Legislator Case Law & Legislation
1-10-5051/3 AI generated

1-10-5051/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-10-5051/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-10-5051 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-10-5051 (09260105041) kirjalik menetlus Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi B.O süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav B.O Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 ko...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-10-5051

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-10-5051 (09260105041) kirjalik menetlus Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi B.O süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi käskmenetluses

Süüdistatav B.O

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 25.04.2000. a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 204

lg 3 järgi rahalise karistusega 2530 krooni ja

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks;

2) 19.11.2003. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi

vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat ja

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks; väärtegude eest karistatud 8-l korral,

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p. 1 ja § 254 Süüdi tunnistada B.O KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära s.o. 9200 (üheksa tuhat kakssada) krooni.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul

igakuiste maksetena vähemalt 920 (üheksasada kakskümmend) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 4100065035.

- - 2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista B.O-lt 6595 (kuus tuhat viissada üheksakümmend viis) krooni riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874.

KrMS § 417 lg. 1 järgi rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud viimasel tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise või kohtuotsusega

mõistetud rahalise karistuse ositi tasumisega viimaseks tähtpäevaks tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kui B.O ei tasu vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle täitemenetluses KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Edasikaebamise kord

Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

01.11.2009.a kella 07.30 paiku viibides Tartu linnas Riia tn 1 asuva Tartu Kaubamaja Turu tänava

poolse pöördukse juures hakkas alkoholijoobes B.O tülitama AS-i Tartu Kaubamaja turvatöötajat S.K. ’i, kes täitis oma ametikohustusi, kontrollides Riia tn 1 asuvat valveobjekti. B.O avaldas korduvalt soovi siseneda suletud kaubamajja ning lükkas S.K ja küsis korduvalt, mis siis saab kui ta S.K lööb ning ütles, et ta saab näidata, kuidas ta lööb. S. K vastas, et B.O ei saa teda lüüa. Selle peale lõi B.O S.K käega kõhtu, kuid S. K löögist valu ei tundnud. B.O rahustamiseks surus S. K ta kõnniteele kõhuli ning teatas raadiosaatja teel juhtunust oma ülemusele,

kes kutsus välja politseipatrulli. S. K jäi politseid ootama, hoides samal ajal B.O kinni. B.O üritas S.K. haardest lahti rabeleda, mille käigus lükkas ta S.K. pikali ning üritas S.K. kätega

näkku lüüa, kuid S.K pani käed näo kaitseks ette ning B.O hammustas S.K. parema käe IV sõrme. B.O rabeles lahti ning jooksis ära. S.K. hammustades põhjustas B.O talle füüsilist valu ning tervisekahjustuse. B.O süüdistatakse selles, et tema, viibides 01.11.2009.a kella 07.30 paiku Tartu linnas Riia

tn 1 asuva Tartu Kaubamaja Turu tänava poolse pöördukse juures, hakkas vastu ametikohustusi täitvale AS-i Tartu Kaubamaja turvatöötajale S.K. , mis seisnes selles, et üritas lahti rabeleda teda kinnipidanud S.K. haardest, mille käigus lükkas S.K. pikali ning üritas S.K. kätega näkku lüüa, kuid

S. K pani endale käed näo kaitseks ette ning B.O hammustas S.K. parema käe IV sõrme, põhjustades S.K. hammustamisega füüsilist valu ning tervisekahjustuse.

Sellega pani B.O toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

- - 3 Asitõendid ja nendesuhtes kohaldatavad abinõud.

Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat, mis asub kriminaaltoimiku juures. Asitõendiks olev ese tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud.

Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada karistada B.O KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära (üks päevamäär on 92.00 krooni) s.o. 9200.00 (üheksa tuhat kakssada) krooni.

KarS § 66 lg 1, 3 alusel tasuda B.O rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: alates

kohtuotsuse jõustumisest tasuda rahaline karistus kümne kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 920.00 (üheksasada kakskümmend) krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid.

Karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku

suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise

päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või

suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 274 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik võim. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist.

Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 lg 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Karistusregistri andmetel oli süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. B.O on karistatud kahel korral kriminaalkorras. Varasemate kuritegudega kahjustatud õigushüveks on olnud liiklusohutus mootorsõidukitega liiklemisel. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes on keskmise päevasissetuleku suurus B.O 92 krooni (tl. 32, 39). Seega tuleb KarS § 44 lg. 2 sätestatud esimese lause järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta päevamäär 92 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt päevamäära suurust vähendada või suurendada. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid.

Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, asendab kohus selle KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

- - 4

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 6525.- krooni.

KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 32,80 krooni (tl. 36). KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 37,20 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus on määratud täitmisele ositi tasumisega 10 kuu jooksul. Eelnimetatud viimasel tähtajal kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts Kohtunik