2-20-7487/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7487

Tsiviilasi

OÜ MIXRESTORAN pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlgnik OÜ MIXRESTORAN (registrikood: 12245215,

asukoht

Roopa

tn

8-1,

Tallinn

10136,

e-post:

info@mixrestoran.ee), seaduslikud esindajad M. R. ja V. I.

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (asukoht Roseni 7,

Tallinn 10111, e-post: andres.tootsman@haldur.just.ee,

tel: 501 8178)

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

06.08.2020

Võlgniku seaduslik esindaja M. R.

Võlgniku seaduslik esindaja V. I.

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ MIXRESTORAN (registrikood: 12245215) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ MIXRESTORAN ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast OÜ MIXRESTORAN äriregistrist kustutamist vabastada Andres Tootsman

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata OÜ MIXRESTORAN dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige M. R.

(isikukood xxx, e-post: xxx).

5. Avaldada teade OÜ MIXRESTORAN pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku OÜ MIXRESTORAN kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 900 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Kodukontor AT OÜ arvelduskontole

nr EExxx.

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud

OÜ MIXRESTORAN esitas 24.05.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas

ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Esitatud pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda järgmiselt: põhitegevuseks on restorani Mix

pidamine asukohaga xxx; üürileandjaks oli X OÜ; restorani tegevus peatus Covid19 viiruse levikust

põhjustatud eriolukorra tõttu; kohustusi on üle 35 922 euro, sh võlg tarnijate, üürileandja ja 18

töötaja ees; vara on vaid 8 135 euro väärtuses ning avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Vastuses

ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik veel järgmist: majandustegevus peatus 15.03.2020

(viimane tööpäev) ja lõppes 08.06.2020; püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks 25.05.2020;

tegevjuht oli juhatuse liige M. R.; raamatupidajaks ja dokumentatsiooni valdajaks on M. R.; kõik

töölepingud on lõpetatud, kuid jäid kohustused töötajate ees; kõik üüri-, rendi- ja liisinglepingud on

lõpetatud; arveldati Swedbankis; 2019. ja 2020.aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole.

Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või

kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole.

Võlgniku bilansis on vara koguväärtuses 3657 eurot, sh: 330 eurot real „raha“ ; 3 327 eurot real

„varud“ mille sisuks on kassasüsteem. Varasemalt põhivara koosseisus olnud terrass jääkväärtusega

5 442 eurot jäi üürilepingu lõpetamisel üürileandjale. Võlgniku kinnitusel on vara koosseisus olev

kassasüsteem väärtusetu. Ainsaks varaks on raha 330 eurot, sh kassas 103 ja kontojääk 227 eurot.

Järeldus: võlgnikul puudub arvestatav vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes

ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Seega võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse

jätkamise kulusid katta ei saa.

Võlgniku pankrotiavalduses oli võlgade suuruseks märgitud 35 922 eurot. Võlgniku bilansis seisuga

8.06.2020 on võlgade suuruseks 51 403,55 eurot, sh: 19 053,98 eurot on võlg 18 töövõtja ees;

17 189,91 eurot maksuvõlga + 2 572,51 juunikuu sotsiaalmaksu deklareerimata osa; 12 587,15 on

võlg 14 tarnija ees. Maksu- ja Tolliameti teatel on maksuvõlaks 14 622,41 eurot, kuid selles ei

kajastu kõik maksud lõpparvetelt, sest need on veel deklareerimata. Peale ülaltoodute ei ole muid

täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka

viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus

nõuete kaitsmise tulemusena.

2019. majandusaasta kohta ei ole võlgnik Äriregistrile aastaaruannet esitanud. Ajutisele haldurile on

võlgnik esitanud kasumiaruande, millest nähtub, et 2019. aasta kahjum summas 21 490 eurot

muutis omakapitali järsult negatiivseks. Majandustegevus peatus käesoleva aasta märtsikuus Covid-

viirusest põhjustatud eriolukorra tõttu ning võlgnik käitus õigesti, kui esitas pankrotiavalduse.

Ajutisele haldurile esitatud andmed on olnud korrektsed. Sealhulgas on ette valmistatud ka

dokumentatsioon töötajatele hüvitiste taotlemiseks Töötukassalt. Seni puuduvad ajutisel halduril

andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või

jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on

enam kui 51 403 eurot, kuid ainus reaalne vara on 330 eurot rahana; seega ei ole netovara väärtus

vastavuses ÄS § 136 nõuetega; töölepingud on lõpetatud ja nende jätkamine ei ole võimalik; puudub

võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on

lõppenud ja selle jätkamiseks igasugune võimalus; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja

on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4.

PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Senistel andmetel viis

maksejõuetuseni tegevuskahjum ja puhkenud Covid-viirusest tekkinud esiolukord, mis ei sõltunud

võlgniku tegevusest ja tahtest. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks

kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgnik esitas pankrotiavalduse

mõistliku tähtaja jooksul.

PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed

seni puuduvad.

Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri

kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei

lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur

on käesoleva aruande edastanud Maksu- ja Tolliametile ning X OÜ´le.

Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige M. R..

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 51 403

eurot, kuid vara vaid 330 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune

seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks

„muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus

on

teinud

06.08.2020

ettepaneku

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 23.08.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme M. R. (isikukood xxx, e-

post: xxx).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt

tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg

3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot. Kohus leiab, et arvestades

ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks

900. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud

summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik