1-17-173/44 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-173

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 12.08.2020) Kriminaalasja number

1-17-173

Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Lily Sandel (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu R.D

isikukood: XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja

RESOLUTSIOON Merike Allikmäe Jätta R.D Harju Maakohtu 27.01.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr

1-17-173 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Sisse nõuda R.D-lt riigituludesse kaitsetasu 213 (kakssada kolmteist eurot) eurot 12 senti vandeadvokaadi abi M

erike Allikmäe poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99917700007096.

2 (4) Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.01.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-173 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistust vähendati 1/3 võrra ja R.D-le mõisteti 2 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.

KarS § 65 lg 2 järgi suurendati R.D-le mõistetud vangistust

29.04.2015 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka R.D eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja ära kandmata karistuseks loeti 2 aasta, 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, juhul kui R.D ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 21 nimetatud käitumiskontrolli nõudeid ning allub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

Harju Maakohtu 27.03.2019. a kohtumäärusega pöörati tus 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva karis vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2019 ja lõpeb 31.08.2021.

Tartu Vangla esitas 19.06.2020 kohtule materjalid R.D tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatu et Tartu Vangla ei toeta d materjalidest nähtub, kinnipeetava vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Prokurör tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta esitas enda arvamuse R.D

kirjalikult 05.08.2020. s Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta kinnipeetava Prokurör nõustu

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. süüdimõistetu isikut ja tema varasemat Arvestades elukäiku, on alust arvata, et ta võib vabaduses olles jätkata uute kuritegude toimepanemist.

R.D selgitas kohtuistungil, et seekordne vangistus on tema jaoks olnud teistsugune ja ta on väga palju õppinud narkosõltuvuse kohta. Vabanemise korral soovib ta minna sõltuvusravile. Samuti on ta seadnud eesmärgiks taastada õigused oma lapse suhtes ning soov lapsele eeskujuks olla motiveerib teda.

Kaitsja tõi välja, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud korrektselt ning vabanedes on tal olemas eluja töökoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetav on ise otsinud võimalusi sõltuvusraviga jätkata, mis näitab, et ta soovib ennast parandada. Kaitsja hinnangul on R.D võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt R.D

poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta.

3 (4) Tegemist on kinnipeetava onule kuuluva korteriga Tallinnas. Korteri omanik ja seal elavad isikud korter on sobilik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused R.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

R.D on kriminaalkorras karistatud 7 korral, käesolevalt viibib ta neljandat korda vangistuses. Kuritegusid on ta põhiliselt toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegelikku käitumist on soodustanud uimastisõltuvus.

Käesolevat karistust kannab kinnipeetav röövimise eest. Esialgu jättis kohus vangistuse tingimisi kohaldamata, kuid lisakohustus te rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. Seega ei ole R.D varasemalt hinnanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ning on kohtu usaldust tema suhtes kuritarvitanud.

R.D käitumist praeguse karistuse kandmise ajal saab pidada rahuldavaks, kuid mitte heaks. Ta on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja sõltuvusteemalistel loengutel ning töötanud vangla majandustöödel. Tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Samas ei ole süüdimõistetu individuaalset täitmiskava maksimaalsel võimalikul määral täitnud. Ta on omal soovil katkestanud eesti keele õpingud, sest eelistab tegeleda sportimise ja kirikus käimisega. Kinnipeetava vesteldi sel teemal, kuid ta jäi ga endale kindlaks, et ta riigikeelt õppida ei soovi.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Käesolevalt ei ole R.D saavutanud kõiki individuaalses täitmiskavas sätestatud eesmärke, sest on eelistanud tegeleda endale meelepärasemate tegevusteg kui täitmiskavas ta a

ettenähtu Seega võib leida, et ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus ei ole . täidetud.

Vabanemise korral asuks R.D elama oma pere juurde Tallinnasse. Tal on head suhted emaga, kes on vangistuse ajal toetanud teda ka rahaliselt ning on valmis seda tegema ka edaspidi. Süüdimõistetul oleks olemas ka töökoh . Lisaks on tal võimalus läbida ravi ja t rehabilitatsioon tervisekeskuses Elulootus, vastav tõend on kohtule esitatud. Kuigi

süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks, ei erine need oluliselt varasemast ega ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega.

Perekonna toetus ja kindel töökoht on kinnipeetaval olnud ka varasemalt, kuid see ei ole hoidnud teda kuritegude toimepanemisest. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et teda motiveerib korrektselt käituma soov olla eeskujuks oma lapsele. Samas nähtub materjalidest, et süüdimõistetu laps on sündinud , pärast mida on R.D pannu 07.02.2016 d toime

kuriteo ja lisaks rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus ei kahtle, et süüdimõistetu soovib oma last aidata ja kasvatada, kuid sellest ei saa tema varasemat käitumist arvestades järeldada, et see tagab tema õiguskuuleka käitumise.

4 (4)

Soov ja võimalus asuda sõltuvusravile on tunnustamist väärt, kuid oluline on märkida, et süüdimõistetu on ka varasemalt ravil viibinud, kuid edutult. Harju Maakohtu 28.01.2019. a kohtumäärusega määratud ko alluda narkosõltuvusvastasele oli R.D-le hustus

ravile ja läbida ettenähtud ravi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmil ta katkestas ravi ja lahkus omal soovil haiglast. Kohtuistungil selgitusi jagades ei soovinud süüdimõistetu võtta vastutust ravi katkestamise eest, vaid pidas selle põhjuseks oma naise käitumist ja pereprobleeme.

Eeltoodust lähtudes ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suhtumine on praeguseks muutunud ja sõltuvusravile asumine võiks sel korral olla tulemuslikum.

Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et R.D ennetähtaegne vabastamine ei ole Arvestades võimalik. süüdimõistetu varasemast elukäigust ja sõltuvusprobleemidest lähtuvat ohuprognoosi, aga ka käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole tema vabastamine seaduses sätestatud esimese võimalusel avanemisel põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Menetluskulud

R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 1 stungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi M 2.08.2020 kohtui erike

Allikmäe esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude . Kaitsja

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga su Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja mmas 213,12 eurot.

kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 213,12 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb R.D-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik