3-20-1587/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1587 Määruse kuupäev

25. august 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Stanislav Kolokolovi (Kolokolov) kaebus RESOLUTSIOON Tagastada Stanislav Kolokolovi kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Stanislav Kolokolov esitas 23. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles rõhutab, et kaebab Riigikogu tegevuse peale. Täpsemalt ei ole kaebaja rahul sellega, et Riigikogu rikub Eesti Vabariigi Konstitutsiooni vastuvõtmisel II peatüki õigusi, vabadusi ja kohustusi ning samuti alandab kaebaja väärikust, sest Eesti Vabariigi Konstitutsiooni II peatükis puudub paragrahv, milles oleks märgitud, et kaebajal kui Eestis viibival välisriigi kodanikul on õigus õiglasele ja avalikule kohtulikule arutamisele.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kohus selgitab, et kaebusega halduskohtusse pöördumine eeldab muu hulgas kaebeõiguse olemasolu, eelkõige saab kaebuse esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Halduskohtus kaitstav õigus võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust, kui selles sisalduv säte kaitseb ka kaebaja huve ja kaebajal on seetõttu õigus nõuda sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 20. detsembri 2001. a otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Sellest järeldub omakorda, et kui vaidlustatava tegevusega ei ole võimalik rikkuda kaebaja olemasolevaid õigusi, siis puudub tal sellise tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus.

4. Kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) muutmine kaebaja poolt soovitud viisil.

5. PS § 59 kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. PS § 103 näeb ette, et seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu.

6. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kellelgi subjektiivset õigust nõuda mõne seadusemuudatuse algatamist või vastuvõtmist, sh PS muutmist, siis puudub kaebajal praegusel juhul subjektiivne õigus, mida tal oleks võimalik kaebuse esitamisega kaitsta. Seepärast tagastab kohus S. Kolokolovi kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik