2-19-139334/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-139334

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi A. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 388,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja A. S. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Alar Liivamägi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista A. S.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 2 500 eurot,

intress 245,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 442,20 eurot, kokku

3 187,29 eurot.

3. Välja mõista A. S.ilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt

alates 27.02.2020 kuni põhinõude summas 2 500,00 eurot täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud A. S.i kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (laenuandja) 25.05.2017 laenulepingu

xxxx, mille alusel anti kostjale laenu 2 500 eurot intressimääraga 39,81% aastas. Lepingut

muudeti 14.09.2017 seoses kostja poolt maksepuhkuse võtmisega. Kostja jättis tasumata

2

29.09.2017, 29.10.2017 ja 28.11.2017 osamakse. Ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

põhivõlast sissenõutavaks muutunud igakuised maksed summas 114,91 eurot ja intress

summas 245,09 eurot. Kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi makset, mistõttu nõuab hageja

kogu põhivõlgnevuse summas 2 500 eurot, intresside summas 245,09 eurot ja lisanduva

viivise 442,20 eurot väljamõistmist kostjalt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja

kasuks viivis alates 27.02.2020 kuni põhinõude 2 500,00 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja leidis, et kostja vastuväited on alusetud. Kostja on raha kätte saanud, mistõttu tuleb

krediidileping lugeda kehtivaks. Hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kui

kostja esitas teadlikult ebaõigeid andmeid, siis ei saa kostja tugineda vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisele. Laenuandja arvutas krediidikulukuse määra vastavalt

seadusest tulenevatele nõuetele ning kostja peab tõendama vastupidist. Samuti leidis hageja,

et viivise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja nõuab isegi viivist üksnes

seadusjärgses määras. Juhul, kui kohus leiab, et leping on tühine, siis palub hageja kohtul

alternatiivselt kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel aluseta saadu VÕS § 1028

alusel.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on leping tühine, kuna lepingust ei nähtu

krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed. Samuti ei nähtu lepingust krediidi

tagasi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma.

Laenulepingu muutmise lepingust ei nähtu krediidikulukuse määr üldse. Laenuandjal sai

tekkida alusetu rikastumise nõue, kuid seda ei ole hagejale loovutatud, mistõttu ei saa hageja

kostja vastu nõuet esitada. Kostjale ei teatatud nõude loovutamise korral, uue võlausaldaja

kontonumbrit, mistõttu ei ole kostja hinnangul viivise nõudmine põhjendatud. Alternatiivselt

leidis kostja, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja

ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline ning taotles samuti viivisenõude

vähendamist. Kostja hinnangul on ka nõue ebaselge ja tõendamata.

4. Kostja esitas täiendavalt tasaarvestuse avalduse summas hageja nõuetele tulenevalt hageja

vastu olevatest kahjunõuetest, mis tulenevad hageja kasuks välja mõistetavatest nõuetest, mis

ületavad kostja kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Kostja

ja P OÜ (laenuandja) sõlmisid 25.05.2017 laenulepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale

laenu 2 500 eurot (dtl 27-29). Nimetatud lepingus on märgitud krediidikulukuse määraks

50,58%. Laenuandja on 25.05.2017 kostjale üle kandnud 2 462,50 eurot, arvestades laenu

põhiosast 2 500 eurot maha lepingutasu 37,50 eurot (dtl 84). Laenulepingu pooled muutsid

14.09.2017 lepingut seoses kostja poolt võetud maksepuhkusega ning muudeti laenusumma

ja intresside tasumise graafikut (dtl 30-31). Muid lepingu tingimusi, mh krediidi kulukuse

määra ega intressimäära 14.09.2017 kokkuleppega ei muudetud. Laenulepingu üldtingimuste

punkt 13.1 kohaselt on P OÜ-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla

kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksegraafikujärgse maksega ning P OÜ on andnud kliendile edutult vähemalt 2-

nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla

tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 32-36). P OÜ ütles 29.11.2017 edastatud teates

laenulepingu alates 14.12.2017 üles (dtl 37). P OÜ loovutas 15.12.2017 kostja vastu tuleneva

nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 38).

7. Kohus täitis 04.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (dtl 105-110).

3

8. Hageja põhinõue kostja vastu 2 500 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest

tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see

on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

9. Esmalt võtab kohus seisukoha laenulepingu kehtivuse osas. Kostja on seisukohal, et leping

on tühine, kuna lepingust ei nähtu krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed

ning ei nähtu ka krediidi tagasi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma. Laenulepingu muutmise lepingust ei nähtu krediidikulukuse määr

üldse. Hageja leiab, et kostja on raha kätte saanud, mistõttu tuleb krediidileping lugeda

kehtivaks.

9.1 Hagiavalduse kohaselt andis P OÜ kostjale kasutada 2 500 eurot, mille kostja kohustus

hagejale tagasi maksma. Kostja kohustus tasuma saadud krediidilt intressi. VÕS § 401 lg 1

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt

intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega vastab leping

tarbijakrediidilepingu tunnustele.

9.2 VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

käesolevas seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 403¹ lõike 1 punktides

1–11 nimetatud andmed. VÕS § 403¹ lg 1 p 9 kohaselt esitab krediidiandja tarbijale mõistliku

aja jooksul krediidi kulukuse määra aasta kohta. VÕS § 404 lg 2¹ järgi käesoleva seaduse §

403¹ lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik

krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Nimetatud säte

täpsustab krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma märkimist lepingusse. VÕS § 406² lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 25.05.2017 sõlmitud

laenulepingus on märgitud krediidi kulukuse määr 50,58%. 14.09.2017 sõlmitud laenulepingu

nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppega anti kostjale maksepuhkust ja lepiti kokku laenu

ning intressi tagastamiseks uus maksegraafik. Krediidi kulukuse määr aastas ei ületanud

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Kostjale on krediidi kulukuse määra mõiste ja määra arvutamiseks kasutatud andmed

lepingu üldtingimuste punktis 1.10 välja toodud. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus

märgitud krediidikulukuse määr on vale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu ette toonud

selliseid asjaolusid, mille kohaselt oleks et laenuleping tühine. Kohus märgib ka, et VÕS §

408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping andemete puudumisele vaatamata siiski kehtivaks,

kui tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama. Praeguses asjas on ka tõendamist

4

leidnud, et kostja on laenu sõlmitud laenulepingu alusel kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on

kõnealune leping kehtiv.

10. Kohus võtab seisukoha kostja vastuväite osas, et hageja ei ole kostja võlausaldaja. P OÜ

loovutas 15.12.2017 kostja vastu tuleneva nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi,

viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 38).Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine)

(VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg

2). Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal (VÕS § 171 lg 1). Seadus järgi ei ole loovutamise kehtivuse eelduseks nõude

korrektne õiguslik kvalifitseerimine. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenuandja loovutas

nõude hagejale. Seega on hageja kostja võlausaldaja.

11. Kohus analüüsib, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS

§ 403⁴ lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403⁴ lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust.

12. VÕS § 403⁴ lg järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 403⁴ lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi

lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab

tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. VÕS § 403⁴ lg 6 kohaselt võib

krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on

tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. VÕS § 403⁴ lg 8 alusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7

sätestatule tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud

kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. VÕS § 403⁴ lg 13 järgi

5

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

13. Hageja on tõendanud, et laenuandja on kostjale 23.05.2017, st enne lepingu sõlmimist

saatnud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja lepingueelse teabe (dtl 86-91). Samuti

on hageja tõendanud, et on hinnanud kostja krediidivõimelisust (dtl 92-95). Kostja märkis

laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1 300 eurot ning kohustuste suuruseks 994,00

eurot. Kohtu arvates ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud ilmtingimata küsima veel

mingeid andmeid, kui kostja ise pöördus hageja poole laenu saamiseks. Hageja ei oleks

saanud ka kostja pangaandmetest või täiendavate küsimustega välja selgitada laenulepingu

sõlmimise ajal, et kostjal võiksid tekkida makseraskused 2 500 euro suuruse laenu tagasi

maksmisega, seda enam kui kostja ise oli oma laenutaotluses kinnitanud, et tema

sissetulekutest piisab võtta laenukohused. Kohtu arvates on mõistlik arvata, et 1 300 euro

suurusest sissetulekust piisab 2 500 euro suuruse laenu teenindamiseks. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et krediidiasutusel on õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel

eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning, et klient esitab

krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Laenuandja on

kontrollinud enne laenude väljastamist kostja maksekäitumist. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja

kontrollis avalikke andmebaase. Krediidiandja on kontrollinud kostja andmeid kolmandatelt

osapooltelt

sh

C

AS,

maksehäireregister,

Elamisloa

register,

Pensioniregister,

Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded ja Kinnistusraamat. Seega on hageja tõendanud, et

laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning ei olnud rikkunud laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale

edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 114,91 eurot ja intressid 245,09 eurot, ehk

tasumata olid järgnevad osamaksed: 29.09.2017 osamakse täielikult tasumata summas 120,00

eurot (krediidisumma 37,06, intress 82,94); 29.10.2017 osamakse täielikult tasumata summas

120,00 eurot (krediidisumma 38,29, intress 81,71); 28.11.2017 osamakse täielikult tasumata

summas 120,00 eurot (krediidisumma 39,56, intress 80,44). Kostja ei ole ümber lükanud

hageja väidet, et kostja ei ole laenulepingu nr xxxx katteks tasunud ühtegi makset. P OÜ

saatis kostjale 29.11.2017 krediidilepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt andis kostjale

täiendava tähtaja 13.12.2107 võlgnevuse tasumiseks (dtl 37). P OÜ märkis mh, et juhul, kui

kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasu, loeb P OÜ lepingu lõppenuks alates 14.12.2107

ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Kostja täiendavaks tähtajaks

võlgnevust ei tasunud ning P OÜ ütles lepingu alates 14.12.2017 üles.

15. Kohus asub seisukohale, et antud juhul saab täidetuks lugeda tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust

tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad

lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS §

195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni

tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks

tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

16. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

6

seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu tingimustest tulenevalt on pooled

kokku leppinud aastaintressi suuruseks 39,81%. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

ebamõistlikult suurte intressimääraga. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole kokku lepitud

intressi tasunud. Hageja on tõendanud, et enne lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma

graafikujärgselt kolme kuu, september kuni november 2017, intressi summas 245,09 eurot

eurot (82,94+81,71+80,44). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud laenulepingu

järgi talle antud krediidisummalt perioodil kolm kuud enne laenulepingu ülesütlemist (s.o.

29.09.2017 kuni 28.11.2017 eest) s.o. kuni laenulepingu ülesütlemiseni intressi 245,09 eurot.

Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks intress 245,09 eurot.

17. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 200,75 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud

viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 15.12.2107 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.02.2020, summas 200,75 eurot. Kostja taotlus viivise

vähendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja on viivisenõude

arvestamisel juhindunud seadusjärgsest määrast. Seega on hageja viivisemäära juba

vähendanud ja nõuab viivist vastavalt seaduses sätestatule, mitte lepingus kokkulepitule.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis

põhinõudelt (2 500 eurolt) alates 27.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Kohus märgib, et eesti keele mittevaldamine ei vabasta kostjat tema lepinguliste

kohustuste täitmisest. Samuti ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest nõude loovutamisel uue

võlausaldaja makserekvisiitide teatamata jätmine.

20. Kohus hindab kostja tasaarvestuse vastuväidet. VÕS § 171 lg 3 järgi võib võlgnik talle

senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja

arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või

pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2)

võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik

loovutamisest teada sai või teada saama pidi. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tasaarvestuse avaldust täpsustanud

ega tõendanud. Seega ei saa kohus tasaarvestuse vastuväidet arvestada.

21. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 245,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 442,20

eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 27.02.2020 kuni

põhinõude 2 500 täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.

7

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 24.08.2020 kohtuotsus.