2-12-1730/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-1730

Tsiviilasi

XX

(pankrotis)

pankrotimenetlus.

Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik XX (pankrotis, isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kristina Kadak-Aruorg

Usaldusisik vandeadvokaat Martin Pärn

Võlausaldajad

AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepingulised

esindajad Aili Kuppart ja Martin Velling

Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline

esindaja Dagne Niit

Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepinguline

esindaja Kerly Riivik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta dokumentaalsete tõenditena asja juurde määruskaebuse lisad 1–3.

2. Jätta Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

määruse õiguslikku põhjendust.

3. Jätta XX (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX (pankrotis) kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Harju Maakohus lõpetas 3. novembri 2014. a määrusega XX (pankrotis, võlgnik)

pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras

usaldusisikuks Martin Pärna. Pankrotimenetluses on kolm võlausaldajat, kelle tunnustatud

nõuete eest on jäänud raha saamata kokku 147 337,75 eurot.

2. Võlgniku usaldusisik esitas 26. märtsil 2018 maakohtule võlgniku 9. veebruari 2018. a

taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamiseks. Maakohus jättis võlgniku taotluse 13. aprilli 2018. a määrusega rahuldamata ja

jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt

ei olnud võlgnik täitnud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Usaldusisiku aruannete

kohaselt on võlausaldajatele tehtud väljamakseid üksnes 2220 euro ulatuses.

3. Võlgniku usaldusisik esitas 27. novembril 2019 maakohtule võlgniku 24. novembri 2019. a

taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamiseks. Maakohtule esitatud usaldusisiku 25. novembri 2015. a, 25. novembri 2016. a,

1. detsembri 2017. a, 26. märtsi 2018. a ja 27. novembri 2019. a aruannete kohaselt elab

võlgnik Tallinnas ja töötab Q ja W taksojuhina. Tema sissetulek on olnud ca 400–650 eurot

kuus. Võlgnik on telefoni teel kandideerinud tööle erinevatesse äriühingutesse, kuid see ei ole

õnnestunud. Võlgnikule meeldib töötada taksojuhina ja sellepärast ei ole ta väga aktiivselt uut

tööd otsinud.

4. Maakohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise kohta ja andis võlgnikule võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult. AS SEB

Pank, Luminor Bank AS ja Coop Pank AS vaidlesid võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.

Võlausaldajate arvates ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud

mõistlikult tulutoova tegevusega. Selgitamist vajavad võlgniku tehtud kulutused ja

sularahasissemaksed. Võlgnik seisukohta ei avaldanud.

5. Aktsiaselts Intrum Estonia teavitas 3. märtsil 2020 maakohut, et omandas Luminor Bank

AS-ilt võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude.

Esimese astme kohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus lõpetas 15. juuni 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, vabastas usaldusisiku tema kohustustest, keeldus

pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamast ja avaldas selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Maakohus leidis, et arvestades võlgade suurust ja võlausaldajatele kohustustest vabastamise

perioodi jooksul tehtud makseid (perioodil 28. november 2018–27. november 2019 on võlgnik

täitnud kohustusi 720 euro ulatuses), ei saa miinimumpalgaga töötamist pidada mõistlikuks

tulutoova tegevusega tegelemiseks. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel

andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Maakohus heitis võlgnikule veel ette kulutusi hasartmängudele ja internetis reklaami ostmisele,

mille arvel oleks maakohtu hinnangul saanud teha väljamakseid võlausaldajatele. Samuti seda,

et võlgnik ei selgitanud tema pangakontole tehtud sularahasissemaksete päritolu.

Seega rikkus võlgnik pahatahtlikult PankrS § 173 lg 3 sätestatut, mis on aluseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

Maakohus viitas kohtupraktikale ja selgitas, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

kõigile võlgnikele, vaid ainult neile, kes kohustustest vabastamise menetluse kestel annavad

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Menetlus peab olema võlgniku jaoks distsiplineeriv. Eelnevat

arvestades leidis maakohus, et võlgnik ei soovinud tegelikult võlausaldajate nõudeid rahuldada.

3 (5)

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Koos

määruskaebusega esitas võlgnik uued tõendid (võlgniku Maksu- ja Tolliameti 2017–2019

tuludeklaratsioonid).

Määruskaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus ebaõiglane, vastuolus pankrotiseaduse

eesmärgiga ja rikub ka õigustatud ootuse põhimõtet. Maakohus rikkus uurimisprintsiipi ja

selgitamiskohustust.

Maakohus jättis arvestamata, et võlgnik on vene keelt kõnelev erihariduseta inimene, kelle

väljavaated tööturul on kesised. Samuti asjaolu, et võlgnik on 2018. a usaldusisiku aruandes

esitanud andmed töö otsimise kohta.

Maakohtu etteheited tulu loovutamata jätmise kohta ei ole põhjendatud. Viited võlgniku

kulutustele ei ole asjakohased, sest need on tehtud mittearestitava tulu arvel. Sularaha

sissemaksed näitavad võlgniku soovi näidata oma sissetulekuid tegelikus suuruses. Taksojuhina

töötades teenib võlgnik enamuse sissetulekust sularahas.

Maakohus ei põhjendanud vastavalt kohtupraktikale, miks tema arvates võlgnik rikkus

PankrS § 173 nimetatud kohustusi. 13. aprilli 2018. a määruses maakohus võlgnikule süülist

käitumist PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses ette ei heitnud, mistõttu on vaidlustatud määrus ka

üllatuslik. Võlgniku sissetulekud on ajas kasvanud ja aruandekohustus on täidetud. Usaldusisik

on väljamaksed võlausaldajatele teinud.

Maakohtu telefoni teel antud selgitustest võlgnikule ei piisanud selgitamiskohustuse täitmiseks,

kuna võlgnik on vene keelt kõnelev õigusteadmisteta isik. Usaldusisikule selgitusi ei edastatud.

8. Võlausaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

9. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikku põhjendust (TsMS § 657 lg 1 p 2¹

koosmõjus §-ga 659).

11. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

ja

keeldunud

vabastamast

võlgnikku

tema

pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Seega, kui esineb mõni PankrS §-s 173 sätestatud alus, siis ei pea kohus kaaluma võlgniku

ja võlausaldajate huve, sest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse

minetanud.

12. Võlgnikule olid teada võlausaldajate vastuväited ning tal oli võimalus esitada selgitused

maakohtule kirjalikult. Vaatamata sellele võlgnik võlausaldajate vastuväidete osas seisukohta

ei avaldanud. Määruskaebuses on võlgnik vastanud võlausaldajate väidetele, esitanud uusi

asjaolusid ja tõendeid. Kuna määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid, siis on need lubatavad (TsMS § 662 lg 3).Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited

ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest maakohtu järeldus, et võlgnik on rikkunud

süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi on õige. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173

nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samas on maakohus tuvastatud

asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ning ebaõigesti kohaldanud PankrS § 173 lg-t 3.

Võttes aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud tuleb kohaldamisele PankrS § 173 lg 1.

4 (5)

PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, s.o sissetuleku osa, mis ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust (PankrS § 173 lg 5 koosmõjus täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 132 lg-ga 1).Tuvastatud asjaoludel oli 3. novembril 2014 kinnitatud

lõpparuandes võlgniku võlgnevus võlausaldajate eest 147 337,75 eurot (I kd, tl 128-134).

27. novembri 2019. a aruande kohaselt töötab võlgnik Q ja W taksojuhina ja tema sissetulekuks

on 500–600 eurot kuus. Võlgniku väitel meeldib talle see töö, mistõttu ei ole ta aktiivselt muud

tööd otsinud. Perioodil 28. november 2018–27. november 2019 on võlgnik tasunud

võlausaldajatele 720 eurot (II kd, tl 15). Kolleegium nõustub maakohtu poolt nendele

asjaoludele antud hinnanguga, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui

7. detsembri 2018. a aruande kohaselt võlgnik informeeris usaldusisikut, et ta on kandideerinud

erinevatele töökohtadele, siis viimases aruandes on võlgnik avaldanud, et talle meeldib see töö

ja seetõttu ei ole ta ka aktiivselt tööd otsinud. Võlgniku sissetulekuks oli 2018. aasta aruande

kohaselt 400–450 eurot kuus (II kd, tl 4). Muud tulud võlgnikul menetluse ajal puudusid (II kd,

tl 74-84). Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on süüliselt,

s.o vähemalt hooletusest VÕS § 104 lg 3 tähenduses, teeninud alammäära lähedast töötasu

eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata. Kolleegium märgib, et kohustustest

vabastamise võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sh tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgadest vabastamise menetlus

on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele

kahjustamisele.

Asjas tuvastatu kohaselt töötas võlgnik menetluse ajal alammäära lähedase töötasuga.

Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega.

Praegusel juhul väidab võlgnik, et tema väljavaated tööturul on kesised, kuna ta on vene keelt

kõnelev erihariduseta isik. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei anna põhjust, miks

võlgnikult ei saaks nõuda, et ta töötaks miinimumtöötasust suurema töötasu eest. Võlgnik ei ole

esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta on menetluse ajal käitunud heas usus ja

lootuses saada tasuvamat tööd. Viimasest aruandest tulenevalt ei kavatsenudki võlgnik

tasuvamat tööd leida.

13.3. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus rikkus uurimisprintsiipi ja

selgitamiskohustust. Praegusel juhul oli võlgnikuks füüsiline isik, kuid talle oli määratud

usaldusisikuks Martin Pärn, kes on vandeadvokaat ja pankrotihaldur. Seega oli võlgnikule

kohtuga suhtlemisel abiks usaldusisik ning sellises olukorras on võlgnikul põhjendamatu väita,

et talle kohtu poolt antud selgitused ei olnud piisavad. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras,

kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus

võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku

kohustusi (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27).

Usaldusisikule esitatud aruannete esitamise nõuded sisaldasid piisavalt selgitusi võlgniku

kohustuste kohta (vt maakohtu 17. novembri 2017. a nõudekiri, 14. novembri 2018. a

nõudekiri, 13. novembri 2019. nõudekiri; I kd, tl 151 ja pöördel; II kd, tl 1 ja pöördel, 13 ja

pöördel).

13.4. Vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu seisukoht ei ole üllatuslik. 13. aprilli 2018. a

määruses leidis maakohus, et nõuete täitmine arvestatavas ulatuses puudub (I kd, tl 196-197).

Seega oli PankrS § 175 lg 1¹ rakendamise obligatoorne eeldus täitmata ning võlgniku

kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast ei olnud tähtsust sellel, kas võlgnik

on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt. Samuti puudus vajadus tuvastada

seda, kas esinevad PankrS § 175 lg-te 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamisest keeldumise

absoluutsed alused (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13).

5 (5)

13.5. Maakohus on kohustustest vabastamise asjaoludena välja toonud, et võlgnik on teinud

kulutusi hasartmängudele ja teinud pangakontole sularaha sissemakseid. Selle kohta on võlgnik

määruskaebuses selgitused andnud ning kolleegiumi hinnangul ei oma need asjaolud

kohustustest vabastamise otsustamisel määravat tähtsust.

14. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

16. Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada Riigikohtule määruskaebuse

(PankrS § 175 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar