2-20-7243/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7243

Tsiviilasi

FSN Baltic OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlgnik FSN Baltic OÜ (registrikood 14110293, asukoht

Vabaduse pst 174B, Tallinn 10917), seaduslik esindaja T P

(isikukood

xxxx,

e-post: xxxx)

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (asukoht Roseni

7, Tallinn 10111, e-post: andres.tootsman@haldur.just.ee,

telefon: 501 8178)

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

06.08.2020

Võlgniku seaduslik esindaja T P

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada FSN Baltic OÜ (registrikood 14110293) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida FSN Baltic OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast FSN Baltic OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Andres Tootsman pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata FSN Baltic OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige T P (isikukood xxxx,

e-post: xxxx).

5. Avaldada teade FSN Baltic OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku FSN Baltic OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 1 080 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Kodukontor AT OÜ arvelduskontole

nr xxxx.

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud

FSN Baltic OÜ esitas 19.05.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Andres Tootsman’i.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Esitatud pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda äärmiselt lühidalt, teatades vaid, et laekumata

müügiarvete tõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja võlgade

nimekirjas on loetletud 25 debitoorset nõuet kogusummas 140 603,44 eurot; 63 kreditoorset nõuet

kogusummas 151 317,80 eurot. Kuid nimekirjas on need nõuded nummerdamata ja summeerimata;

puuduvad registrikoodid, asukohad ja kontaktandmed; puuduvad andmed nõuete aluste, tekkimise ja

ja tasumise tähtaegade kohta; puuduvad hinnangud võlgnevuste sissenõudmise tõenäosuse kohta;

puuduvad selgitused, kas üldse või mida täpselt on tehtud nende 25 võlgnevuse sissenõudmiseks,

jne.

Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas järgmist: kõigil debitoorsetel

nõuetel on alusdokumendid ja kõigi võlgnikega on suheldud ning püütud võlgnevusi sisse nõuda,

seni ebaõnnestunult; püsiv maksejõuetus sai selgeks veebruaris ja majandustegevus peatus märtsis

2020; tegevusalaks rahvusvaheline kaubavedu, tegevjuht T P; puuduvad kehtivad töölepingud ja

kohustused

endiste

töötajate

ees;

puuduvad

üüri-,

rendi-

ja

liisinglepingud;

raamatupidamisdokumentatsioon on raamatupidaja valduses. Vastates ajutise halduri küsimusele

tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid

lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole.

Võlgniku 31.07.2020 bilansis on näidatud 65 730 euro väärtuses vara, sh: 718 eurot rahana; 62 111

euro väärtuses nõudeid; 2 360 eurot varudena; 540 eurot real „Põhivara“ arusaamatu nimetusega

„Nõuded ja ettemaksed“. NB! Võlgniku selgitusel ei ole debitoorset võlgnevust seni õnnestunud

sisse nõuda. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, sõidukid, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku bilansis kajastuvad debitoorsed nõuded ja varud

ning põhivara väärtusetud. Ainus teadaolev arvestatav vara on Xxxx arvelduskonto jääk 718 eurot,

seisuga 03.06.2020 oli seal 557 eurot. Järeldus: võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse jätkamise

kulusid katta ei saa.

Võlgniku bilansis seisuga 31.07.2020 on lühiajalisi kohustusi summas 168 587 eurot, sh: 1883 eurot

laenuvõlg; 162 980 eurot võlg tarnijatele; 912 eurot võlg töövõtjatele; 2 110 eurot maksuvõlg; 699

eurot ettemaksed. Xxxx andmetel oli maksuvõlg seisuga 346,59 eurot. Ilmselt ei kajastu maksuameti

andmebaasis veel võlgniku deklareerimata maksuvõlad. Xxxx teatel on FSN Baltic OÜ probleemne

võlglane alates juuli 2019.

Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond avaldanud järgmised teated: 19.03.2020 makseettepanek tasuda

2 OÜ´le 6004,24 eurot + riigilõiv 180 + menetluskulu 20 ning 13.05.2020 tegi kohus ka vastava

määruse (maksekäsk); 14.04.2020 makseettepanek tasuda Osaühing´ule E 568,99 eurot + riigilõiv

45,00 + menetluskulu 20; 05.05.2020 makseettepanek tasuda C OÜ´le 2530 eurot + kõrvalnõuded

610,52 + riigilõiv 107,27 + menetluskulu 20. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi

esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid

ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise

tulemusena.

Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et kui varasematel aastatel oli

majandustegevus kasumlik, siis 2020. aastal tulu (käive) puudus ja tekkis ülisuur kahjum, mis

muutis omakapitali koheselt negatiivseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku

raamatupidamisarvestus korrektne ja juhatuse liikme poolt esitatud raamatupidamisdokumendid ja

selgitused ei anna ühest ja selget ülevaadet võlgniku majanduslikust hetkeolukorrast, sh varadest ja

võlgadest.

Ajutine pankrotihaldur leiab, et maksejõuetus pidi võlgniku juhtkonnale ilmne olema juba 2019.

aastal, sest nõuded lepingupartnerite vastu (debitoorsed nõuded) ja täitmata kohustused oma

võlausaldajate ees (kreditoorsed nõuded) ei tekkinud üleöö, vaid pärinevad varasemast

tegevusperioodist. Krediidiinfo andmetel tekkisid võlgnikul esimesed maksehäired detsembris 2018.

Xxxx teatel on FSN Baltic OÜ probleemne võlglane alates juulist 2019.

Võlgniku omakapitali tegelik väärtus on ilmselt juba pikemat aega negatiivne ning juhtkond oleks

pidanud juba varem juhinduma Äriseadustiku §-st 176 - esitama pankrotiavalduse või võtma

omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Võlgnik on 2019. aasta kohta jätnud

Äriregistrile esitamata raamatupidamise aastaaruande. Ajutise halduri viimasele päringule jättis

juhatuse liige vastamata.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on

enam kui 168 587 eurot, ainus vara on 718 eurot pangakontol; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS

§ 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks sest

majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja kavatsus; võlgnik tunnistab

oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse -

PankrS § 31 lg 4.

PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Esialgsel hinnangul

viisid maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit, mis

muutis omakapitali negatiivseks. Ning alates käesoleva aasta märtsikuust raskendas äritegevust

Covid viirusepuhangust tingitud eriolukord. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed

seni puuduvad.

Ajutise halduri hinnangul tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29

alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Veel ei saa anda hinnangut võimalusele esitada nõuet

juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui

keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis

käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur on vastavad ettepanekud edastanud.

Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige T P, xxxx.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 168 587

eurot, kuid vara vaid 718 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune

seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks

„muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus

on

teinud

06.08.2020

ettepaneku

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 23.08.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme T P (isikukood xxxx, e-

post: xxxx).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt

tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg

3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080 eurot. Kohus leiab, et

arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise

halduri töötasuks 1 080. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele

lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja

kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus

ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik