2-19-11273/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

25. august 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11273

Tsiviilasi

Nuorisosäätiö sr hagi Brave Capital OÜ vastu nõude

tunnustamiseks ELUPAIK OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Nuorisosäätiö sr (registrikood 0217066-0, asukoht

Hiihtäjäntie 5, 00810 Helsingi, Soome Vabariik), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Ave-Ly

Käsi

(Advokaadibüroo

LEXTAL,

e-post:

magnus.braun@lextal.ee; ave-ly.kasi@lextal.ee)

Kostja: Brave Capital OÜ (registrikood 11903432, asukoht

Liivalaia 33, 10118 Tallinn, e-post: info@bravecapital.ee);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (Supremia

Advokaadibüroo, e-post: tarvo.lindma@supremia.ee)

11.02.2020

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ave-Ly Käsi

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nuorisosäätiö sr hagi Brave Capital OÜ vastu nõude tunnustamiseks ELUPAIK OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Nuorisosäätiö sr kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja Nuorisosäätiö sr palub tunnustada oma nõuet summas 9 348 731,22 eurot ELUPAIK OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.12.2018 kohtumäärusega välja võlgniku

ELUPAIK OÜ (võlgnik) pankroti. Pankrotihalduriks määrati Jüri Truuts. Hageja esitas

08.01.2019 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet summas

9 528 333,30 eurot (sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena). 20.06.2019 esitas Brave Capital

OÜ kirjaliku vastuväite hageja nõudele summas 3 809 684,90 eurot. Haldur ega teised

võlausaldajad ei vaidlustanud 26.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet.

Seega tunnustati võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas 5 718 648,40 eurot PankrS

§ 153 lg 1 p 2 alusel teises rahuldamisjärgus (sh 179 602,08 eurot tingimusliku nõudena) ning

tunnustamata jäi hageja nõue summas 3 809 684,90 eurot.

3. 30.09.2019 menetlusdokumendis korrigeeris hageja enda nõuet, mh vähendas nõuet ebaõigesti

arvestatud intressi ja tähelepanuta jäänud laekumise arvestamise tõttu ning palub tunnustada enda

nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 3 714 084,90 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS

§ 153 lg 1 p 2 alusel.

4. Perioodil 13.03.2016 – 03.01.2018 sõlmisid hageja ja võlgnik erinevaid laenulepinguid, mille

alusel andis hageja võlgnikule laenu kokku summas 5 434 497,20 eurot. Kostja ei ole väitnud, et

hageja ei oleks laenu võlgnikule üle kandnud, mistõttu ei ole poolte vahel vaidlust, et viidatud

laenulepingutes nimetatud summad on võlgnikule hageja poolt välja makstud. Laenude

ülekandmine on tõendatud ka võlgniku arvelduskonto väljavõtetega ning ajutise halduri

aruandega.

5. Kostja vaidles vastu 03.04.2017, 11.04.2017, 24.05.2017, 29.05.2017, 07.07.2017, 27.07.2017 ja

24.08.2017 laenulepingutele, mille alusel andis hageja võlgnikule laenu kogusummas 1 295 00

eurot, kuivõrd need ei ole poolte poolt allkirjastatud. Hageja poolt 14.12.2015 esitatud hageja

juhatuse koosoleku protokollist ja protokolli lisast 8 nähtuvad kontsernisiseste laenude

üldpõhimõtted. Seega on tegemist kontsernisiseste lühiajaliste laenulepingutega, millele

kohalduvad 14.12.2015 heaks kiidetud kontsernisisesed laenupõhimõtted ehk eelviidatud

laenutingimused.

6. Võlgnik on viidatud laenulepingute alusel antud laenusummast tagastanud hagejale 09.06.2016

120 000 eurot ja 14.02.2018 100 000 eurot. Ülejäänud osas on laen tagastamata ja intressid ning

viivis tasumata. Seega on ajavahemikul 13.03.2016-03.01.2018 sõlmitud laenulepingutest

tulenev hageja põhinõue võlgniku vastu 5 214 497,20 eurot.

7. Laenulepingutes sätestatud tingimuste kohaselt oli laenude intressimäär 12 kuu Euribor + 0,8%

ning viivisemäär 7% Soome õiguse kohaselt. Eelviidatud laenulepingutest tulenev hageja

intressinõue on seega 26 849,73 eurot ning viivisenõue 527 184,30 eurot.

8. Lisaks sõlmisid hageja ja võlgnik 31.07.2018 kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik

tagastama hagejale laenuks loetud 2 700 000 eurot hiljemalt 31.10.2018. Laenu tagastamata osalt

arvestati intressi 2% kuus ning viivist 5% kuus ja 1% nädalas. Viidatud kokkuleppega kinnitas

võlgnik enda kohustust tagastada laen, tasuda intressi ja laenu tagasimaksmisega viivitamise

korral tasuda hagejale viivist, hageja ees vastavalt kokkuleppele. 31.07.2018 kokkuleppe puhul

on tegemist võlatunnistusega. Kokkuleppe sisust selgub poolte ühine tegelik tahe lugeda Rolan

Investment OÜ-le võlgniku kohustuse täitmine summas 2 700 000 eurot laenuks hageja ees.

Kokkuleppe aluseks on Rolan Investment OÜ ja võlgniku vahel 07.02.2018 sõlmitud laenuleping,

mille kohaselt Rolan Investment OÜ andis võlgnikule laenu kogusummas 4 600 000 eurot

tähtajaga 29.05.2018. Viidatud nõue täideti 12.04.2018, kuivõrd siis sõlmiti Regati pst 3 müügi-,

hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud. Kuna võlgnik ei olnud viidatud lepingu pooleks, täideti

võlgniku kohustus kolmanda isiku poolt. Vastavalt 31.07.2018 kokkuleppele loeti viidatud

laenust 2 700 000 euro suurune osa laenuks, mida võlgnik hagejale ei tagastanud.

9. Kostja vastuväidetele tuginedes märgib hageja, et 31.07.2018 kokkuleppe kohaselt kinnitab

võlgnik kokkuleppe allkirjastamisega, et on laenu saanud ning laen on välja võetud 12.04.2018.

Asjaolu, et kokkuleppes kajastub justkui laen makstakse laenusaaja kontole, on ilmselge eksimus,

kuivõrd kokkulepe sõlmimisel kasutasid hageja ja võlgnik poolte vahel varasemalt kasutuses

olnud lepingu põhja. Kui võrrelda poolte vahel varasemalt sõlmitud laenulepinguid ja 31.07.2018

kokkulepet, on 31.07.2018 kokkuleppe teksti täiendavalt lisatud, et laen ei ole antud kokkuleppe

sõlmimisel vaid on võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018. Lisaks on võlgnik sarnaselt

varasemalt sõlmitud lepingutele kinnitanud, et laen on talle välja makstud. Poolte ühine tegelik

tahe oli 31.07.2018 kokkuleppes viidata 12.04.2018 Regati puiestee 3 müügilepingule.

10. Hageja põhinõue 31.07.2018 kokkuleppe alusel on 2 700 000 eurot. Hageja kinnitas 30.09.2019

ja 31.03.2020 menetlusdokumentides, et võlgnik on tagastanud hagejale viidatud kokkuleppe

alusel tasumisele kuuluvast intressimaksest 11 000 eurot. Hageja korrektne intressinõue

31.07.2018 lepingu alusel on perioodi 31.12.2017 – 31.10.2018 (laenu tagastamise kuupäev) eest

363 000 eurot, milles on maha arvestatud 11 000 euro laekumine ehk lõplik intressinõue on 352

000 eurot.

11. Hageja viivisenõue 31.07.2018 lepingu alusel on kokku 432 000 eurot (kooskõlas lepinguga oli

viivisemäär 5% põhinõudelt iga algava kuu eest ehk 135 000 eurot 2018. a novembri ning 135

000 eurot 2018. a detsembris ning viivisemäär intressimakselt 1% laenusummast ehk 27 000 eurot

iga algava nädala eest alates 01.11.2018 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 17.12.2018

(sh on hageja piiranud nii nõudeavalduses kui hagiavalduses viivisenõude intressimakselt kuue

nädalaga ehk kokku summaga 162 000 eurot).

12. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue 31.07.2018 lepingu alusel kokku 3 580 200 euro asemel 3

484 600 eurot (sh põhinõue summas 2 700 000 eurot, intressinõue summas 352 600 eurot ja

viivisenõue summas 432 000 eurot).

13. Hageja hinnangul on kostja väide hageja pahatahtlikkuse kohta asjakohatu. Hageja ei ole

taotlenud nõude tunnustamist samadel alustel nii võlgniku kui Pirita Holding OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses. 03.06.2019 esitas hageja Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

uue nõudeavalduse, milles ei taotle hageja nõude tunnustamist seoses Roland Investment OÜ-le

tehtud väljamaksega 12.04.2018 lepingu alusel.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

15. Hageja ei ole tõendanud 31.07.2018 laenulepingu alusel nõudeõiguse tekkimist. Laenulepingu

kohaselt on laen summas 2 700 000 eurot laenusaaja ehk võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018

ning laen kuulus väljamaksmisele maksega laenusaaja pangakontole. Hageja ei ole tõendanud

ega väitnud, et taolises summas oleks hageja või kolmanda isiku poolt võlgnikule vastav ülekanne

tehtud. Seega on hageja nõue nimetatud osas alusetu.

16. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt 31.07.2018 kokkuleppega loeti Rolan Investment

OÜ-le tagastatud 4 800 000 eurost 2 700 000 euro suurune osa laenuks ning kehtestati laenu

tagasimakse tingimused. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. 31.07.2018 laenulepingu

tekstist taolist kokkulepet ei nähtu. Laenulepingu kohaselt on tegemist kõige tavapärasema

laenulepinguga, mille kohaselt maksti laen välja sellekohase pangaülekandega võlgniku kontole.

17. Juhul, kui hageja on täitnud võlgniku eest kolmandate isikute ees võlgniku kohustusi, ei loo see

hageja ja võlgniku vahel laenusuhet, vaid võib vastavate tingimuste täitumisel luua näiteks

käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu. Taoline

nõudeõigus on lepinguväline, mitte laenulepingust tulenev nõudeõigus. Olukorras, kus hageja on

esitanud võlgniku pankrotimenetluses laenulepingust tuleneva nõude, ei saa samas summas nõuet

tunnustada alusel, et see on tekkinud muu lepinguvälise õigussuhte alusel pelgalt seetõttu, et

nõudesummad kattuvad. Tegemist on olemuslikult erinevate nõuetega. VÕS § 396 lg 2 võimaldab

võlgnikul ja võlausaldajal kokku leppida, et võlgniku poolt võlgnetav summa loetakse laenuks,

kuid taolise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja tõendanud. Hageja poolt esitatud 31.07.2018

laenuleping ei sisalda tahteavaldusi, mis võimaldaks taolise kokkuleppe olemasolu tuvastada või

järeldada.

18. Hageja poolt viidatud kokkulepe ei ole kostja hinnangul ka kõiki asjaolusid arvestades eluliselt

usutav. Olukorras, kus pooltel on 31.07.2018 soov vormistada väidetav 12.04.2018 tekkinud

võlasuhe laenusuhteks, ei ole eluliselt usutav, et pooled ei pea vajalikuks seda 31.07.2018

sõlmitavas lepingus otseselt ega kaudselt märkida ega laenuks vormistatavat suhet mingilgi viisil

identifitseerida. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui pooled soovivad muuta laenusuhteks muust

õigussuhtest tekkinud nõude, kannavad vastavasse kokkuleppesse punkti, mille kohaselt kuulub

laenulepingu alusel laenusumma välja maksmisele ülekandena võlgniku pangakontole, kuigi

tegelikult on teada, et sellist ülekannet ei tehta. Seega on ilmne, et 31.07.2018 tegelikult ei

sõlmitud ega soovitudki sõlmida kokkulepet muul alusel tekkinud võlasuhte laenuks

vormistamise kohta.

19. Seoses 12.04.2018 sõlmitud Regati pst 3 kinnistu notariaalse müügilepinguga märgib kostja, et

müügilepingu punktist 4.4.1 nähtuvalt on kokku lepitud, et notar tasub lepingu poolte kokkuleppe

alusel notari kontol deponeeritud ostuhinnast 4 800 000 Rolan Investment OÜ kontole, kuid

viidatud lepingust ei nähtu, et nimetatud summa saamise ja käsutamise õigus oleks olnud hagejal.

Viidatud lepingul on 7 osapoolt, kuid ühestki lepingu sättest ei tulene, et hagejal oleks olnud

õigus saada selle lepingu alusel nimetatud notari kontol deponeeritud summat või mistahes muud

summat või seda käsutada. Kuna tegemist on müügilepinguga, mille kohaselt tavapäraselt kuulub

ostja poolt müüjale tasumisele ostuhind, siis kuna hageja ei ole nimetatud lepingus müüjaks ja

nimetatud lepingus puudub kokkulepe, mille kohaselt oleks hagejal olnud nimetatud summa

saamise õigus, puudub alus eeldada ja järeldada, et nimetatud summa on tasutud hageja eest või

temal saada oleva summa arvel. Seega on alusetu hageja väide, et 4 800 000 eurot tasuti tema

poolt võlgniku kohustuse täitmiseks.

20. Kostja hinnangul on hageja nõude esitamisel käitunud pahatahtlikult. Hageja on esitanud

20.03.2019 OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles väidab, et tal oli õigus

viidatud 12.04.2018 notariaalse müügilepingu alusel saada OÜ-lt Pirita Holding 10 000 000

eurot, kuid see summa jäi tal saamata, sest see maksti osade kaupa välja lepingu punkti 4.4.

alapunktide alusel kolmandatele isikutele. Sellele argumendile tuginedes esitas hageja nõude OÜ

Pirita Holding vastu summas 10 000 000 eurot, mis hõlmab ka nimetatud 4 800 000 euro suurust

summat, mis võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaluse kohaselt maksti väidetavalt

välja hageja tahte kohaselt võlgniku eest, kuid mille kohta väidab Hageja OÜ Pirita Holding

pankrotimenetluses, et see summa on tal jäänud saamata ja seetõttu on tal 10 000 000 euro

ulatuses nõudeõigus OÜ Pirita Holding vastu. Seega käesolevas asjas tugineb hageja väitele, et

ta sai kõnealuse 4 800 000 eurot 12.04.2018 lepingu alusel ning täitis selle arvel võlgniku

kohustusi, kuid OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses väidab hageja, et ta ei saanud seda summat

ning seetõttu on tal selle summa saamiseks nõudeõigus OÜ Pirita Holding vastu. Taoline

teineteist välistavate faktiväidetega nõuete esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Samuti kinnitab hageja OÜ Pirita Holding pankrotimenetluses esitatud hageja nõudeavaldusega,

et ta ei saanud 12.04.2018 lepingu alusel raha, mille arvel oleks saanud täita võlgniku kohustuse

ja mille tulemusena oleks pidanud hagejal tekkima nõue võlgniku vastu.

21. Lisaks sellele, et hageja esitatud laenunõue summas 2 700 000 eurot on alusetu ja põhjendamatu,

on vastavas osas alusetu ja põhjendamatu ka intresside ja viivisenõue. Hagiavalduses ja

nõudeavalduses esitatud arvestuse kohaselt moodustavad nimetatud laenusummalt arvestatud ja

nõutavad intressid 448 200 eurot ja viivis 432 000 eurot. Seega koos põhinõudega on nimetatud

intressi ja viiviste nõue põhjendamatu ning kostja vastuväide kokku summas 3 580 200 eurot (2

700 000 + 448 200 + 432 000) põhjendatud.

22. Kostja hinnangul ei ole hageja väited laenu andmise ja tagastamise kohta õiged. Arvestamata

eelnimetatud 2 700 000 euro suurust laenunõuet väidab hageja, et tema laenunõue moodustab

kokku 5 214 497,20 eurot. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Võlgniku ajutise halduri

04.12.2018 aruande kohaselt on hageja poolt võlgnikule antud ja tagastatud laenusumma vahe

kokku 5 173 459,30 eurot. Seega on hageja laenulepingutest tulenev nõue võlgniku vastu kokku

41 037,90 eurot (5 214 497,20 – 5 173 459,30) väiksem, kui hageja väidab ja arvestab. Seega on

põhjendatud kostja vastuväide täiendavalt summas 41 037,90 eurot.

23. Lisaks vaidleb kostja vastu 03.04.2017, 11.04.2017, 24.05.2017, 29.05.2017, 07.07.2017,

27.07.2017 ja 24.08.2017 laenulepingutele, mille alusel on kostja väidetavalt saanud hagejalt

laenu kogusummas 1 295 000 eurot. Viidatud laenulepingud ei ole poolte poolt allkirjastatud.

Samas ei ole hageja lepinguvälist alusetust rikastumisest tulenevat nõuet esitanud ei ning asjaolu,

et summad kattuvad, ei anna alust käsitada neid sama nõudena.

24. Juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt nõudeavalduses laenulepingust tuleneva nõudeõigusena

esitatud nõuet võib käsitada või samastada alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise või

mistahes muu lepinguvälise või muust lepingust tuleneva nõudena, ei ole hageja poolt esitatud

intressi- ja viivistenõue hageja nimetatud summas õige ja põhjendatud. Kui kohus tuvastab, et

hageja nõue ei tulene hageja väidetud laenulepingutest, siis puuduks alus kohaldada hageja

viidatud lepingujärgset intressi- ja viisisemäära ja saaks vastavas osas kohaldada intressina

üksnes VÕS § 94 lg 1 sätestatud määra ja viivisena VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määra, mis on

oluliselt madalamad hageja poolt väidetud lepingujärgsetest määradest.

Kohtu põhjendused

25. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, hinnanud tõendeid kogumis ning

uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub

seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

26. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

27. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2

kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

28. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks

haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu

on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või

pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek

jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse

pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes

järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid

tunnustatud nõuded.

Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja

sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud

tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek Brave Capital OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus

26.06.2019. Hagi on kohtule esitatud 26.07.2019, seega tähtaegselt.

29. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas:

a) Harju Maakohtu 17.12.2018 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku ELUPAIK OÜ

pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Jüri Truuts;

b) Võlausaldajate 26.06.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele

hageja nõue summas 9 528 333,30 eurot, tunnustati 5 718 648.49 eurot, sh tingimusliku

nõudena 179 602.08 eurot (tl 8-13, nõudeavalduse täpsustus tl 14-15);

c) Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja osaliselt vastuväite ja hageja nõue jäi

summas 3 809 684,90 eurot tunnustamata (tl 18-19).

d) Hageja on 30.09.2019 menetlusdokumendis märkinud, et 31.07.2018 lepingu alusel on nõue

3 484 600 eurot ( 3 580 200 euro asemel).

30. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on võlgnikule nõude tunnistamise avalduses märgitud

rahasumma 31.08.2018 kokkuleppega laenuna (vms õiguslik alus) andnud. Hagi faktiliste

asjaolude (TsMS § 363 lg 1 p 2) kohaselt on nõude aluseks 31.08.2018 kokkulepe hageja ja

võlgniku vahel, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama laenuks loetud 2 700 000 eurot

hiljemalt 31.10.2018. Laenu tagastamata osalt arvestati intressi 2% kuus, viivist 5% kuus ja 1%

nädalas. Hagi täpsustuse kohaselt on tunnustamisele kuuluv nõude summa 3 714 084.90 eurot,

mitte esialgses hagiavalduses märgitu. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või

asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama

sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta

üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leiab, et kuivõrd tõendamata on võlgniku ja hageja

vaheline laenulepinguline suhe, ei saa olla ka VÕS § 8 lg 1 alusel väidetav laenuleping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Laenulepingu sisuks on laenuandja kohustus anda

laenusaajale üle laen ja laenusaaja on kohustatud laenu kokkulepitud tähtaja jooksul tagastama.

Laenu väljamaksmise kohustus laenusaajale on laenuandja põhikohustus, laenu väljamaksmine

kolmandale isikule VÕS § 79 lg 1 mõttes, eeldab laenusaaja nõusolekut ja laenusuhte olemasolu

tõendatust. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele

31. Hagi asjaolude kohaselt on 2018 juulis sõlmitud laenulepinguga vormistatud laenuks hageja poolt

Elupaik OÜ (pankrotis) eest Rolan Investment OÜ- le tehtud makse. Väidetavalt tasuti see makse

12.04.2018 sõlmitud Regati pst 3 kinnistu notariaalse müügilepingu (lk 70) täitmise käigus.

Kostja on väitnud ka, et hageja on Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud

selle nõude, sest ei ole seda rahasummat saanud. Kohus nõustub kostjaga, sest hageja

nõudevalduses (lk 96) Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud nõue viidates

samale laenulepingule (punkt 16). Samas ei ole hageja seda väidet kummutanud. Kohus leiab, et

hagejal puudub 31.07.2018 laenulepingu alusel nõudeõigus, seda ei kinnita üksi tõend.

Arvestades, et tegemist on äriühingutega on oluline kajastada ettevõtte laenud raamatupidamises,

mis osas kinnitavad tõendid puuduvad. Vastupidiselt, ajutise pankrotihalduri 04.12.2018

aruandest (lk 100) nähtuvalt on võlgnikule antud ja tagastatud laenusumma vahe kokku

5 173 458.30 eurot. Laenulepingus kirjeldatu kohaselt (lk 65) on laen summas 2 700 000 eurot

laenusaaja ehk võlgniku poolt välja võetud 12.04.2018, laen kuulus väljamaksmisele maksega

laenusaaja pangakontole, lepingu on allkirjastanud J. L. nii laenuandja kui - saajana. 12.04.2018

müügilepingu p 4.4.1. kajastab, 4 800 000 eurot edastab notar Rolan Investment OÜ kontole

selgitusega Rolan Invest OÜ ja Elupaik OÜ laenulepingust tuleneva nõude rahuldamine. Lepingu

p 4.4. kohaselt oli see enne notariaalse lepingu sõlmimist hoiustatud. Asjaolu, et see summa oli

enne hoiustatud, ei kinnita ainuüksi kohustuse tekkimist. Kuivõrd põhinõue ei ole tõendatud, tuleb

jätta rahuldamata viivise ja intressinõue. Hageja taotlusel, kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on

riigikohtu juhistest tulenevalt (lahend 3-2-1-11-08) samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue

kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena ega võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes.

Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru see käesoleva tsiviilasja puhul ka muuks õigussuhteks.

Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1

kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine

selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks

kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid,

mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis,

muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

32. Kohus saab lähtuda hagi põhjendatuse hindamisel TsMS § 439 kohaselt hagis toodud faktilistest

asjaoludest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-193-13 punktis 13 märkinud, et kui kohus leiab, et hagis

esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab

kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse

järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui

üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta,

missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt

välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu

valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel

rahuldada. Kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid,

peab kohus TsMS § 370 lg 2 järgi hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi

võimalikud alternatiivsed nõuded pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle

vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 340¹ lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p-d 17–18).

33. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et

leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (Riigikohtu 30.04.2008 otsus, 3-2-

1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt

avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis

väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS §

9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada

kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on

kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega

või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi.

Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes

tingimustes täpselt kokku lepiti. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal ja kuidas

vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, kus oli piisavalt selge kokkuleppe saavutamine olukorras,

kus äriühinguid esindas üks ja sama füüsiline isik.

34. Kostja väitel ei ole laenusumma 41 000 euro ulatuses ei ole lepingut esitatud. Kostja on esile

toonud, et hageja laenulepingutest tulenev nõue võlgniku vastu on 41 037.90 eurot väiksem kui

väidab ja arvestab hageja ( 5 214 497.20 eurot – 5 173 458.39 eurot). 11.02.2020 kohtuistungil

andis kohus hagejale aega täpsustada summa 41 000 euro olemasolu. Hageja selgitas, et 11 000

euro laekumine oli jäänud tähelepanuta ja vähendas nõuet 95 600 euro võrra.

Menetluskulud

35. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

36. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

37. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2021. a kohtuotsusega nr 2-19-

11273.