3-20-1541/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1541 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus (telefonikõned).

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Edastada määrus XX koos tõlkega vene keelde.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. XX esitas 19. augustil 2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, soovides Tallinna Vangla kohustamist selleks, et taotlejal võimaldataks piiramatult helistada riigiasutustele ja - ametnikele, advokaatidele, notaritele ja kohtutäituritele ning probleemide lahendamise vajaduse korral oma pereliikmetele.

2. Taotlusest nähtuvalt on XX esitanud Tallinna Vanglale vaide ning võib eeldada, et ta on vaides tuginenud samadele asjaoludele, nagu esialgse õiguskaitse taotluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 2 kohaselt lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Esiteks ei nähtu taotlusest esialgse õiguskaitse vajadust. Teiseks on kaebaja nõue, mille tagamiseks ta esialgse õiguskaitse kohaldamist soovib, taotlusest nähtuvatel asjaoludel perspektiivitu.

3. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuksid kaebaja jaoks mingisugused pöördumatud tagajärjed. Taotlusest ei nähtu mitte ühtki konkreetset asutust või isikut, kelle poole taotlejal oleks tingimata oma õiguste ja huvide kaitseks telefoni teel pöörduda sagedamini kui vangla seda talle võimaldab. Telefoni sagedasema kasutamise võimaluse puudumisel on taotlejal võimalik nimetatud asutuste ja ametiisikutega suhelda kirja teel. Pealegi ei anna ei riigiasutused ega kohtutäiturid või notarid üldjuhul mingisuguseid konsultatsioone telefoni teel.

Advokaadiga on kinnipeetaval õigus piiranguteta kohtuda vastavalt vangistusseaduse §- le 26, ent selle õiguse teostamine ei eelda samuti piiramatut õigust advokaadile helistada. Kaebaja väited vajaduse kohta oma perekonnaprobleeme lahendada on sedavõrd üldsõnalised, ent neist ei nähtu, et kaebaja jaoks võiksid saabuda mingisugused pöördumatud tagajärjed, kui ta pereliikmetele lubatust sagedamini helistada ei saa. Antud juhul on XX taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist vaides esitatud kohustamisnõude tagamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei või üldjuhul ette ära otsustada põhivaidluse lahendust.

See tähendab, et vanglale esitatud kohustamisnõudega vaide korral saab vaidega nõutavate toimingute tegemiseks kohustamine esialgse õiguskaitse korras kõne alla tulla vaid erandlikel juhtudel, kui vastasel korral võivad tõsisesse ohtu sattuda vaide esitaja põhiõigused või saabuda iseäranis rasked tagajärjed. Käesoleval juhul see ilmselgelt nõnda ei ole.

Teiseks on kaebaja nõue perspektiivitu kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette kinnipeetavale õigust piiramatult telefoni kasutada. Vangistuse sisuks ongi erinevad piirangud, muuhulgas piirab vangistus kinnipeetava vanglavälise suhtlemise võimalusi. Vangla sisekorraeeskirja §

51 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavate võimaldada telefoni kasutamist vähemalt kord nädalas. Taotlusest ei nähtu, et taotlejal üldse telefoni kasutamist ei võimaldata, ent taotleja soovib telefoni kasutada sagedamini ning helistada siis kui talle sobib. Sellist õigust taotlejal ei ole. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik