2-16-13596/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-13596

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

XXi

hagi

OSAÜHING

ÜHISKODU

vastu

täiteasjas

nr

034/2016/1659

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHING ÜHISKODU apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Jelena Lehter

Kostja

OSAÜHING

ÜHISKODU

(registrikood

10516489), seaduslik esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. juuni 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OSAÜHINGU ÜHISKODU kanda.

4. Välja mõista OSAÜHINGULT ÜHISKODU ringkonnakohtu menetluskulud 420

eurot XXi kasuks.

5. OSAÜHINGUL

ÜHISKODU

tuleb

välja

mõistetud

ringkonnakohtu

menetluskuludelt tasuda XXile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

2-16-13596

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 08.09.2016 Harju Maakohtule hagi OSAÜHING ÜHISKODU

(kostja) vastu täiteasjas nr 034/2016/1659 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi

tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 26.09.2016 määrusega ning millega peatati

täitemenetlus täiteasjas nr 034/2016/1659.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja 03.08.2016 täitmisavalduse alusel alustatud

täitemenetlust täiteasjas nr 034/2016/1659. Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks hüpoteegiga

tagatud nõue 40 000 eurot. Hageja hinnangul puudub kostjal nõue, mille täitmiseks nõutakse

hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.

3. 2000. a alguses võttis YY (hageja vend) WWlt laenu summas 800 000 Eesti krooni.

2000.a kevadel hakkas WW nõudma laenusuhte kirjalikku vormistamist. YY andis 20.06.2000

võlatunnistuse raha saamise kohta. Samal päeval sõlmisid YY ja WWle kuuluv osaühing

Xxxxxxx laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu nr 4240, milles kinnitati, et YY on saanud

laenu 800 000 Eesti krooni tähtajaga 20.06.2005 ning YYi kinnistule aadressil Xxxxxxxxxxxx

seati hüpoteek. Kuna 2003. aastal vajas YY taas käibevahendeid, siis leppisid pooled kokku, et

WW omandab kinnistu 500 000 krooni eest, mille kohta sõlmiti 23.12.2003 kinnistu

müügileping nr 9773. Suuliselt leppisid WW ja YY kokku, et võlgnevus WW ees moodustab

1 300 000 Eesti krooni (800 000+500 000), millele lisanduvad intressid. Kuigi 20.06.2000

laenuleping sõlmiti osaühinguga Xxxxxxx, siis pidasid pooled tegelikuks laenuandjaks WWt.

YY ei tagastanud laenu kokkulepitud ajaks ning pooled leppisid kokku, et WW müüb kinnistu

YYi elukaaslasele NN hinnaga 1 700 000 Eesti krooni ning sellega loetakse täidetuks kõik YYi

kohustused WW ees. 02.02.2006 sõlmiti kinnistu müügileping, mille alusel sai WW 1 700 000

Eesti krooni. Samuti leppisid NN ja WW kokku osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteegi

järjekoha muutmise, mille kohaselt loetakse osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteek NN

laenu andnud AS-i Sampo Pank kasuks seatavast hüpoteegist tagapool asuvaks. Lepingu

sõlmimise ajal olid pooled veendunud, et osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteek ei taga

2-16-13596

enam nõudeid YYi vastu, kuna need olid viimase lepingu sõlmimisega täies ulatuses

rahuldatud. Hüpoteeki ei kustutatud põhjusel, et seda saab kasutada tulevikus uute võimalike

laenude puhul. Kinnisasja valdust ei ole kunagi üle antud WWle. Osaühingu Xxxxxxx

majandusaasta aruanded ei kajasta laenu väljastamist.

4.

29.06.2016 omandas hageja kinnistu, mille kohta sõlmitud müügilepingus kinnitas NN,

et kinnistut koormava osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteegi aluseks olevad nõuded on

rahuldatud. 22.08.2016 sai hageja Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanilt täitmisteate, millele

lisatud 20.07.2016 hüpoteegi üleandmise lepingu ja nõude loovutamise lepingu nr 4163

kohaselt loovutas osaühing Xxxxxxx kostjale nõuded YYi vastu, mis tulenevad osaühingu

Xxxxxxx ja YYi vahel 20.06.2000 sõlmitud laenulepingust. Kostjale anti üle ka nõuet tagav

hüpoteek. Kostjal ei ole nõuet YYi vastu.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

6. Kostja vastuse kohaselt on hageja väited selle kohta, justkui oleks 20.06.2000

laenuleping rahatu, paljasõnalised. 20.06.2000 laenulepinguga kinnitas YY laenusumma

saamist. Hageja ei ole tõendanud, et võlg on tasutud. Võlasuhte puudumist ei tõenda asjaolu, et

osaühingu Xxxxxxx 2000. ja 2001. majandusaasta aruanded ei sisalda laenude nimekirja.

Eluliselt ei ole usutav, et pärast laenu tagastamist ei ole keegi nõudnud hüpoteegi kustutamist

nii pika aja jooksul.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 12.06.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tunnistas lubamatuks

sundtäitmise täiteasjas nr 034/2016/1659. Maakohus tühistas 26.09.2016 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja riigilõivu 350 eurot, lepingulise esindaja tasu 1500 eurot ja viivise

menetluskuludelt seadusjärgses määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus

jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 348 eurot.

8. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Osaühing Xxxxxxx ja

YY sõlmisid 20.06.2000 laenu- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati hüpoteek

800 000 krooni ulatuses ja kõrvalnõuetega 50 000 krooni kinnisasjale asukohaga

Xxxxxxxxxxxxxxx. YY müüjana ja abikaasad RR ning WW ostjatena sõlmisid 23.12.2003

hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügilepingu ostuhinnaga 500 000 krooni. RR ning WW

müüjatena ja NN ostjana sõlmisid 02.02.2006 hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügilepingu

ostuhinnaga 1 700 000 krooni. Osaühing Xxxxxxx ja kostja sõlmisid 20.07.2016 hüpoteegi

üleandmise lepingu, nõude loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega osaühing

Xxxxxxx loovutas kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxxxxxx seatud hüpoteegi kostjale, kes on

hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud. Kinnisasja omanikuks on hageja. Kostja

täitmisavalduse ja 20.07.2016 lepingu alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 034/2016/1659.

9. Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-tele 1 ja 11. Samuti

tulenevalt 20.06.2000 lepingu sõlmimise ajast kohaldub lepingu sõlmimisele ja kuni

30.06.2002 lepingust tekkinud poolte õigustele ja kohustustele tsiviilkoodeks (TsK). Seega

tugines maakohus ka TsK §-dele 272 lg 2 ja 276 lg 1-2 ning leidis, et kui osaühing Xxxxxxx ei

2-16-13596

andnud 20.06.2000 laenulepingu alusel YYile üle raha, on laenuleping rahatu, laenulepingut ei

saa lugeda sõlmituks ning sellest ei saa tuleneda pooltele õigusi ja kohustusi.

10. YYi 20.06.2000 võlatunnistus kinnitab kohtu hinnangul seda, et YYil olid 20.06.2000

seisuga raha tasumise kohustused WW ees. Kostja on võlatunnistuse ehtsuse vaidlustanud, kuid

pole selgitanud, milles seisneb tõendi ebaehtsus, mistõttu kohus saab võlatunnistust tõendina

arvestada. Kohus leiab, et WWlt laenu saamine ei tõenda iseenesest, et YY ei saanud laenu

osaühingult Xxxxxxx. Samas muudab võlatunnistuse ja 20.06.2000 lepingu sisu võrdlemine

hageja väite osaühingult Xxxxxxx laenu mittesaamise kohta usutavaks, sest nii võlatunnistusest

kui ka laenulepingust nähtuva raha tasumise kohustuse suurus on 800 000 krooni ja tagastamise

tähtajaks on viis aastat, s.o 20.06.2005. Selline kokkulangevus muudab usutavaks väite, et YY

ei võtnud laenu korraga WWlt ja osaühingult Xxxxxxx, vaid üksnes ühelt neist. Hüpoteegiga

koormatud kinnisasja 23.12.2003 ja 02.02.2006 müügitehingud suurendavad samuti hageja

väidete usutavust selle kohta, et 23.12.2003 müügilepingu alusel tasutud ostuhinna arvel sai

YY täiendavat laenu ja 02.02.2006 müügilepingu alusel tasutud ostuhinnaga laen tagastati.

Osaühing Xxxxxxx ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet sundtäitmisele esitanud. Täitmisavalduse

nõude sundtäitmiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esitas kostja 03.08.2016, see on

11 aastat pärast laenu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist (laenu tagastamise tähtaeg

saabus 20.06.2005) Kohtu hinnangul muudab eeltoodud asjaolud usutavaks hageja väite selle

kohta, et 20.06.2000 laenuleping võib olla rahatu.

11. Kuna maakohus jõudis järeldusele, et hageja on põhistanud laenulepingu võimaliku

rahatuse, siis pidi kostja tõendama laenulepingu alusel YYile raha üleandmise. Maakohus oli

seisukohal, et 20.06.2000 lepingu p 1.2, millest nähtuvalt tõendab YY laenusumma saamist

allkirjaga lepingul, ei sisalda võlatunnistust, vaid laenusaaja kinnitust selle kohta, et laenuandja

on kohustuse täitnud. Sellise kinnituse andmine muudab tõendamiskoormist selliselt, et

kohustuse mittetäitmise tõendamiskoormis on üle läinud hagejale. Hageja on esitanud kohtule

tõenditena osaühingu Xxxxxxx 2000. ja 2001. majandusaasta aruanded, millest nähtuvalt ei

saanud osaühingul Xxxxxxx olla 2000. a raha selliselt, et anda YYile 800 000 krooni laenu.

Osaühingu Xxxxxxx netokäive 2000. a oli 563 800 krooni. Bilansist nähtuvalt oli

majandusaasta alguses osaühingul Xxxxxxx raha 101 655 krooni ja majandusaasta lõpus

89 698 krooni. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei näita sellise rahasumma olemasolu

osaühingul Xxxxxxx, sealhulgas ei tõenda sellise rahasumma olemasolu osaühingu Xxxxxxx

poolt 1999. a laenu andmine Osaühingule JJJJJ. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et YYi

ja osaühingu Xxxxxxx vahel 20.06.2000 sõlmitud laenuleping on rahatu ning seega puudus ka

laenu tagastamise nõue, mida osaühing Xxxxxxx oleks saanud kostjale loovutada.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse, välja arvatud

osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata. Kostja palub

teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks

ning menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud vääralt tõendeid ning maakohtu

otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et YY allkirjastas notariaalses

laenulepingus sisalduva kinnituse muul põhjusel kui raha saamise kinnitamiseks. Raha saamise

kinnituse olemasolul ei ole osaühingu Xxxxxxx poolt raamatupidamise korraldamisega seotud

reeglite rikkumine selliseks asjaoluks, mille põhjal võiks maakohus järeldada, et laenu andmise

tehing on rahatu ning äriühingul ei olnud vajalikke rahalisi vahendeid. YYile üleantud raha oli

varem antud osaühingu Xxxxxxx kassasse Osaühingu Xxxxxxx osaniku poolt. Äriühingu poolt

2-16-13596

11 aasta jooksul laenu nõudmata jätmine vastab reaalsele olukorrale, kuna YY ja osaühingu

Xxxxxxx juhatuse liige KK olid sõbrad. 20.06.2000 väidetav võlatunnistuse ärakiri ei saa

midagi

tõendada

ning

on

kõlbmatu

menetlusdokument,

kuna

tegemist

pole

originaaldokumendiga. Maakohus otsustas võlatunnistuse ärakirjale anda tõendamisjõu, mis on

suurem võrreldes notariaalses lepingus antud kinnitusega. Kostja on esitanud tõendid selle

kohta, et osaühing Xxxxxxx finantseeris 1999. aastal YYi äritegevust Osaühingus JJJJJ. Kostja

on tõendanud, et osaühing Xxxxxxx on andnud Osaühingule JJJJJ laenu sularahas kokku

summas 2 800 000 Eesti krooni, mis oli Osaühingu JJJJJ bilansis kajastamata.

Vastustaja seisukoht

14. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega

ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.

16. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt sõlmiti YYi ja osaühingu Xxxxxxx vahel 20.06.2000

laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping, mille punktis 1.2 kinnitas laenusaaja, et laenusumma

on temale üle antud enne lepingu sõlmimist. Ühtlasi lepiti lepingus kokku xxxxxxxxxxx asuvale

kinnistule hüpoteegi seadmises summas 800 000 krooni koos kõrvalnõuetega 50 000 krooni.

Hageja väidab, et YY ei ole laenulepingu alusel osaühingult Xxxxxxx raha saanud. TsK § 272

lg 2 kohaselt loeti laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. TsK § 276 lg

1 sätestas, et laenajal on õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab,

et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus

tähendatud.

17. Maakohus luges usutavaks, et YY ei saanud 20.06.2000 laenulepingu alusel osaühingu

Xxxxxxx käest raha. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma YYi poolt 20.06.2000

väljastatud võlatunnistuse koopia arvestamata. Lisaks on kostja seisukohal, et maakohus ei

oleks tohtinud tõendite hindamisel eelistada 20.06.2000 võlatunnistuse koopiat 20.06.2000

notariaalsele laenulepingule. Kostja on dokumendi ehtsuse vaidlustamisel tuginenud asjaolule,

et dokumendil puuduvad kostja poolt tehtud märkused ja viited, et dokumendi originaal võiks

asuda kostja käes. Hageja on selgitanud, et võlatunnistuse originaal ei ole hageja käes. TsMS §

277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda,

et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja põhjendused sellised, mis andnuks maakohtule aluse

jätta võlatunnistus tõendina arvesse võtmata. Kostja on viidanud, et dokumendil puuduvad

kostja poolt tehtud märkused. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja pidanud siin silmas kostjat,

vaid WWt, kuna võlga tunnistati WW ees. Kolleegium märgib, et sageli on võlatunnistus

allkirjastatud üksnes kohustatud isiku poolt, mistõttu võlausaldaja allkirja puudumine

iseenesest ei viita dokumendi võltsitusele. Lisaks on kostja esindaja 15.05.2019 istungil

möönnud, et ta ei vaidle, et dokument võib olla YYi poolt koostatud. TsMS § 273 lg 5 sätestab,

et kui algdokumenti ei esitata, otsustab kohus, millise tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri.

Antud juhul ei ole maakohus oma seisukoha kujundamisel tuginenud ainult 20.06.2000

võlatunnistuse koopiale. Samuti ei ole maakohus analüüsinud üksnes 20.02.2000

võlatunnistuse koopiat ja 20.06.2000 notariaalset laenulepingut. Maakohus on oma järelduse

2-16-13596

tegemisel hinnanud esiletoodud tehinguid (sealhulgas kinnistu võõrandamise tehinguid) ja

tõendeid kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui

luges usutavaks, et YY ei saanud 20.06.2000 laenulepingu alusel osaühingu Xxxxxxx käest

raha, vaid et rahalised suhted olid YYi ja WW vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja ei korda neid. Maakohtu järelduse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide,

et WW viivitas osaühingu Xxxxxxx esindajana võla sissenõudmisega seetõttu, et nad olid

YYiga kauaaegsed sõbrad. Nimetatud väide ei anna põhjust esilootud tehinguid ja tõendeid

kogumis teistmoodi hinnata.

18. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et on tõendatud, et osaühingul Xxxxxxx

puudus raha YYile 2000.a 800 000 krooni laenamiseks. Osaühingu Xxxxxxx 2000.a

majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingul 2000.a majandusaasta algul raha 101 655 krooni

ja 2000.a majandusaasta lõpus 89 698 krooni. 2000.a majandusaasta käive oli 563 750 krooni.

Majandusaasta aruandes on 2000.a majandusaasta lõpul nõuetena märgitud nõuded summas

67 692 krooni (64 500 krooni + 3192 krooni). 2001.a majandusaasta aruandes on nõuetena

märgitud üksnes ostjatelt laekumata arved 35 309 krooni. Kostja väide, et laenusaajale üleantud

raha oli varem osaühingu Xxxxxxx osaniku poolt antud osaühingu Xxxxxxx kassasse, on

tõendamata.

Ka asjaolu, et osaühing Xxxxxxx andis 1999.a laenu YYiga seotud OÜ-le JJJJJ, ei tõenda, et

osaühingul Xxxxxxx oli 2000.a raha 800 000 krooni laenamiseks. Samuti ei oma osaühingu

Xxxxxxx 2000.a laenu andmise võimekuse hindamisel tähendust küsimus, kas OÜ JJJJJ

kajastas 1999.a saadud laene enda raamatupidamises. Lisaks ei tõenda OÜ JJJJJ 2000.a bilanss,

et OÜ JJJJJ ei kajastanud neid laene bilansis, kuna kostja ei ole tõendanud, et 2000.a alguseks

olid OÜ JJJJJ poolt võetud laenud tagastamata.

Kostja on seisukohal, et osaühingu Xxxxxxx poolt YYile laenu andmist tõendab see, et OÜ

JJJJJ bilansis on kajastatud omanikulaen 1 115 900 krooni. Kolleegium märgib, et OÜ JJJJJ

2000.a bilansist nähtuvalt on osaühing võlgu tütar- ja emaettevõtetele kokku 1 115 900 krooni.

Samas ei ole kostja tõendanud, et YY oli OÜ JJJJJ osanik. Kostja poolt esitatud äriregistri

väljavõttest ei nähtu, kes oli OÜ JJJJJ osanik 2000.a. Lisaks ei saa üksnes bilansis olevast

kirjest, võlakohustuste kohta tütar- ja emaettevõtete ees, teha järeldust, et tegemist oli osaniku

poolt äriühingule antud laenuga. Aga ka juhul, kui tegemist oli YYi poolt OÜ-le JJJJJ antud

laenuga, ei tõenda see siiski, et osaühing Xxxxxxx andis YYile laenu. Eelnevalt on kohus

pidanud usutavaks, et rahalised suhted olid WW ja YYi vahel.

Kuna osaühingul Xxxxxxx puudus 2000.a 800 000 krooni laenamiseks raha, siis ei ole võimalik

ka selle üleandmine laenu saajale.

19. Ülaltoodule tuginedes on põhjendatud maakohtu järeldus, et YYi ja osaühingu Xxxxxxx

vahel sõlmitud laenuleping on rahatu ning sellest ei tekkinud YYile laenu tagastamise

kohustust. Kuna osaühingul Xxxxxxx puudub YYi vastu nõue, siis ei saanud ta seda loovutada

ka kostjale. Arvestades, et kostjal puudub hüpoteegiga tagatud nõue, siis ei saa ta nõuda ka

hüpoteegi realiseerimist (AÕS § 325 lg 1) ning maakohus on õigesti tunnistanud sundtäitmise

lubamatuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Maakohtu otsus jääb muutmata, seega puudub alus muuta menetluskulude jaotust

maakohtus. Samuti ei ole alust maakohtu otsust muuta menetluskulude kindlaksmääramise

2-16-13596

osas. Kostja ei ole väljamõistetud menetluskulude suurusele apellatsioonkaebuses sisulisi

vastuväiteid esitanud.

21. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud

jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu

menetluskulud 420 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Hageja esindajal kulus

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1,5 tundi, vastuse koostamiseks

apellatsioonkaebusele 1,8 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,2 tundi. Hageja

esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole

käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles taotlusele osaliselt vastu. Muuhulgas ei ole kostja

hinnangul põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu.

22. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu, on hageja

esindaja ajakulu 3,5 tundi põhjendatud. Sealhulgas on Riigikohus 27.05.2020 otsuses

tsiviilasjas nr 2-18-7550 (p 15) selgitanud, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise

ning nende dokumentide esitamise kulud, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud

kulud. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ka hageja esindaja tunnitasu suurus. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 420 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja

mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu