1-18-5412/135 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5412 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid O.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.Y , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.04.2018 ja lõpp 14.05.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.08.2020, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 7 KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 6;

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.Y

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.Y-lt menetluskuluna kaitsjatasu kssada ka (ü heksa) eurot v.adv. Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99918700062519. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks urot (sh käibemaks 20%) v.adv. Argo Küünemäe

108 e

poolt süüdimõistetu O.Y kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus saata ja prokurörile. Viru Vanglale, O.Y-le, kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.Y vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 29.11.2018 otsusega tunnistati O.Y süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõist KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud eti 1 aasta vangistust. karistust Pärnu Maakohtu 05.10.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 1 kuu vangistust võrra ning liitkaristuseks mõist KarS § 68 lg 1 alusel eti 3 aastat 1 kuu vangistust. arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2018 ja karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2018.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabast O.Y amist kinnipeetava sooviga elektroonilise valve alla.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti O.Y

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et . soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda Ta on vanglas oldud 2 aasta ja 4 kuu jooksul ta tegi. Ta tahab elada koos oma mõelnud, mis perega ja olla normaalne inimene. Enda jaoks on ta selgeks mõelnud, et ei tohi alkoholi tarvitada. Viimane töökoht oli Soomes, kuid nüüd töötab Eestis ehitusel ja parandab hobi korras autosid. . Vabanemisel läheb tööle ehitajaks Mõistab, et kõik asjad juhtusid alkoholi pärast alkoholi tarvitanud ja keegi ei räägi a lähe , kui ta on temaga ilusti, siis t b tigedaks. Selgitab, et vabandas naise ees, keda solvas. Vanglas on sotsiaalprogrammid, ta läbinud kõik mis pakuti.

Kaitsja nendib, et kinnipeetava minevik ei ole olnud pilvitu, kuid tundub, et isik on 2,5 aastat vanglas viibides ja vanemaks saades aru saanud, et tema käitumise probleemseks algpõhjuseks on alkohol. Tõenäoliselt isiku füüsis ei kannata alkoholi ja inimese mõtlemine alkoholi tarvitamise juures lakkab mõtlemast. Isik on vanglas viibides läbinud hulgaliselt erinevaid programme, õppinud juurde eesti keelt A2 tasemeni, mis on väga positiivne näitab isiku ning positiivset suhtumist ka sellesse, et vanglast vabanedes ilmselgelt eesti keele parem tundmine aitab tal elus paremini hakkama saada, annab võimaluse ka lapsega tegeleda ja aidata last eesti keele õpingutel. Isikul on olnud vanglas sekeldusi sisekorraga, kuid viimane karistus oli 2019 selle eest, et ei teavitanud valvureid sellest, et läks kõrval kambris olevasse WC-sse, kuna tema enda kambris WC ei töötanud. Karistuseks on talle määratud noomitused, kõige kergem karistuseliik, mis vanglas on. Tänase päeva seisuga isikul teisi rikkumisi ei ole. Prokuröri eitavast kirjast ja vangla iseloomustusest ei nähtu konkreetseid põhjuseid, et isiku vabastamist ei toetata. Kaitsja leiab, et isik on oma karistusest suure osa ära kandnud ja saanud vanemaks, ümber mõtestanud oma elu prioriteedid, väärtustanud pere ja lapse kasvatamist ning abikaasa kiri kinnitab seda, et nende vahel on tihe kontakt, abikaasa käib koos lapsega süüdimõistetut külastamas, mis käitumist kinnitab seda, et isikul on olemas see sotsiaalne ring, mis tema ilmselgelt vaos hoiab. Abikaasa on märkinud, et ta soovib igati kaasa aidata isikul esinenud alkoholiprobleemidele. Kui isik on kaine, siis on ta ele, töö inimene ja pühendunud tegevust mis hoiab koos tema pere ja tagab majanduslikud elatusvahendid. Kaitsja leiab, et kuna isik on suurema osa oma karistusest ära kandnud n tehtud isikuga head tööd , vanglas o tema arusaamade ümberkasvatamisel, siis antud juhul on põhjendatud anda isikule võimalus ennetähtaegselt vabaneda ja edaspidi mitte sattuda alkoholi tõttu sekeldustesse, mis peaksid kaasa tooma tema karistamise.

Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on ära O.Y kandnud üle kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud sta 4 aa

3 aasta 1 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS

76 lg 4 kohaselt tingimisi en § ne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad karistused, sealhulgas reaalne vangistus, vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kehtivaid kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine ning need on toime pandud alkoholi mõjul. Kinnipeetava enda sõnul alustas ta alkoholi tarvitamist alaealisena, kuid ei ole tarvitanud igapäevaselt, vaid kanget alkoholi tähtpäevadel. Enam ta alkoholi tarvitada ei soovi, on aru saanud, et alkoholi tarvitamine on kaasa toonud vaid negatiivseid tagajärgi ning seetõttu plaanib edaspidi hoiduda tarvitamist, enda sõnul saab ta ise hakkama alkoholist hoidumisega. Isik läbis sotsiaalprogrammi , milles näitas üles `` `` Eluviisitreening motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kohus tõdeb, et isik on teinud pingutusi selleks, et edaspidi elada kainelt, läbinud sotsiaalprogrammi ning avaldanud sõnades soovi oma eluviisi muutmiseks, kuid asjaolu, et isik ei ole alkoholi tarvitanud käesoleva kuriteo toimepanemisest alates, ei ole isiku vaba tahe ning selle põhjal ei saa tõsikindlalt järeldada tema suutlikkust ka vanglast vabanemisel alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Alkoholi tarvitamisega kaasneb isikul vägivaldne käitumine, mistõttu on alkoholi tarvitamisega jätkamine isiku suhtes uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiks.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud ka sotsiaalprogrammi ``Viha juhtimine ja alustas sotsiaalprogrammi

`` ``Õige hetk`` läbimisega, alustas riigikeele õpet A2 tasemel ning määrati tööle vangla majandustöödele koristajana. Samas on isikul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistu Kuivõrd isikul on sest vabastamise oluliseks tingimuseks. kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Isik ei ole suutnud ka range järelevalve all viibides käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse

alla tema võime seda teha vangistusest vabanemisel.

Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht abikaasa emale kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos abikaasa, alaealiste laste ja abikaasa vanematega. Isikud on andnud oma nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nende juurde. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust oli kinnipeetaval samuti elukoht, Soome Vabariigis, kus ta ka tööl käis. Seega ei ole elukoha olemasolu kuritegude toimepanemise põhjuseks ega neid soodustanud, mistõttu pole see ka määravata tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Iseloomustusest nähtub, et enne vangistust isik töötas. Ta on terve aja ehitusel töötanud, kuigi kutsetunnistus puudub, on tal piisavalt kogemusi. Vabanemisel on talle garanteerinud töökoha OÜ L xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks, lisaks on lähedased nõus teda vajadusel materiaalselt toetama. Materiaalne kindlustatus on igati positiivne, kuid varavastaseid kuritegusid isik toime ei ole pannud, samuti ei ole kuritegude toimepanemise ajendiks olnud materiaalse kasu saamine. Seega ei vähenda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski.

Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et O.Y Avdejenovi vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekat elu ning et just tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Varem on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud registreerimiskohustust, pannud toime väärtegusid ning ühel korras ka uue kuriteo. Sõnades väljendab kinnipeetav motivatsiooni kuritegeliku käitumise muutmiseks, kuid korduv kuritegude toimepanemine seda ei kinnita. Kohtu ning käitumine vangistuses viibimise ajal hinnangul on alkoholi tarvitama asumine uue kuriteo toimepanemist soodustavateks teguriteks, mille tekkimist ei saa välistada ainuüksi isikule kontrollnõuete kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O.Y Avdejenovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. , kelle taotluse Argo Küünemäe kohaselt kulus õigusabi osutamiseks

8 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 24. augusti 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Riigikohtu 12.10.2020 kohtumäärusega eti O.Y kaitsja vandeadvokaadi abi jä Valeriy Gimaevi määruskaebus menetlusse võtmata.

24.08.2020 kohtumäärus 1-18-5412 jõustus 12. oktoobril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne referent