2-19-18607/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18607

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku

13. novembri 2019. a otsuse tühistamiseks täiteasjas nr

008/2019/750

Menetlusosalised Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar

Noor

Puudutatud

isik

–

kohtutäitur

Mati

Kadak; lepinguline esindaja v.adv Anne Värvimann

Puudutatud isik 2 – sissenõudja Arvila OÜ

(registrikood 14092508); lepinguline esindaja v.adv

Oksana Sobko

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. mai 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 7. mai 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-18607

resolutsiooni punkt 1.1. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta XX taotlus

kohtutäitur Mati Kadaku 7. juuni 2019. a täitemenetluse lõpetamise otsuse

tühistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750 rahuldamata. Ülejäänud osas jätta

määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg-s 4

sätestatud korras.

2-19-18607

2(10)

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1

ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (võlgnik, avaldaja) suhtes on algatatud täitemenetlus nr 008/2019/750.

Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur)

10.02.2017 kordusenampakkumise akt nr 008/2016/2014 ja sissenõudja Stix KV OÜ

täitmisavaldus.

2. Kohtutäituri 07.06.2019 otsusega täiteasjas nr 008/2019/750 lõpetati täitemenetlus

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel. Otsusest nähtuvalt esitas

sissenõudja Stix KV OÜ 07.06.2019 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kinnisasja

väljaandmise toiming on lõpetatud, sest kinnisasja valdus on üle antud uuele omanikule. 3.

Avaldaja esitas 25.06.2019 kohtutäiturile kaebuse 07.06.2019 otsuse tühistamiseks ja uue

otsuse tegemiseks, millega peatada täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/750. Võlgnik oli

kaebuses seisukohal, et täitemenetluse lõpetamiseks puudus alus. TMS § 46 lg 1 p 2 sätestab

kohtutäituri kohustuse peatada täitemenetlus või täitetoiming kohtulahendi esitamisel, kui selle

kohaselt tuleb täitemenetlus või täitetoiming peatada. Selline kohtulahend (Harju Maakohtu

07.06.2019 määrus nr 2-19-8667) saadeti kohtutäiturile 07.06.2019 tööpäeva sees. TMS § 180

lg 3 kohaselt kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Kolmandate isikute valduses

oleva asja väljaandmist reguleerib TMS § 181 lg 1. Kohtutäitur rikkus kohustust eraldada

sundtäitmise esemeks mitteolevad vallasasjad ja anda need üle võlgnikule, samuti kohustust

tõsta välja vara, mis ei kuulu arestimisele. Asja väljaandmisega pole nõustunud võlgnik ega

kolmandad isikud (üürnikud RR ja SS) ning välja on tõstetud osa võlgniku asjadest, samuti osa

üürnike asjadest. Osa võlgniku ja üürnike asjadest on VVV kinnistul ja neile ligipääsu

tõkestatakse. Olukorras, kus osad asjad on välja tõstetud ja osad mitte, ei saa olla täitemenetlus

(kui toimingute kogum) või kinnisasja väljaandmise toiming lõpuni viidud. Nii 06.06.2019 kui

ka 07.06.2019 kinnisvara valduse äravõtmise aktidel puuduvad võlgniku ja üürnike allkirjad,

millega väljendati mittenõustumist läbiviidava kinnisasja väljaandmise toimingu suhtes.

Kohtutäitur oli teadlik, et üürnikel on seaduslik alus asja vallata ning kohtulahendiga

tuvastatakse selle õigusliku aluse olemasolu või puudumine – sellele viidati ka 07.06.2019

edastatud hagi tagamise määruses. Kuna kohtutäitur oli teadlik, et kinnisasja väljaandmise

toiming ei ole lõpule viidud (mida kinnitas ka 10.06.2019 varahommikune telefonikõne, kus

kohtutäitur selgitas, et 07.06.2019 ei ole veel täitemenetluse lõpetamise otsust tehtud), oli

kohtutäituril kohustus täitemenetlus TMS § 46 lg 1 p-i 2 alusel peatada. Selle asemel vormistas

kohtutäitur pahatahtlikult 10.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse, mis kannab 07.06.2019

kuupäeva. Kohtutäituril polnud võimalust otsust allkirjastada 07.06.2019, sest 07.06.2019

pärast toiminguid VVV kinnistul ta enam büroosse ei läinud.

4. Kohtutäitur jättis 13.11.2019 otsusega täiteasjas nr 008/2019/750 kaebuse rahuldamata.

Kohtutäituri 07.06.2019 kinnisasja valduse äravõtmise aktist nähtub, et kohtutäitur lõpetas

täitemenetluses väljatõstmismenetluse 07.06.2019 kell 14.20. Samal päeval kell 15.00

esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, misjärel koostas

kohtutäitur koheselt täitemenetluse lõpetamise otsuse ning 07.06.2019 kella 16.00 ajal oli

täitemenetlus lõpetatud. Seega ei esitanud võlgnik täitemenetluse peatamise määrust

õigeaegselt ehk täitemenetluse läbiviimise ajal. Pärast teist järjestikust väljatõstmise päeva

2-19-18607

3(10)

07.06.2019 ei lugenud kohtutäitur enam pärast väljatõstmismenetluse lõpetamist oma

ekirju. Võlgniku poolt 31.05.2019 esitatud RR ja SS-ga 10.09.2008 väidetavalt sõlmitud

lihtkirjalik üürileping on tühine. Väide, et kohtutäitur on õigusvastaselt jätnud kinnistule

võlgniku ja kolmandate isikute asju, mida viimased soovisid kaasa võtta, on ebaõige.

07.06.2019 viibisid väljatõstmismenetluse juures SS ja RR. Nende näidatud ja soovitud

esemed eemaldas kohtutäitur kinnistult ja toimetas isikute määratud asukohta. Võlgnik ei

ole tõendanud, et ükski kaebuses loetletud esemetest oleks kuulunud võlgnikule.

Kohtutäitur ei ole 10.06.2019 võlgniku esindajale telefoni teel väitnud, et täitemenetluse

lõpetamise otsus on veel koostamata, samuti mitte seda, et kohtutäitur pärast

väljatõstmismenetluse lõpetamist enam büroosse tagasi ei läinud.

Asjaolu, et kohtutäitur edastas 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse alles esmaspäeval

ehk 10.06.2019, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna nimetatud ajaks oli

väljatõstmismenetlus ehk täitetoimingud lõpule viidud, isikud ja nende esemed kinnistult välja

tõstetud ja täitemenetlus lõpetatud. See kõik oli tehtud enne, kui kohtutäitur sai kätte Harju

Maakohtu 07.06.2019 kohtumääruse, mida kohtutäitur peab õigusvastaseks.

Täitemenetlust ei ole võimalik peatada olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud. Väide, et

kinnisasja valduse äravõtmise aktidel puuduvad SSe ja RR allkirjad, ei ole asjasse puutuv.

Nimetatud aktidel on väljatõstmise juures viibinud manukate ja sissenõudja esindaja allkiri ning

kinnitused, et 06.06.2019 väljatõstmise juures viibinud võlgnik keeldus akti allkirjastamast ja

07.06.2019 väljatõstmise juures viibinud SS ja RR keeldusid akti allkirjastamast.

5. Avaldaja esitas 26.11.2019 Harju Maakohtule kaebuse (täiendatud 29.12.2019), milles

palus tühistada kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ja rahuldada

täitemenetluse peatamise taotlus ning tühistada kohtutäituri 13.11.2019 otsus täiteasjas nr

008/2019/750.

Avaldajale edastati kinnisasja väljaandmise täitmisteade täiteasjas nr 008/2019/750, mille

kohaselt oli sundtäidetava nõude sisuks väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga VVV.

Täitedokumendiks on 10.02.2017 kordusenampakkumise akt. Avaldaja edastas 31.05.2019

kohtutäiturile teate väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisest, milleks oli 10.09.2008

sõlmitud üürileping RR ja SS-ga tähtajaga kuni 25.09.2023. Üürilepingust tulenevad

üürileandja õigused ja kohustused olid üle läinud sissenõudjale. Avaldaja esitas 05.06.2019

kohtutäiturile taotluse sundtäitmise tähtaja pikendamiseks kuni 25.06.2019. Kohtutäitur ei

vastanud taotlusele. Kinnisasjal alustati 06.06.2019 võlgniku, RR ja SS väljatõstmist koos kõigi

neile kuuluvate asjadega. Täitetoiming jäi 06.06.2019 pooleli ja jätkus 07.06.2019. Võlgnik

edastas 07.06.2019 tööpäeva jooksul kohtutäituri büroole elektronkirja, millele oli lisatud Harju

Maakohtu 07.06.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-8667 (hagi tagamise määrus), mille kohaselt

tuli täitemenetlus peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-8667. Kohtutäitur

edastas 10.06.2019 avaldaja esindaja elektronpostiaadressile 07.06.2019 kuupäeva kandva

kohtutäituri otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta.

Kohtutäitur on 13.11.2019 otsuses põhjendamatult seadnud kahtluse alla hagi tagamise määruse

seaduslikkuse. Kohtutäituri pädevuses ei ole hinnata SS ja RR-ga sõlmitud üürilepingu

kehtivust, mille osas on pooleli kohtumenetlus. Hagi tagamise määrus saadeti kohtutäiturile

07.06.2019 tööpäeva sees e-kirjaga ja info selle kohta edastati talle telefoni teel. Kohtutäituril

oli võimalik e-kirju lugeda. Kohtutäitur peab tõendama, et sissenõudja esitas 07.06.2019 kell

15.00 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur ei koostanud täitemenetluse

lõpetamise otsust 07.06.2019. Seda kahtlust kinnitab otsuse edastamine 10.06.2019 kell 15.17

e-kirjaga ning kohtutäituri 10.06.2019 hommikune telefonikõne. Täitemenetlus ei olnud hagi

2-19-18607

4(10)

tagamise määruse tegemise ajaks lõpule viidud, sest osad võlgniku ning SS ja RR asjad olid

välja tõstmata. Kinnisasja väljaandmise toimingut ei saa lugeda lõpule viiduks.

6. Stix KV OÜ (praegune ärinimi Arvila OÜ) palus 09.12.2019 vastuses jätta kaebus

rahuldamata.

Kinnisasja väljaandmise toiming oli lõpetatud ning kinnisaja valdus oli üle antud Stix KV OÜ-

le kui uuele omanikule enne hagi tagamise määruse tegemist. RR hagi Stix KV

OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jäeti 16.08.2019 määrusega rahuldamata ja

hagi

tagamine

tühistati

(tsiviilasi

nr

2-19-8667).

Kinnisasi

müüdi

08.02.2017

kordusenampakkumisel. Võlgnik esitas enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes hagi, et

venitada kinnisasja väljaandmise kohustuse täitmisega. Hagi jäeti rahuldamata. Võlgnik püüab

erinevate toimingutega takistada täitemenetluse läbiviimist. Väidetav üürileping on koostatud

tagantjärele. Sellele ei ole viidatud ei täitemenetluse käigus ega enampakkumisakti

vaidlustamise käigus. Praeguseks ei ole sissenõudja enam kinnisasja omanik.

7. Kohtutäitur palus 13.12.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kohtutäitur algatas võlgniku, RR ja SS väljatõstmismenetluse 06.06.2019 ja viis selle lõpule

07.06.2019 kell 14.20. Sissenõudja esitas 07.06.2019 kell 15.00 avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks. Kohtutäitur koostas koheselt täitemenetluse lõpetamise otsuse ja 07.06.2019

kella 16.00-ks oli täitemenetlus lõpetatud. Võlgniku esindaja edastas hagi tagamise määruse

kohtutäituri e-posti aadressile 07.06.2019 kell 16.53. Kohtutäitur samal õhtul enam e-posti ei

lugenud. Kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtutäitur oli hagi

tagamise määruse saamise ajaks teinud kõik väljatõstmistoimingud ja muud täitetoimingud ning

täitemenetlus oli lõpetatud. Kinnisasja valdus on võlgnikult ära võetud, mistõttu ei saa peatada

valduse üleandmist kinnisasja omanikule. Võlgnik on esitanud kohtule ebaõiget informatsiooni,

et RR-l ja SS-l oli õigus kinnisasja kasutada üürilepingu alusel. Kohtutäitur ei ole õigusvastaselt

jätnud kinnisasjalt asju välja tõstmata. Kohtutäitur ei ole telefoni teel võlgniku esindajale

10.06.2019 väitnud, et täitemenetluse lõpetamise otsus on koostamata.

8. Harju Maakohus jättis 07.05.2020 määrusega läbi vaatamata taotluse tühistada

kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ning taotluse rahuldada taotlus

täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 008/2019/750 (resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.2);

rahuldamata kaebuse kohtutäituri 13.11.2019 otsuse peale täiteasjas nr 008/2019/750

(resolutsiooni p 2); jättis menetluskulud XX kanda (resolutsiooni p 3); otsustas määrata

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras

(resolutsiooni p 3).

Kaebusest nähtuvalt on see esitatud kohtutäituri 13.11.2019 otsuse peale, millega lahendati

võlgniku 25.06.2019 kaebus kohtutäituri 07.06.2019 otsuse peale. Võlgnik taotleb kohtult

kohtutäituri 07.06.2019 otsuse tühistamist ja täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamist.

TMS § 218 lg 1 järgi saab täitemenetluse osaline esitada kohtule kaebuse üksnes kohtutäituri

otsuse peale, mis on tehtud kaebuse lahendamise kohta. Täitemenetluse osaline ei saa esitada

kohtule kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, mida täitemenetluse osaline ei ole

kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud. Kohus ei saa teha kohtutäituri asemel

täitemenetluse toiminguid. Seega on võlgnik esitanud taotluse, millele seadus ei anna

õiguskaitset.

2-19-18607

5(10)

Tulenevalt TMS § 2 lg-st 3 ei hinda kohtutäitur TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi

sundtäitmise läbiviimisel, kas kinnisasja valdajal on seaduslik alus kinnisasja vallata.

Sealhulgas ei ole täitedokumendi täitmise eelduseks valdajate (sh kolmandatest isikutest

valdajate) nõusolek sissenõude pööramiseks. Seega ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas RR-l ja

SS-l oli õigus kinnisasja vallata ning kas kohtutäitur oli väidetavast õigusest teadlik. Samuti ei

oma asjas tähtsust asjaolu, kas RR ja SS olid nõus sundtäitmisega, sh millisel põhjusel jätsid

nad allkirjastamata kinnisasja valduse äravõtmise aktid. Kohus ei arvesta kirjeldatud asjaolusid

kaebuse lahendamisel ega kontrolli nende tõendatust, sh ei kontrolli RR ja SS-ga sõlmitud

üürilepingu olemasolu. Täitemenetlust ei lõpeta nõude rahuldamine. Täitemenetluse lõpetab

kohtutäitur otsusega, täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS §-s 48 (vt ka

Riigikohtu 18.11.2009 otsus nr 3-2-1-107-09, p 9). Kohtutäitur on tuginenud täitemenetluse

lõpetamisel kahele alternatiivsele täitemenetluse lõpetamise alusele – TMS § 48 lg 1 p-le 1 ja

p-le 3. TMS § 48 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse

alusel. Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja oma esindaja vahendusel esitanud kohtutäiturile

kirjaliku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kuigi sissenõudja põhjendab avaldust valduse

ülevõtmisega, ei sõltu TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel täitemenetluse lõpetamine nõude

rahuldamisest. Sissenõudjal on igal ajal õigus esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

Tulenevalt sissenõudja avalduse esitamisest esineb TMS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud

täitemenetluse lõpetamise alus. Seadusest ei tulene täitemenetluse osaliste avalduste

kohustuslikku elektroonilise vormi nõuet. Seetõttu ei saa pidada sissenõudja kirjalikku avaldust

ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et sellele antud omakäelise allkirja andmise aega ei ole

võimalik erinevalt digitaalallkirja andmise ajast täpselt kindlaks teha. Väljatõstmine lõppes

07.06.2019 kell 14.20 (07.06.2019 kinnisasja valduse äravõtmise akt). Eluliselt usutav on, et

sissenõudja esitas pärast toimingu tegemist ja soovitud eesmärgi saavutamist avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest

nähtub sissenõudja avalduse koostamine ja kohtutäiturile esitamine avalduses märgitud ajast

erineval ajal. TMS § 48 lg 1 p 3 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse nõude

rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu

tegemisel. TMS § 180 järgi läbiviidavas täitemenetluses on sundtäidetavaks nõudeks kinnisasja

omaniku nõue, mis on suunatud asja väljanõudmisele asja valdajate valdusest oma valdusse, st

AÕS § 80 lg-s 2 nimetatud nõue. Sissenõudja kui omaniku nõue on rahuldatud (st täidetud) siis,

kui sissenõudja on saanud temale kuuluva kinnisasja oma valdusse. Kohtutäituri kohustused

seonduvalt kinnisasjal asuvate vallasasjadega, mis ei ole sundtäitmise esemeteks, on sätestatud

TMS § 180 lg-tes 3–5. Sissenõudja nõude täidetuks lugemine ei sõltu sellest, kas kohtutäitur on

täitnud TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi kinnisasjal asuvate vallasasjade osas. Kui

kohtutäitur on kinnisasja valduse sissenõudjale üle andnud, on sissenõudja TMS § 2 lg 1 p-s 15

nimetatud täitedokumendist tulenev nõue lõppenud ning sissenõudja nõue rahuldatud. Seetõttu

ei takista võlgniku vallasasjade kinnisasjalt välja tõstmata, nende võlgnikule üle andmata või

hoiustamata jätmine täitemenetluse lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Kohtutäitur on

kinnitanud kinnisasja ja sellel asuvate hoonete valduse sissenõudjale üleandmist kinnisasja

valduse äravõtmise aktides (06.06.2019 ja 07.06.2019 aktid), valduse saamist on kinnitanud ka

sissenõudja esindaja. Võlgnik ei ole tuginenud sellele, et kinnisasi on jätkuvalt tema valduses

või RR või SS valduses. Eeltoodut arvestades saab lugeda kinnisasja valduse väljanõutuks ja

sissenõudja nõude rahuldatuks ning esineb TMS § 48 lg 1 p-s 3 sätestatud täitemenetluse

lõpetamise alus.

Kui kohtutäitur rikub TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi, saab täitemenetluse osaline

esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Kuivõrd

võlgnik on vaidlustanud täitemenetluse lõpetamise, ei hinda kohus, kas kohtutäitur rikkus TMS

2-19-18607

6(10)

§ 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi seonduvalt kinnisasjal asuvate vallasasjadega, mis ei olnud

sundtäitmise esemeteks.

Hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 008/2019/750, on

allkirjastatud 07.06.2019 kell 16.24. Võlgniku esindaja edastas kohtumääruse kohtutäituri

elektronpostiaadressile 07.06.2019 kell 16.53. Väljatõstmise lõppemise ajaks on kinnisasja

valduse äravõtmise aktil märgitud 07.06.2019 kell 14.20. Täitemenetluse lõpetamise otsus on

koostatud kirjalikus vormis, st paberil ja on allkirjastatud kohtutäituri poolt ning varustatud

kohtutäituri pitsati jäljendiga. Dokumendi kuupäevaks on märgitud 07.06.2019. Dokument on

võlgnikule edastatud 10.06.2019 kell 15.26 saadetud e-kirjaga. Täitetoimikus asuvatest

dokumentidest ning võlgniku esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu see, et

täitemenetluse lõpetamise otsus on koostatud pärast 07.06.2019 kell 16.53, st pärast hagi

tagamise määruse kohtutäiturile edastamist. Otsuse saatmine võlgnikule alles 10.06.2019 kell

15.26 tekitab kahtlusi otsuse koostamise ajas. Samas asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu,

millal sai kohtutäitur kätte kohtumääruse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise kohta.

Täitemenetluse peatamine ei takista kohtutäituril täitemenetluse lõpetamist, kui selleks esineb

seaduses sätestatud alus. TMS § 46 lg 1 p 2 sätestab, et kohtutäitur peatab täitemenetluse

kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada.

Täitemenetluse peatamise tagajärjel ei tohi kohtutäitur teha täitetoiminguid, kusjuures juba

tehtud täitetoimingud jäävad jõusse (TMS § 47 lg 1). Täitemenetluse peatamine ei takista

kohtutäituril toimingute tegemist, mis ei ole suunatud sundtäidetava nõude täitmisele.

Täitemenetluse lõpetamine ei ole suunatud sundtäitmisele esitatud nõude täitmisele, mistõttu ei

ole täitemenetluse lõpetamine TMS mõistes täitetoiming ning täitemenetluse lõpetamine ei ole

täitemenetluse peatamise korral keelatud. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et täitemenetluse

lõpetamine peatatud täitemenetluse ajal ei riku võlgniku õigusi.

Kohtutäitur on vaidlustatud otsust põhjendanud ebakohaste väidetega (nt väidetega hagi

tagamise määruse õigusvastasuse kohta). Samas on kohtutäitur teinud lõppjäreldustes

seadusega kooskõlas oleva otsuse ning kohtutäituri otsuse tühistamise aluseid ei esine.

9. XX esitas 26.05.2020 määruskaebuse maakohtu määruse peale. Harju Maakohus ei

pidanud 26.06.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. XX palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus,

millega kaebus rahuldada ning jätta määruskaebusega seotud menetluskulud puudutatud isikute

kanda.

Kohus on jätnud avaldaja ilma õigusest olla kohtumenetluses ära kuulatud. Avaldaja esitas

29.12.2019 kohtule kirjaliku taotluse enda isiklikuks ja suuliseks ärakuulamiseks. Kohus on

jätnud taotluse tähelepanuta.

Maakohtu otsus jätta avaldaja taotlus kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse peatamise otsuse

tühistamiseks läbi vaatamata on üllatuslik ja vastupidine 29.12.2019 määruses toodud

seisukohale. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja viite Riigikohtu 15.06.2016 lahendile nr 3-

2-1-32-16 (p 21), millest tulenevalt oleks kohus pidanud läbi vaatamata nii 07.06.2019 kui

13.11.2019 kohtutäituri otsused.

2-19-18607

7(10)

Olukord, et tagantjärele lihtkirjalikult esitatud 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ja

sellele väidetavalt eelnenud täitemenetluse lõpetamise avaldus oleks eksisteerinud varem, ei ole

eluliselt usutav.

Kummastav ja vastuoluline on maakohtu seisukoht, et sissenõudja nõude täidetuks lugemine ei

sõltu sellest, kas kohtutäitur on täitnud TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi kinnisasjal

asuvate vallasasjade osas. Kaebus ongi esitatud motiividel, et täitemenetlus ei olnud läbi viidud,

selle lõpetamine on ebaseaduslik ning täitemenetlus oleks tulnud peatada vastavalt

kohtumäärusele.

11. Kohtutäitur palub 17.06.2020 vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata ja

määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus ei ole rikkunud isiku ärakuulamise põhimõtet. Kohus määras avaldajale tähtaja oma

seisukohtade esitamiseks, mida viimane ka tegi. Asja lahendamine kohtuistungil ei oleks

avaldaja õiguste osas midagi muutnud, küll aga venitanud menetlust.

Muus osas (määruskaebuse p-d 3.3–3.7) on määruskaebuse etteheited arusaamatud ja ainetud.

Kohus ei saa teha kohtutäituri asemel täitemenetluse toiminguid. Kohus on õigesti jätnud läbi

vaatamata avaldaja taotluse tühistada 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus ja rahuldada

täitemenetluse peatamise taotlus. Asjaolu, et kohus on ekslikult nimetanud 07.06.2019

täitemenetluse lõpetamise otsust täitemenetluse peatamise otsuseks, ei muuda kohtu põhjendusi

asjakohatuks. 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse õiguspärasust hindas kohus

kohtutäituri 13.11.2019 otsuse õiguspärasuse hindamisel. Maakohus jõudis õigele ja

põhjendatud järeldusele, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud õiguspäraselt ning jättis

õigesti rahuldamata avaldaja taotluse kohtutäituri 13.11.2019 otsuse tühistamiseks.

Avaldaja ei ole välja toonud, milliseid tõendeid maakohus väidetavalt ebaõigesti hindas, samuti

seda, millistel põhjendustel oli maakohtu määrus avaldajale üllatuslik või millist

materiaalõiguse normi maakohus ebaõigesti kohaldas. Avaldaja mittenõustumine maakohtu

põhjenduste ja järeldustega ei anna alust määruse muutmiseks.

12. Arvila OÜ palub 17.06.2020 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud

maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus

jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse tühistada kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse

lõpetamise otsus (määruse resolutsiooni p-s 1.1 ekslikult märgitud kui täitemenetluse peatamise

otsus) täiteasjas nr 008/2019/750. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata. 14. Avaldaja on

määruskaebuses seisukohal, et maakohus rikkus avaldaja ärakuulamisõigust, kuna jättis

tähelepanuta avaldaja 29.12.2019 taotluse enda isiklikuks ja suuliseks ärakuulamiseks.

TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb hagita asja läbivaatamisel menetlusosaline tema taotlusel ära

kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks

ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda

ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu

arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

2-19-18607

8(10)

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 02.12.2019 määrusega algatanud avaldaja kaebuse

alusel hagita menetluse ning muu hulgas kohustanud menetlusosalisi teatama viie päeva jooksul

arvates kohtumääruse kättesaamisest, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt

(TsMS § 477 lg 4). Kohus on selgitanud, et kui menetlusosalised enda isiklikult ja suuliselt

ärakuulamist ei soovi, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Avaldaja on 29.12.2019

esitanud maakohtule menetlusdokumendi, milles on loobunud enda isiklikust ja suulisest

ärakuulamisest ning palunud asendada selle elektroonilises vormis seisukoha esitamisega (mille

avaldaja on ühtlasi samas menetlusdokumendis esitanud). Eelnevast nähtub, et avaldaja on enda

isiklikult ja suuliselt ärakuulamisest ise loobunud, mistõttu on väide menetlusnormi rikkumisest

põhjendamatu.

15. TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi sundtäitmise läbiviimisel ei hinda

kohtutäitur seda, kas kinnisasja valdajal on seaduslik alus kinnisasja vallata (TMS § 2 lg 3).

Seetõttu ei oma praeguses asjas tähendust, kas SS-l ja RR-l oli õigus kinnisasja vallata, kas

kohtutäitur oli väidetavast õigusest teadlik ning kas SS ja RR olid nõus sundtäitmisega.

16. Kohtutäitur jättis 13.11.2019 otsusega täiteasjas nr 008/2019/750 rahuldamata XX

25.06.2019 kaebuse 07.06.2020 täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamiseks. Kaebusest

nähtuvalt peab avaldaja täitemenetluse lõpetamist õigusvastaseks, sest täitemenetlus ei olnud

täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise ajal lõpule viidud ning kohtutäiturile oli edastatud

07.06.2019 Harju Maakohtu hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-8667, millega oli

täitemenetlus hagi tagamise korras peatatud.

17. Täitemenetlust ei lõpeta mitte nõude rahuldamine, vaid täitemenetluse lõpetamise

alused on sätestatud TMS §-s 48 (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2009 otsus nr 3-2-

1-10709, p 9). Kohtutäitur lõpetas 07.06.2019 otsusega täiteasjas nr 008/2019/750

täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

18. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse

alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja Stix KV OÜ esindaja esitanud 07.06.2019

kohtutäiturile omakäelise avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (dtl 128). Avalduse esitamise

kellaajaks on märgitud 15.00. Maakohus on õigesti selgitanud, et seadus ei sätesta

täitemenetluse osaliste kohustust esitada avaldused elektroonilises vormis. Kuna väljatõstmine

lõppes 07.06.2019 kell 14.20 (07.06.2019 kinnisasja valduse äravõtmise akt, dtl 121–127), on

eluliselt usutav, et sissenõudja esitas pärast toimingu tegemist ja soovitud eesmärgi saavutamist

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks

avalduse esitamist selles märgitud ajast erineval ajal. Seega esineb TMS § 48 lg 1 p-s 1

sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks.

19. TMS § 48 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude rahuldamiseks vajaliku

raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. TMS § 180

lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab

kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Vaidlusaluse

kinnisasja ja sellel asuvate hoonete valduse sissenõudjale üleandmine nähtub kinnisasja valduse

äravõtmise aktidest (06.06.2019 ja 07.06.2019 aktid, dtl 112–120 ja 121– 127).

Sundtäidetavaks nõudeks TMS § 180 järgi läbiviidavas täitemenetluses on kinnisasja omaniku

nõue, mis on suunatud asja väljanõudmisele asja valdajate valdusest oma valdusse (AÕS § 80

lg 2). Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et omaniku nõue on rahuldatud siis, kui

sissenõudja on saanud temale kuuluva kinnisasja oma valdusse. Sissenõudja nõude täidetuks

lugemine ei sõltu sellest, kas kohtutäitur on täitnud TMS § 180 lg-tes 3–5 sätestatud kohustusi

2-19-18607

9(10)

kinnisasjal asuvate vallasasjade osas. Kinnisasja valduse sissenõudjale üleandmisega on TMS

§ 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendist tulenev nõue lõppenud ja sissenõudja nõue

rahuldatud. Seetõttu ei ole asjakohane maakohtule esitatud kaebuse väide, et täitemenetlus ei

olnud lõpule viidud, sest osad võlgniku ning SS ja RR asjad olid veel välja tõstmata. Maakohus

on avaldajale õigesti selgitanud, et TMS § 180 lg-tes 3–5 nimetatud kohustuste rikkumisel on

täitemenetluse osalisel õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus (TMS § 217 lg 1). Kuna

avaldaja on vaidlustanud üksnes täitemenetluse lõpetamise, puudus maakohtul alus TMS § 180

lg-tes 3–5 sätestatud kohustuste rikkumise hindamiseks. Eelneva põhjal on täidetud ka TMS §

48 lg 1 p-s 3 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks.

20. Praeguse kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust täitemenetluse lõpetamise otsuse

tegemise aeg ega ka see, millal edastati kohtutäiturile Harju Maakohtu 07.06.2019 hagi

tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-8667. Olukorras, kus täitemenetlus on kohtumäärusega

peatatud, eesmärgiga välistada nõude täitmisele suunatud toimingute tegemine, ja kõik

toimingud on kohtumääruse tegemise ajaks juba tehtud, ei saa olla välistatud menetluse

lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetluse lõpetamine on kooskõlas nimetatud

eesmärgiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-13101, p 8).

Täitemenetluse lõpetamine ei ole suunatud sundtäidetava nõude täitmisele, mistõttu ei ole

täitemenetluse lõpetamine TMS mõistes täitetoiming ning seega ei ole täitemenetluse

lõpetamine täitemenetluse peatamise korral keelatud. Maakohus on õigesti leidnud, et

täitemenetluse lõpetamine peatatud täitemenetluse ajal ei riku võlgniku õigusi.

21. Maakohus on jätnud kaebuse ekslikult läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotles

kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamist täiteasjas nr 008/2019/750

(maakohtu 07.05.2020 määruse resolutsioonis ekslikult märgitud kui taotlus tühistada

kohtutäituri

07.06.2019

täitemenetluse

peatamise

otsus).

Kuigi

formaalselt

saab

menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi

menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk

tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218

lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemal juhul, kui

menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2016

määrus nr 3-2-1-32-16, p 21; 01.06.2016 määrus nr 3-2-1-36-16, p 23). Samas ei ole eeltoodu

praegusel juhul siiski aluseks maakohtu määruse tervikuna tühistamiseks, kuna maakohus on

hinnanud 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse õiguspärasust kohtutäituri 13.11.2019

otsuse õiguspärasuse hindamisel ning leidnud, et kohtutäituri 13.11.2019 otsuse tühistamiseks

puudub alus. Kuna kohtutäituri 13.11.2019 otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise osas on

õiguspärane, on seda ka kohtutäituri algne 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus. 22.

Maakohus on õigesti jätnud kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata taotluse osas

rahuldada avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 008/2019/750. TMS § 46 ei

võimalda kohtutäituril täitemenetluse peatamist võlgniku avalduse alusel. Seega ei saanud selle

peale esitada ka kaebust maakohtule TMS § 218 lg 1 alusel, mistõttu ei ole kaebusega võimalik

taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).

23. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb avaldaja määruskaebus rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu 07.05.2020 määruse osas, millega kohus jättis läbi

vaatamata avaldaja taotluse tühistada kohtutäituri 07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsus

(määruse resolutsiooni p 1.1; maakohtu määruses ekslikult märgitud kui täitemenetluse

peatamise otsus) ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse kohtutäituri

2-19-18607

10(10)

07.06.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Muus osas jääb

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

24. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise

tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus (TsMS 174 lg 4, § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)