3-20-1570/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1570 Määruse kuupäev 25. august 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Virgo Pätsi esialgse õiguskaitse taotlus elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Pätsi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virgo Päts (taotleja) esitas Tartu Vanglale 6. juulil ja 4. augustil 2020 taotlused elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks.

2. Tartu Vangla kooskõlastas algselt 7. juulil 2020 taotleja 6. juuli 2020. a pikaajalise kokkusaamise taotluse, kuidas tühistas kooskõlastuse 18. augustil 2020, kuna selgus, et täidetud ei ole vangistusseaduse § 25 lg-s 1 sätestatud nõuded.

3. Tartu Vangla jättis 24. augusti 2020. a otsusega nr 6-23/902-2 taotleja 6. juuli ja 4. augusti 2020. a taotlused rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole taotlejal pikaajalise kokkusaamise taotlustes märgitud isikuga ühiseid lapsi. Samuti ei väldanud isikute kooselu enne taotleja karistuse kandmise algust vähemalt kaks aastat.

4. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 23. augustil 2020 esialgse õiguskaitse taotluse elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks.

5. Tartu Vangla esitas kohtule 25. augustil 2020 esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid ning teatas, et taotlejat teavitati keelduvast otsusest suuliselt 18. augustil 2020. Tartu Vangla 24. augusti 2020. a otsuse nr 6-23/902-2 sai taotleja kätte 25. augustil 2020. Taotleja ei ole vanglale vaiet esitanud.

3-20-1570 2

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal.

7. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaidevõi kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna taotleja ei ole veel pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise peale vaiet esitanud, kohtumenetluses ei ole esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvat kaebust ning seega ei toimu taotlusega seoses vaideega kohtumenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

8. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus Virgo Pätsi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

9. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kohus vaataks esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, ei kuuluks see tõenäoliselt rahuldamisele. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist. Sellest põhimõttest kõrvalekaldumist saaks õigustada vaid ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ning kaasneda ei tohiks ka avalike huvide või kolmandate isikute õiguste olulist kahjustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19 ning nt 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 24). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et taotlejale tuleneksid pikaajalise kokkusaamise lubamisest keeldumise otsusest pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, millest tuleneks ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti on kaheldav, et taotleja suhe taotluses märgitud isikuga saaks põhivaidluse menetluse kestel pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisel pöördumatult kahjustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider