uuringuga tuvastatud MDMA kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega.

KarS § 424 koosseisu täitmiseks ei piisa ainult narkootiliste ainete tarvitamise tuvastamisest, vaid peab esinema ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisaks 2 (tl 24 olevast ) hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et E.F-il esines joove. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis (tl 23) on fikseeritud joobele viitavad kliinilised leiud (uuritava välimus ja käitumine: kätel marrastused; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laiad, valgusele ei reageeri; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend kerge – ebakindlus, sõrme

– ataktiline; oma sõnade järgi tarvitas viimati uimasteid või -nina katse alkoholi: õhtul ecstasy kapslit). Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet (MDMA), mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi. Seega E.F rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii E.F-i mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et E.F oli juhtides narkojoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS sõidukit § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

E.F-i KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta alkoholi ja MDMA-d. Seega narkojoobeseisundis, mis on keelatud. teadis E.F , et juhib sõidukit E.F kahetseb puhtsüdamlikult juhtunud. Sellest järeldab kohus, et E.F pani pidi süüteo vähemalt kuivõrd süüteokoosseisule toime otsese tahtlusega, oli teadlik, teostab ta et ta

vastava asjaolu

seda. ja vähemalt möönab Tahtluse tuvastamisel ei ole tähtsust asjaolul, et süüdistatav ise ei mäleta sõiduki juhtimisele asumise põhjust, küll mäletab ta sõiduki juhtimisele asumist, sõitmist ja liiklusõnnetuse põhjustamist.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et pani toime mootorsõiduki juhtimise E.F joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. lg 1

3. KARISTUSE

MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg

1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - le arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni ko lg 1

lmeaastase vangistuse.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ( 83) nähtub, et süüdistatava tl aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 2343 eurot. Samuti nähtub Eesti Töötukassa poolt väljastatud otsusest (tl 84), et E.F on alates 10.02.2020 ennast töötuna arvele võtnud. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle alates juunist 2020 ning kavatseb sügisest edasi õppima asuda . Seega on süüdistatava sissetulek lühiajaline ja ajutine xxxx . Nende andmete põhjal ei ole võimalik isikule rahalist karistust kohaldada, kuna ilma püsiva sissetulekuta on keeruline igapäevaseid toiminguid täita ja end ülal pidada, rääkimata siis trahvide tasumisest. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval üks kehtiv väärteokaristus ka

liiklusalase süüteo eest, mille eest määratud rahatrahvi on isik tasunud. Selliste isikuandmete esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita oluk süüdistataval sissetulek puudub. Kohtu hinnangul tuleb seda orras, kus antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki legaalsed isiklikud rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ei ole objektiivselt võimalik rahalist karist , ust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine narkojoobes näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Käesoleval juhul see oht ka realiseerus, kuivõrd süüdistatav ei tulnud oma seisundi tõttu sõiduki juhtimisega toime ning sõitis vastu hoone betoonposti, mille tulemusena sai kõrvalisele isikule kuulunud sõiduk sedavõrd ulatuslikke kahjustusi, et tuli utiliseerida.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Puutuvalt prokuröri seisukohta, et kergendavaks asjaoluks on ka süü tunnistamine, leiab kohus, et tegemist ei ole süü ülestunnistamisele ilmumisega KrMS § 57 lg

1 p 3 mõttes, kuivõrd süüdistatav lahkus sündmuskohalt ning ta saadi kätte elukohast. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus süüdistatav ise ilmub menetleja juurde ja avaldab enda toime pandud süüteost, mille toimepanemise või toimepanija kohta menetlejal enne süü ülestunnistamisele ilmumist andmed puudusid. Seetõttu jätab kohus prokuröri seisukoha kergendava asjaoluna süü tunnistamise kohta tähelepanuta.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. süü Seega, arvestades suurust ja preventiivseid ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, eesmärke et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingi muslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb alla kõne eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda,

ole varasemalt kriminaalkorras et süüdistatavat ei karistatud ning väärteo määratud toimepanemise eest rahatrahvi on isik tasunud, leiab kohus, et ei

karistuse

mõistetava ärakandmine ole

esmakordsel

põhjendatud, kuivõrd süüdimõistmisel vangistuse ulatuses ka osaline

täies või ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise Kohus arvestab vangistusest gimisi vabastamisel ka väljavaateid. tin asjaoluga, et on kaks kuud tagasi asunud süüdistatav tööle, kuigi ajutiselt ning plaanib õpingute jätkamist kõrgkoolis kõrghariduse süüdistatavat

ning kohus loodab,

et omandamine juhib ka õiguskuulekusele Edasiõppimise võimalusest ilmajäämine võib pärast .

vangistuse ajaks

karistuse oluliselt raskendada isiku toimetulekut, tema ärakandmist taasühiskonnastumist ja õpingute jätkamist Kuivõrd süüdistatav

. kohtule ole esitatud andmeid selle kohta, ei et oleks vahepeal toime pannud uusi s n.t liiklusalaseid leiab kohus,

üütegusid, väärtegusid, et süüdistatava käitumiskontrollile § allutamine

ole vajalik ning tema suhtes piisab KarS ei sätete määratav kohaldamisest. Kohus loodab, kohtuotsusega et katseaeg distsiplineerib süüdistatavat süütegusid piisavalt

saab tema elu keeruliste aegadega hakkama ka uusi ja ta

toime panemata.

Puutuvalt kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille lisakaristuse kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks veel kord viidata sellele, et süüdistataval tuvastati narkojoove. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba samalaadse väärte puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus o sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

E.F-i puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h tema enda ohutuse huvides. Süüdistatav tunnistas, et mootorsõidukit juhtima asumist tarbis enne narkootikume, mida kinnitas hiljem ka uriiniproov. Selline käitumine näitab kohtu arvates isiku eriti hoolimatut suhtumist oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse, samuti liikluskorda ja - ohutusse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt (tl süüdistatavat kriminaalkorras karistatud ning tal on üks kehtiv 65), ei ole väärteokaristus väärtegude eest, mille eest määratud rahatrahvi on isik tasunud. liiklusalaste

Sellele vaatamata peab kohus veel kord vajalikuks viidata omaks võetud kohtupraktikale, milles on leitud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud isikul narkojoove, ning ka samuti liiklusõnnetuse põhjustamine hoolimatu suhtumine oma teosse. Hoolimatut suhtumist ilmestab kohtu arvates asjaolu, et juhtides mootorsõidukit seadis süüdistatav teadlikult ohtu nii enda elu ja narkojoobeseisundis tervise kui ka teised kaasliiklejad. Seejuures, põhjustades liiklusõnnetuse, pani süüdistatav toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, sellele järgnevalt jättis süüdistatav liiklusõnnetusest ka liiklusseaduses sätestatud korras politseile teatamata (LS § 236) ja lahkus sündmuskohalt, jätkates alkoholi tarvitamist enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal (LS § 226). Seega rikkus süüdistatav täiendavalt erinevaid liiklusseadusest tulenevaid juhi kohustusi, millede olemasolust oli juhtimisõiguse üris värskelt saanud süüdistatav üheselt teadlik Seetõttu . ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata ning peab lisakaristuse kohaldamist vajalikuks ja vältimatuks.

Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida teadlikult ja tahtlikult liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Seetõttu, arvestades süüdistatava poolt toimepandud teo iseloomu ja saabunud tagajärge, leiab kohus, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb kohaldada lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Süüdistatavale süüks arvatud käitumine viitab üheselt süüdistatava ohtlikkusele liikluses, mille tulemusena sai kahjustada nii tema isa kui ka teiste vara. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus ka seda, et õiguskuulekate liiklejate teadmine ja ootus, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes.

Samas tuleb ka lisakaristuse puhul arvestada kergendava asjaolu olemasolu ja seda, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seetõttu leiab kohus, et lisakaristust ei saa küll jätta kohaldamata, kuid kohus peab võimalikuks kohaldada lisakaristust miinimummäära lähedases määras.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, emise süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepan eest ning joobeseisundi tuvastamise kulu.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet.

Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik ades asjaolu, et süüdistatavat on varem liiklusalase . Arvest väärteo toimepanemise eest karistatud, peaks süüdistataval olema teadmine, et ohtlik ja liiklusnõudeid eirav käitumine liikluses on karistatav ja sellega kaasnevad rahalised kohustused. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (saatekiri selle lisa 88T, 21-24) olid kuriteo ja tl avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd

tõendavaid tõendeid, käitumises s.o isikul tuvastati joove tema ja kuriteokoosseisu olemasolu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, kuna uuringu tulemused toetavad

et süüdistatava süüküsimust tõendikogumit, jätta süüdistatava puudutavat siis tuleb nimetatud kulud eel

kanda täies mahus. Ka määratud kaitsjale tasu maksmine oli vajalik menetluskulu, kuivõrd süüdistatav ilmselgelt vajas õigusnõustamist nii kohtueelsel kui ka kohtumenetlusel. Puutuvalt sundrahasse on sellise kulu puhul tegemist menetluse kulude kompenseerimisega, riigile hüvitamaks kasvõi osaliselt tekkinud kulud ning need kulud oleks olemata kui oleks toime süüdistatav ei süütegu pannud. Seega on tekkinud kulud kuuluvad kulu tekitanud kõik põhjendatud ja hüvitamisele süüdistatava poolt.

Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p

-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg - saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. ASITÕENDID JA SALVESTISED

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

1 DVD-plaat vormikaamera videosalvestusega (3 tk) ja 1 DVD plaat Häirekeskuse helisalvestisega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx vaatluse käigus on 16.01.2020 võetud kaasa bioloogilise aine materjalid (esimese vasakpoolse ukse sisemiselt lingilt pakend nr 1; esimese vasakpoolse – istme turvavöö klambrilt –

– pakend nr 3; käigukangilt – pakend nr 2; roolilt pakend nr 4; esimese vasakpoolse turvavöö avamisnupult – pakend nr 5) ning roolil lahti läinud, eemaldatud ning pakendatud turvapadi (pakend nr 6). Vastavalt KrMS § 100 lg 6 sätetele hävitatakse ekspertiisiks või uuringuks kogutud võrdlusjäljed ja –proovid kriminaalasja lõpetamisel, süüteo aegumisel või kohtuotsuse jõustumi Kuivõrd otsuse jõustumise järgselt puudub neil sel. proovidel ja eemaldatud turvapadjal edaspidiselt tõenduslik väärtus, on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)