2-19-5577/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5577

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Oleg Matvejev

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5577 muutmata.

2. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 10. aprillil 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu 10 000 euro

väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 15. novembri 2019. a otsusega hagi ja jättis

menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. mai 2020. a otsusega

(jõustunud 16. juunil 2020) Harju Maakohtu 15. novembri 2019. a otsuse muutmata ning

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas 9. oktoobril 2019 (täiendatud 11. novembril 2019 ja 30. aprillil 2020)

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2784

2 (4)

eurot, samuti seadusjärgse viivise. Hageja menetluskuludeks on lepinguliste esindajate kulud

ja riigilõiv.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt tegid hageja lepingulised esindajad maa- ja

ringkonnakohtu menetluses tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) toiminguid kokku 14

tundi.

Hageja lepingulistel esindajatel kulus 9. oktoobri 2019. a ja 11. novembri 2019. a

menetluskulude nimekirjade kohaselt maakohtu menetluses kliendiga kohtumiseks 30 minutit,

kohtule kirja koostamiseks 15 minutit, toimikuga tutvumiseks 30 minutit, määrusega

tutvumiseks 15 minutit, seisukoha koostamiseks (sh vajalike tõendite kogumiseks),

täiendamiseks ja kohtule edastamiseks kokku 2 tundi 30 minutit, hagi tagamise avalduse

koostamiseks (sh tõendite kogumiseks), täiendamiseks ja kohtule saatmiseks kokku 3 tundi 45

minutit, hagi tagamise määrusega tutvumiseks 15 minutit, kohtunõude ja kostja vastusega

tutvumiseks 15 minutit, repliigi koostamiseks ja saatmiseks 30 minutit, taandamisavalduse osas

seisukoha koostamiseks 30 minutit ning kostja repliigi ja kohtu kirjaga tutvumiseks 15 minutit.

Hageja lepingulistel esindajatel kulus 30. aprilli 2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt

ringkonnakohtu menetluses apellatsioonkaebuse ja määrusega tutvumiseks 30 minutit, vastuse

koostamiseks, täiendamiseks ja kohtule saatmiseks kokku 1 tund 30 minutit, kohtunõudega

tutvumiseks 15 minutit, lõplike seisukohtade koostamiseks, viimistlemiseks ja kohtule

saatmiseks kokku 2 tundi.

3. Kostja leidis, et hageja menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 26. juuni 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2745 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise.

Maakohus tuvastas, et hageja on 9. oktoobri 2019. a menetluskulude nimekirjas eksinud

toimingutele kulunud aja liitmisel. Hageja on kulutanud menetlusdokumendis väljatoodud

toimingutele 8 tunni asemel tegelikult 7 tundi ja 45 minutit. Toimingud on menetluses

vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg on põhjendatud ja

vastavuses asja keerukusega, sh kostja poolt vaidlustatud toimingute osas.

Hageja 11. novembri 2019. a ja 30. aprilli 2020. a menetluskulude nimekirjades väljatoodud

toimingute ajamaht on põhjendatud, toimingud on olnud menetluses vajalikud ning kooskõlas

menetluse käiguga. Toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vastavuses asja keerukusega.

Eeltoodust tulenevalt on õigusabile kulutatud aeg põhjendatud 13 tunni 45 minuti ulatuses.

Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 130 (lisandub käibemaks) on kohtupraktika kohaselt

mõistlik. Hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt on tasutud kokku riigilõivu 600 eurot.

Hageja menetluskulud on käibemaksuga kokku 2745 eurot (=2145 (=13 tundi 45 minutit x 156)

+ 600).

22. oktoobril 2019 hagi tagamiselt tasutud tagatist 575 eurot, ei arvestata menetluskulude hulka,

kuivõrd hagejal on õigus taotleda selle tagastamist.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub määrata hageja menetluskulude suuruseks 590

eurot. Määruskaebuse kohaselt on hageja menetluskulud ülepaisutatud.

Maakohtus hagi tagamise avalduse koostamiseks kokku kulunud 3 tundi 45 minutit ei ole

põhjendatud ja vajalik ajakulu, sest kostja ei ole neid dokumente ega hagi tagamise määrust

näinud. Hagi tagamise taotlemine ei olnud ka vajalik, sest kostjal on piisavalt vara, et otsust

täita. 4. oktoobri 2019. a seisukoha saanuks hageja lepinguline esindaja koostada 1,5 tunniga,

kuna see kordab varem menetluses esitatud seisukohti ja esitatud tõendeid. Hageja lepinguline

esindaja esitas kohtule põhjendamatult tõendeid ja kirjeldas asjaolusid, mis nähtuvad avalikest

3 (4)

registritest. Veel kulutas hageja lepinguline esindaja põhjendamatult aega asjakohatute

repliikide koostamiseks, mis esitati kohtule hilinenult. Kuna kostja juristist esindajal kulus

maakohtus esindamiseks 6,5 tundi, ei saanud hageja advokaadist esindajal maakohtus

esindamiseks kuluda kokku rohkem kui 5 tundi.

Hageja lepinguliste esindajate ringkonnakohtus kantud menetluskulu 663 eurot on

põhjendamatu, sest hagejat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses sama esindaja, s.o Oleg

Matvejev, kes esitas ringkonnakohtule samad tekstid, mis maakohtule.

Hagi tagamise eest ei olnud vaja tasuda 22. oktoobril 2019 riigilõivu 575 eurot, sest hagi

tagamine ei olnud vajalik.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

9. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 590 eurot ületavas osas.

Seega ei vaidlusta kostja hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid 590 euro

ulatuses ja selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).

10. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus menetluskulude

kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning ajakulu kontrollimisel rikkunud

TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi

piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepinguliste esindajate toimingutele

kulunud aega ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja

veenvad. Seejuures on maakohus õigesti kokku liitnud hageja menetluskulude nimekirjas

toodud toimingutele kulunud aja. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei

saa olla üksnes kostja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks

hageja lepingulise esindaja 9. oktoobri 2019. a menetluskulude nimekirjas toodud hagi

tagamise avalduse koostamiseks (sh tõendite kogumiseks) ja kohtule esitamiseks kulunud aja

kokku 3 tundi 45 minutit, kuigi kostja ei ole neid menetlusdokumente ega maakohtu määrust

näinud. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu.

Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kostjale ja tema lepingulisele esindajale hagi

tagamise avaldus 13. novembril 2019 nähtavaks tehtud. Samal kuupäeval on kostja

lepingulisele esindajale kätte toimetatud ka maakohtu 18. oktoobri 2019. a hagi tagamise

määrus. Seega on hageja hagi tagamise avalduse esitanud ja maakohus on selle lahendanud.

Arvestades avalduse sisu ja mahtu on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud.

11.2. Veel heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks 4. oktoobri

2019. a seisukoha koostamiseks kulunud aja, kuigi see kordab varem menetluses esitatud

seisukohti ja esitatud tõendeid. Samuti seda, et maakohus luges põhjendatuks hageja lepingulise

esindaja ajakulu mittevajalike tõendite ja hilinenult esitatud repliikide esitamisele.

Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu.

4 (4)

Arvestades 4. oktoobri 2019. a seisukoha sisu ja mahtu on selle koostamiseks kulunud aeg

kolleegiumi arvates põhjendatud. Samuti on põhjendatud koos seisukohaga esitatud avalike

registriväljavõtete saamiseks kulutatud aeg, sest menetlusosalisel tuleb esitatud väiteid

tõendada (TsMS § 230 lg 1). 9. novembri 2019. a repliigi esitas hageja lepinguline esindaja

järgides maakohtu 2. oktoobril 2019 selleks määratud tähtaega. KIS-ist ei nähtu, et hageja

lepinguline esindaja oleks maakohtu menetluses veel repliike esitanud.

Lepinguliste esindajate kulud määratakse kindlaks TsMS § 175 lg 1 alusel, mistõttu kostja

lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei saa olla aluseks hageja lepingulise

esindaja toimingutele kulunud aja hindamisel.

12. Viimaks heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses kulunud aja, kuigi hagejat esindas maa- ja

ringkonnakohtu menetluses advokaat O. Matvejev, kes esitas ringkonnakohtule samad tekstid,

mis maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle etteheitega.

Olenemata sellest, et hagejat esindas menetluses läbivalt sama lepinguline esindaja, ei saa

pidada

ebamõistlikuks

30. aprilli

2020. a

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

apellatsiooniastmes kulunud aega 4 tundi 15 minutit. KIS-ist nähtuvalt koostas hageja

lepinguline

esindaja

apellatsioonkaebusele

vastuse

ja

lõplikud

seisukohad.

Apellatsioonkaebusele vastamist ei saa hagejale ette heita, kes selline kohustus tuleneb

TsMS § 641 lg-st 1. Apellatsioonkaebuse vastus ei saa sisaldada üksnes maakohtus esitatud

seisukohti, sest tulenevalt TsMS § 642 lg 1 p-st 3 peab vastuses vastustaja märkima vastuväited

kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele vastustaja tugineb. Arvestades

eelviidatud dokumentide sisu ja mahtu on nende koostamiseks kulunud aeg põhjendatud.

13. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei arvestanud väljamõistetavate menetluskulude

hulka 22. oktoobril 2019 tasutud hagi tagamise tagatist 575 eurot. Kuna tagatist pole kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud, siis selle tasumise vajalikkuse osas väidete esitamine kostja

poolt on põhjendamatu.

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata

15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar