2-19-20502/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20502 Tsiviilasi XX avaldus Private Contractor OÜ pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.03.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik Private Contractor OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Võlausaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Private Contractor OÜ (registrikood 12882583), lepinguline esindaja Jüri Urb Pankrotihaldur: Terje Eipre (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Kirjalikus menetluses 1. Jätta Private Contractor OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 13.03.2020 määruse peale läbi vaatamata. 2. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta võlgniku kanda. 3. Määrata kindlaks XX määruskaebemenetluse kulu summas 240 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-19-20502

Asjaolud ja menetluse käik 1. XX esitas Harju Maakohtule avalduse Private Contractor OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus rahuldas avalduse 13.03.2020 määrusega, kuulutas välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduri. 2. Võlgnik esitas maakohtu määrusele 30.03.2020 määruskaebuse. Maakohus võttis kaebuse pärast esialgsete puuduste kõrvaldamist menetlusse ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3. Ringkonnakohus tuvastas, et määruskaebuselt ei ole tasutud selle menetlemiseks piisavat riigilõivu. Samuti takistab kaebuse läbivaatamist pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. 25.05.2020 määrusega kohustas ringkonnakohus määruskaebuse esitajat tasuma täiendavalt riigilõivu 250 eurot ja esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument Tallinna Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Samaks tähtajaks tuli kohtule esitada esindaja esindusõigust tõendav volikiri. Kaebuse esitaja ei ole tähtajaks täiendavat riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule riigilõivu tasumist ning esindusõigust tõendavaid dokumente. Ringkonnakohtu põhjendused 4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti menetlusse võetud. 5. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 6. TsMS § 226 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 221 lg 2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindaja on kohtule esitanud volikirja, millest nähtub, et võlgnik on andnud esindajale volituse enda esindamiseks tsiviilasjas nr 2-17-5225. Ringkonnakohus andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja käesolevas tsiviilasjas esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks. Kuna lepingulise esindaja volitust tõendavat volikirja kohtule ei esitatud, ei olnud J. Urbil õigust võlgnikku määruskaebuse esitamisel esindada. Seega puudub kaebusel selle esitamiseks pädeva isiku allkiri, mistõttu tulnuks maakohtul jätta kaebus menetlusse võtmata (TsMS § 637 lg 2 koosmõjus TsMS § 663 lg 1 kolmanda lausega). 7. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 9 järgi tasutakse võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohtule 13.04.2020 saadetud maksekorraldusest nähtub, et määruskaebuselt on tasutud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 659 kaudu kohalduva § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus määruskaebust menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (TsMS § 147 lg 3). Ringkonnakohus kohustas 25.05.2020 määrusega võlgnikku tasuma täiendavat riigilõivu 250 eurot ja esitama kohtule tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohtule teadaolevalt ei ole määruskaebuselt täiendavat riigilõivu tasutud.

8. Kuna maakohus on menetlenud lubamatut kaebust, puudub ringkonnakohtul alus selle läbivaatamiseks ja kaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 ja § 340¹ lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 2 (3) Tsiviilasi nr 2-19-20502 9. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud võlgniku (kaebuse esitaja) kanda. 10. Siiski tuleb arvestada, et pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes. Pankrotiavalduse rahuldamisel tasutakse need PankrS § 150 lg 2 järgi pankrotivarast PankrS-s sätestatud korras (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-13, p 12). Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Kohus ei saa mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse. 11. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus tema esindajal määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku 2 tundi. Arvestades asja sisu, määruskaebuse ja vastuse mahtu, saab nimetatud ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks. Võlausaldaja esindaja on jurist, kelle tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata pankrotiasjas tavapäraseks. Samast tunnitasu määrast lähtus ka maakohus ja seda võlgnik kaebuses ei vaidlustanud. Võlausaldaja on füüsiline isik, kes ei saa õigusabitasult makstud käibemaksu tagasi. Eelneva põhjal tuleb võlausaldaja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 174 lg-te 1–3 ning § 175 lg 1 alusel kindlaks määrata õigusabikulude summa 240 eurot (= 2 × 100 + 20%). 12. TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav

3 (3)