2-20-992/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Piret Mõistlik

24. augustil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4,

Tallinn) kantseleis

2-20-992

M K (K) ja R K (K) hagi T K

(K) vastu elatise väljamõistmiseks

M K nõude osas 2250.00 eurot

R K nõude osas 2250.00 eurot

Hageja I: M K (isikukood:

xxx)

Hageja II: R K (isikukood:

xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: R R (isikukood:

xxxx, elukoht: xxx,

e-post: xxx)

Kostja: T K (isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Harland

Paas

(e-post:

harland@juristaitab.ee)

Menetluse viis

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt M K ja R K hagi T K vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista T Klt tütar M K (sünd. 220.00

eurot kuus alates 30.10.2019 kuni M K

14.05.2029, M K kasuks.

3. Välja mõista T Klt poeg R K (sünd.

220.00 eurot kuus alates 30.10.2019 kuni R

K

28.05.2030, R K kasuks.

4. T Kl tuleb tasumisele kuuluv elatis

kanda nr xxx selgitusega: „alimendis“.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

xxx, elukoht:

xxx, elukoht:

Xxx ülalpidamiseks elatis

täisealiseks saamiseni, s.o

kuni

xxx ülalpidamiseks elatis

R R arvelduskontole

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed,

kes elavad koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejatele elatist ei tasu.

Hagejad palub välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks 250.00 eurot kuus alates 01.08.2019

kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni hageja seadusliku esindaja pangakontole nr xxxx

selgitusega: „alimendis“. Hagejad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale 150.00 eurot kuus.

Rohkem ei ole kostja võimeline hagejatele elatist tasuma oma tervislikust ja majanduslikust

olukorrast tulenevalt. Kostjal juhtus 09.01.2019 tööõnnetus, mille tõttu ta kaotas töövõime. Eesti

Töötukassa määras kostjale osalise töövõime 31.12.2019 otsusega kuni 04.02.2022. Lisaks on

kostja ülalpidamisel tema abikaasa alaealine tütar. Samuti on osaliselt hagejate vajadused kaetud

riiklike peretoetustega. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis

ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär

540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates

01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühised 9-aastane tütar ja

8-aastane poeg, kes elavad ema juures, ja selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud

vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate

varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude alla PKS § 101 lg 1

sätestatud määra, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõudest

väiksema nõude korral.

Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks

piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanema varalisest seisundist. Nende

koosmõjus

saab otsustada elatise suuruse üle.

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102

lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

l

apse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on osaliselt töövõimetu isik. Asjas on tõendatud

kostja töövõime puudumine ajavahemikul 05.02.2020-04.02.2022 (Eesti Töötukassa 31.12.2019

otsus, tl 29-30). PKS § 96 alusel ei ole kostjal kohustust üleval pidada abikaasa alaealist last. Seega

on kostja ülalpidamisel kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostja on menetluse kestel tasunud

hagejatele ku alates märtsist kuni juulini 2020 1300.00 eurot (vt tl 46 pöördel, tl 155-162, tl 168).

Kostjal on tuvastatud küll töövõime puudumine, mis aga ei ole takistanud kostjal töötamist.

Näiteks on kostja töötanud 05.02.2020-27.04.2020 OÜ-s x klienditeenindajana, kus tema

keskmine neto kuusissetulek oli 972.96 eurot (tl 155-162). Tema tööleping lõpetati erakorraliselt

seoses COVID-19 viiruse leviku ning x OÜ sulgemisega Vabariigi Valitsuse korraldusel, mitte

kostja mittesobivusega ametikohale (tl 51). Seega on kostja võimeline endale igakuist sissetulekut

teenima ning tasuma hagejate nõutavat elatist.

Kuna kostja ei ole vaidlustanud kummagi hageja vajadusi 500.00 eurot kuus ning kuna hagejad

nõuavad elatist alla miinimummäära, siis tuleb arvestada asjaoluga, et osaliselt on hagejate

vajadused kaetud riikliku peretoetusega. Hagejad on kinnitanud, et nendele makstav riiklik toetus

on 120.00 eurot kuus (tl 54). Seega tuleb lugeda, et kummagi hageja vajadused on 60.00 euro

ulatuses kaetud riikliku toetusega. Seega tuleb kostjal kummalegi hagejale tasuda 220.00 eurot

kuus ((lapse vajadused 500.00 eurot/kuus – riiklik toetus 60.00 eurot/kuus) x ühe vanema osa ½ =

220.00 eurot/kuus.)

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Hagejad on hagiavalduse kohtul esitanud 20.01.2020 ning nõuavad elatist alates

01.08.2019. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejatele elatist tasunud alates 01.08.2019 kuni

hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 20.01.2020. Elatis tasumine nimetatud ajavahemikul ei nähtu

ka kostja pangakontolt (vt tl 155-162). Seega tuleb kostjal hagejatele elatist tasuda alates

01.08.2019.

Kuna kostja on vaidlusalusel ajavahemikul tasunud hagejatele ku 1300.00 eurot, s.o kummalegi

hagejale 650.00 eurot, siis on kostjal hagejale I elatis tasutud kuni 29.10.2019 (650.00 eurot :

220.00 eurot/kuus = 2 kuud ja 29 päeva). Samuti on kostjal elatis tasutud hagejale II kuni

29.10.2019 (650.00 eurot : 220.00 eurot/kuus = 2 kuud ja 29 päeva).

Kohus ei anna hinnangut ka hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna kohus

mõistab elatise välja alla miinimummäära.

Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et M K ja R K hagi T K vastu elatise väljamõistmiseks

on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele.

Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks elatise 220.00 eurot kuus alates 30.10.2019 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks elatise 220.00 eurot kuus alates

30.10.2019 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise

viisiks selle kandmise hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxx selgitusega:

„alimendis“.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise

nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik