3-18-1187/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-1187

Haldusasi

Osaühingu

MARKILO

kaebus

Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. veebruari

2018. a otsuse nr 12-6/18/285 osaliseks tühistamiseks

ja vastustaja kohustamiseks teha taotluse osas uus otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu

MARKILO

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 27. mai 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

osaühing

(OÜ)

MARKILO,

esindaja

vandeadvokaat Anneli Aab

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

Kolmas

isik

tulundusühistu

Eesti

Tõusigade

Aretusühistu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ MARKILO määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. mai 2020. a määrus ning jätta tulundusühistu Eesti

Tõusigade Aretusühistu taotlus haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga tutvumiseks

rahuldamata.

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot OÜ

MARKILO kontole nr EE944204278612755704 Coop Bank AS-is.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ MARKILO esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 16. veebruari 2018. a otsuse

nr 12-6/18/285 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ning taotles uue haldusakti andmist enda

taotluse rahuldamise kohta. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-18-1187.

2. Tartu Halduskohus jättis 19. novembri 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. 19. detsembri

2019. a otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 15. aprillil 2020 Riigikohtu

määruse alusel.

3. 23. aprillil 2020 esitas tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu Tartu Halduskohtule

taotluse, milles palus luba tutvuda haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga täiendavate tõendite

kogumiseks tsiviilasjas nr 2-19-19831 oma õiguste kaitseks. Taotluses põhjendatakse, et OÜ

MARKILO on tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu liige ning nimetatud isikute vahel

on käimas tsiviilvaidlus asjas nr 2-19-19831, kuna OÜ MARKILO soovib tulundusühistu Eesti

Tõusigade Aretusühistu 13. novembri 2019. a nõukogu koosoleku protokolli p 4 tühisuse

tuvastamist. Vaidlus tekkis seetõttu, et OÜ MARKILO arvati ühistu liikmete hulgast välja

seoses osaühingu seaduslike esindajate avalike väljaütlemistega, mis kahjustasid oluliselt ühistu

mainet. Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistuni jõudis kolmandate isikute vahendusel

teave, et haldusasjas nr 3-18-1187 on OÜ MARKILO pannud toime sarnase teo, mis oli tema

ühistu liikmete hulgast väljaarvamise aluseks. Viidatud haldusasi oli avalik ning kui

tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistuni jõudnud teave vastab tegelikkusele, võib see

tähendada OÜ MARKILO poolt avalikult esitatud ja tulundusühistu Eesti Tõusigade

Aretusühistu huve kahjustavaid seisukohavõtte.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 27. mai 2020. a määrusega tulundusühistu Eesti Tõusigade

Aretusühistu taotluse haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga tutvumiseks.

Halduskohus viitas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 89 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et

kuna kaebaja ei ole andnud nõusolekut menetlusvälise isiku poolt toimikuga tutvumiseks, ei ole

HKMS § 89 lg-s 1 sätestatud eeldused toimikuga tutvumiseks täidetud.

Arvestades tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu taotluses välja toodud põhjendusi, on

taotlejal põhjendatud huvi haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga tutvumiseks. Põhjendatud huvi

taotleja ja kaebaja vahel kinnitab käimasolev tsiviilvaidlus ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõte. Arvestades ka tsiviilasja sisu ja asjaolu, et

haldusasja nr 3-18-1187 menetlust pole kinniseks kuulutatud, on teabe avalikustamine

menetlusvälisele isikule kaebaja suhtes proportsionaalne ning taotleja huvi toimikuga

tutvumiseks on kaalukam kaebaja huvist tema kohta käiva teabe kaitsmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 27. mai

2020. a määruse tühistamist ja tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu taotluse

rahuldamata jätmist.

Määruskaebuses leiab kaebaja, et viidatud tsiviilasjal ei ole seost haldusasjaga nr 3-18-1187,

kuna tegemist on kahe erineva vaidlusega. Seetõttu ei oma menetlusväline isik õigustatud huvi

toimikuga tutvumiseks.

Tsiviilasjas vaidlustatud otsuse aluseks olevad asjaolud pidid ühistul olema teada juba

13. novembri 2019. a otsuse tegemisel. Haldusasja nr 3-18-1187 sisu ja selle aluseks olevatele

asjaoludele ei tuginenud tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu kaebaja enda liikmete

seast väljaarvamisel. Sarnaselt leidis tsiviilasjas nr 2-19-19831 maakohus 8. mai 2020. a

vastuses tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu taotlusele tõendite kogumise lahendamise

osas, et tähtsust ei oma, kas OÜ MARKILO on pannud toime veel ühistust väljaarvamise aluseks

olnud teole sarnaseid tegusid.

Tsiviilasjas nr 2-19-19831 on eelmenetlus lõppenud ning tulundusühistu Eesti Tõusigade

Aretusühistu on esitanud oma viimased seisukohad koos menetluskulude nimekirjaga. Muid

täiendavaid tõendeid ja taotlusi enam esitada ei saaks, mistõttu ei täidaks toimikuga tutvumise

võimaldamine eesmärki koguda täiendavaid tõendeid tsiviilasjas nr 2-19-19831.

6. Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu leidis vastuses määruskaebusele, et

halduskohus tuvastas õigesti, et vastustaja õigustatud huviks toimikuga tutvumisel oli see, et

avalikus haldusasjas oli kaebaja avaldanud ühistu huve kahjustavaid seisukohavõtte. Ühistu huvi

toimikuga tutvumiseks seisnes asjaolus, et koguda kaebaja võimaliku õigusvastase käitumise

kohta tõendeid oma õiguse kaitse eesmärgil. Nimetatud huvi ja eesmärk ei ole kadunud, mistõttu

on alusetu kaebaja seisukoht, et kui ühistu ei saa tsiviilasjas enam tõendeid esitada, siis ei tule

ka enam toimikuga tutvumist võimaldada. HKMS § 89 lg 2 normi kohaselt ei oma tähtsust, kas

menetlusväline isik saab toimikuga tutvumise järgselt esitada asjaolusid ja tõendeid konkreetses

kohtuvaidluses. Ühistu eesmärki tuleb hinnata laiemalt. Ühistu soov on enda õiguste kaitse ning

kaebaja õigusvastase teo kohta tõendite kogumine. See, kas ühistu esitab asjaolud ja tõendid,

mida ta toimikuga tutvudes saab, tsiviilasjas nr 2-19-19831 või mingi teise tsiviilasja raames, ei

oma HKMS § 89 lg 2 kohaldamise osas tähtsust.

7. PRIA jäi vastuses määruskaebusele seisukohale, et nõustub lubama tsiviilasja raames ühistul

tutvuda haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga. Kuna tegemist on jõustunud haldusasjaga, mille

menetlust ei ole kinniseks kuulutatud, siis ei esine asjaolusid ega alust, mis keelaks avaldajal

tsiviilasja raames haldusasja toimikuga tutvuda. Määruskaebuse põhjendused ei anna alust leida,

et ühistu poolt haldusasja toimikuga tutvumine peaks olema keelatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele ja Tartu Halduskohtu 27. mai

2020. a määrus tühistamisele.

9. Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu taotles haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga

tutvumist, et koguda tõendeid ja esitada need tsiviilasjas nr 2-19-19831 OÜ MARKILO

võimaliku õigusvastase käitumise kinnituseks. Haldusasjas nr 3-18-1187 kaebajaks olev OÜ

MARKILO ei nõustunud toimiku sisu avaldamisega kolmandatele isikutele seoses teabe

kaitsmise vajadusega. Halduskohus tuvastas, et haldusasja nr 3-18-1187 menetlust pole

kinniseks kuulutatud ning andis loa toimikuga tutvumiseks, leides, et teabe avalikustamine

menetlusvälisele isikule on kaebaja suhtes proportsionaalne ning taotleja huvi toimikuga

tutvumiseks on kaalukam kaebaja huvist tema kohta käiva teabe kaitsmiseks.

Ringkonnakohus halduskohtu otsustusega ei nõustu.

10. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et HKMS § 89 lg 2 alusel esines kaebaja

vastuseisust hoolimata tulundusühistul Eesti Tõusigade Aretusühistul põhjendatud huvi

toimikuga tutvumiseks. Vaidluse asjaolusid arvestades on oluline tsiviilasjas maakohtu 8. mai

2020. a antud selgitus, et kohtule ei ole tsiviilasja lahendamisel oluline, kas OÜ MARKILO on

pannud toime veel ühistust väljaarvamise aluseks olnud teole sarnaseid tegusid. Maakohus

hindab, kas ühistust väljaarvamisotsuse tegemisel aluseks võetud ning otsuse tegemise ajal

kostjale teada olevad asjaolud andsid alust OÜ MARKILO ühistust väljaarvamiseks. Maakohus

ei pidanud nimetatud vastuses põhjendatuks täiendava tõendi kogumist ning see selgitus andis

ühistule selge vihje, et haldusasja nr 3-18-1187 toimikust tõendite hankimine ei ole vajalik.

Kuigi halduskohtu viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 alusel on poolel

endal õigus määrata, milliste tõenditega ta oma nõuet põhjendab, puudus menetlusvälisel isikul

õigustus tutvuda haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga, kuna sealt leitavad tõendid ei olnud

maakohtu sõnul tsiviilasja lahendamiseks vajalikud.

11. Tulundusühistu Eesti Tõusigade Aretusühistu seisukoha, et pole oluline, kas ta esitab

haldusasja toimikust kogutud tõendid tsiviilvaidluses nr 2-19-19831 või mõne muu

kohtumenetluse raames, alusel ei saa asuda seisukohale nagu ühistu huvi toimikuga tutvumiseks

oleks kaalukam kui kaebaja huvi teabe kaitsmiseks. HKMS § 89 lg 2 alusel peab taotleja,

menetlusosalise vastuseisu korral, põhistama või tõendama oma õiguslikku huvi toimikuga

tutvumiseks. Asjaolu, et ühistu soovib haldusasja toimikust saadavaid tõendeid kasutada

edaspidi mõne teise kohtuasja raames, ei ole piisav põhjendus, et lubada haldusasja toimikuga

tutvuda. Lisaks on võimalik ka tsiviilvaidluse pooltel paluda kohtul välja nõuda tõendeid, mida

neil endal ei ole võimalik hankida või teha teatavaks asjaolud, kus tõendid võivad asuda (TsMS

§ 236).

Eelneva alusel leiab ringkonnakohus erinevalt halduskohtust, et tulundusühistul Eesti Tõusigade

Aretusühistul puudub põhjendatud huvi haldusasja nr 3-18-1187 toimikuga tutvumiseks.

12. Kohtute infosüsteemist nähtub, et OÜ MARKILO määruskaebuse esitamisel on tasutud

riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist

2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest, seega on kaebaja tasunud

riigilõivu kui selleks puudus vajadus.

HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

summas

eurot

OÜ

MARKILO

kontole

nr EE944204278612755704 Coop Bank AS-is.

(allkirjastatud digitaalselt)