2-18-17243/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-17243

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

XX

hagi

Tallinna

linna

(Tallinna

Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu)

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

559,20 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Margit Teino

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti

kaudu), lepinguline esindaja Natalja Kutepova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06. augusti 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Tallinna linna kanda.

4. Välja mõista Tallinna linnalt ringkonnakohtu menetluskulud 455 eurot 40 senti XX

kasuks.

5. Tallinna linnal tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XX-

le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Võtta tsiviilasja materjalide juurde Tallinna linna poolt apellatsioonkaebusele

lisatud tõendid.

2-18-17243

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 14.11.2018 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna

Kommunaalameti kaudu) (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja elukaaslane 15.04.2018 Tallinnas, Merivälja teel

ulatuslikku

löökauku,

mille

tagajärjel

purunesid

hageja

sõiduki

BMW

330xd

(registreerimismärgiga XXXXXX) parempoolsed rehvid ja vigastada said ka sõiduki veljed.

Kindlustusfirma nõustus sõiduki taastamiskuludega summas 320,40 eurot. Hageja oli

kohustatud ise tasuma omavastutuse 190 eurot. Ohtlik teelõik oli tähistatud hoiatava

liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, kuid see ei vabasta kostjat vastutusest. Löökaugu juures

ei olnud ühtegi hoiatavat liiklusmärki. Sõiduki kiirus oli maksimaalselt 25 km/h. Löökaugust

ei olnud võimalik mööda sõita, kuna kõrvalreas liikus samuti auto. Hageja palub kostjalt välja

mõista õigusvastaselt tekitatud kahju 190 eurot (omavastutus) ja kohtuvälise nõudekirja

esitamisega seoses tekkinud kulud summas 324 eurot, kokku seega 514 eurot. Lisaks

sissenõutavaks muutunud viivised 11,04 eurot ja viivise seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt

summas 514 eurot alates 15.11.2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

4. Kostja vastuse kohaselt on kahjujuhtum tingitud sõiduki juhi süül liiklusseaduse nõuete

rikkumisest ning seega ei ole kahju hüvitamine põhjendatud. Kostja ei ole tee seisundi nõudeid

rikkunud. Lisaks liiklusmärgile nr 152 oli teelõigul lubatud maksimaalne sõidukiirus 30 km/h,

mille kohta oli välja pandud vastavad liikluskorraldusvahendid. Ohtlik teelõik oli kogu

pikkuses korduvalt märgistatud liiklusmärgiga nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“. Piisava hoole

väljendamisel oleks kahju tekkimine olnud välditav. Juht ei vähendanud kiirust ega peatanud

2-18-17243

sõidukit. Sõiduki kahjustused viitavad sellele, et sõiduki juht ei suutnud õigeaegselt reageerida

teel nähtavuse piires asunud takistusele. Kostja on seisukohal, et kohtueelsed õigusabikulud ei

kuulu hüvitamisele, kuna kostja seisukoht oli hagejale teada ning sellele vaatamata jätkas

hageja esindaja kostjale kirjutamist suurendades sellega kohtueelseid õigusabikulusid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 06.08.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 514 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

4,08 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kahjuhüvitiselt 514 eurolt alates

15.11.2018 kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 509,92 eurot. Maakohus

jättis sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 6,96 eurot rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 773 eurot

ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni. Kohus kohustas menetluskulud tasuma ERGO Insurance SE arvelduskontole.

6. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluv sõiduk sattus 15.04.2018

Tallinnas, Merivälja teel löökauku, mille tagajärjel purunesid sõiduki parempoolsed rehvid ja

vigastada said ka sõiduki veljed. Vaidlust ei ole selles, et teelõik oli varustatud liiklusmärgiga

nr 686a „Ohtlik koht või teeäär“ ja liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Samuti ei ole vaidlust

selles, et sõiduki kahju suuruseks hinnati 320,40 eurot ning hageja pidi tasuma

kindlustusandjale omavastutuse 190 eurot. Vaidlus on selles, kas vaidlusalune teelõik oli

nõuetekohaselt tähistatud ja kas eraldi oleks pidanud tähistama ka löökaugu. Samuti on vaidluse

all, kas sõiduki juht täitis antud teelõigul liiklusseaduse nõudeid.

7. Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p 7,

ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-le 1, kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 6 lg-le 1 ja

majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ning leidis, et kostja on rikkunud oma kohustust

tee korrashoiu osas, rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos,

mistõttu kuulub hageja nõue sõidukile löökaugust tekkinud kahjustuse hüvitamiseks

rahuldamisele. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja

sõiduki kiirus ei olnud antud teelõigule sobiv ning seega jääb kostja väide tõendamata ja kohus

saab lähtuda üksnes sellest, et hageja sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.

8. Maakohus leidis, et kostja ei täitnud liiklusmärgi nr 152 „ebatasane tee“ ja liiklusmärgi

nr 686a „ohtlik koht või teeäär“ paigaldamisega oma hoolsuskohustust tee korrashoiuks.

Kohtule esitatud seisukohtadest ja vaidlusalusest teelõigust tehtud fotodelt nähtub, et

liiklusmärk nr 152 asetseb enne kaherealisel teel asuvat kohustusmärki nr 421 „ümberpõike

suund”, mis suunas liikluse parempoolsele sõidureale. Fotodelt nähtub Selveri reklaampost,

enne mida muutub tee uuesti kaherealiseks. Samas nähtub fotodelt, et vaidlusalune löökauk

asetseb parempoolsel sõidureal ja tee kaherealiseks muutumise alas. Seega enne sõidurea

üherealiseks muutumist paigutatud hoiatusmärgi mõju ulatus jääb antud juhul selgusetuks.

Maakohtu hinnangul ei saa antud olukorras sõiduki juht järeldada, et liiklusmärk nr 152

hoiataks löökaugu eest, mis järgneb sõidureal paiknenud takistusest ümbersõidu järgses alas.

Fotodelt nähtuvalt on liiklusmärgid nr 686a „ohtlik koht või teeäär“ paigutatud vasakule poole

tee serva, mistõttu kohtu hinnangul need mingit täiendavat informatsiooni teel paikneva

löökaugu osas ei anna. Sõiduki juhi seletuse kohaselt tuli löökauku sõitmine tee kaherealiseks

muutumise järgselt talle ootamatult. Lisaks tuleb arvestada, et fotodelt nähtuvalt on teekatte

puhul tegemist nn kooritud asfaldiga, mille pind on suhteliselt sile. Sellisel teelõigul sõites ei

pea sõiduki juht eeldama, et antud teelõigul asuvad ohtlikud sõidukit kahjustada võivad

2-18-17243

löökaugud. Tee kasutaja ei saa eeldada, et viide ebatasasele teelõigule hõlmab ka löökauke ja

kraave, mis liiklemiskiirust jalakäija liiklemistemponi alandamata viiks sõiduautole remonti

vajavate kahjustuste tekkimiseni (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-

15-5023, p 11). Teekatte seisundi tõttu oleks kostja pidanud seega vaidlusaluse löökaugu

täiendavalt tähistama. Sõidukijuhil oli antud juhul alust eeldada, et tee on läbitav kiirusega 30

km/h ilma sõidukile kahjustuste tekkimiseta. Kui tegemist on löökauguga, mis asub sõidureas,

siis asjaolu, kas kõrvalreas on sõidukeid või mitte, ning kas kõrvalrida üldse olemas on, ei

muudaks teeomaniku kohustust tee korras hoida ja tee nõuetekohaselt tähistada.

9. Maakohus leidis, et VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel on kohtueelsed õigusabikulud

kahjuna hüvitatavad. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale on osutatud kohtueelset

õigusabi kostjale nõudekirja koostamise ja edastamisega summas 324 eurot. Maakohus leidis,

et hageja nõue ka 324 euro osas on põhjendatud.

10. Maakohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Hageja viivise

arvestuse alguseks on 09.08.2018. Selleks ajaks oli möödunud hageja poolt kostjale 27.05.2018

nõudekirjaga antud tähtaeg kahjuhüvitise tasumiseks, mistõttu oli hageja kahjuhüvitise nõue

190 eurot muutunud sissenõutavaks. Küll aga ei ole selleks kuupäevaks sissenõutavaks

muutunud hageja kohtueelse õigusabi kulude hüvitamise nõue, mille hageja esitas kostja vastu

alles hagiavalduses. Seega jääb selles osas hageja nõue rahuldamata ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõue on põhjendatud osaliselt summas 4,08 eurot 98 päeva eest.

11. Ehki hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja

kanda, kuna hagi jäi rahuldamata väga väikeses ulatuses. Hageja on märkinud

menetluskuludena riigilõivu 125 eurot ja kulutused õigusabile 648 eurot (6 tunni eest). Kostja

ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Maakohus pidas hageja menetluskulusid

põhjendatuks.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas 04.09.2019 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse hagi

rahuldamise osas ning menetluskulude osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi, kui leidis, et kostja rikkus seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Samuti rikkus

maakohus tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise nõuet. Kostjal puudus kohustus

lisamärkide väljapanemiseks, kuivõrd sündmuskoht oli märgistatud liiklusmärgiga, mille

kohaselt maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 30 km/h. Maakohus jättis põhjendamatult

kohaldamata majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 4 lg 3, mille

kohaselt võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud

sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Maakohus ei andnud õiget hinnangut liikluskorraldusele

ohtlikul teelõigul ja selle seosele kahju tekitamisega.

14. Maakohus jättis õigeaegselt kostjale edastamata hageja menetluskulude nimekirja, mis

edastati kostjale pärast kohtuotsuse kuulutamist. Hageja on palunud kanda menetluskulud

ERGO Insurance arvelduskontole, kes ei ole menetlusosaline. Praegusel juhul ei saa asuda

seisukohale, et hagejal on tekkinud menetluskulude tasumise kohustus, kuna kulude kandjaks

on märgitud kolmas isik.

2-18-17243

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

17. Maakohus rahuldas hagi löökaugust tekkinud kahjustuste hüvitamiseks VÕS § 1043, §

1045 lg 1 p 7 ja EhS § 97 lg 1 alusel põhjendusega, et kostja on rikkunud oma kohustusi tee

korrashoiu osas. Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud vaidlusaluse löökaugu täiendavalt

tähistama.

18. EhS § 97 lg 1 sätestab, et teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras

viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne

korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Tsiviilasja materjalides olevalt fotolt

nähtuvalt oli Merivälja teel löökauk, mille sügavus oli ca 10 cm ja läbimõõt rohkem kui 20 cm

(tl 15).

19. Maakohus leidis, et teelõigule pandud liiklusmärgid ei andnud piisavat informatsiooni

vaidlusaluse löökaugu kohta teel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja

leiab, et tal puudus kohustus täiendavate lisamärkide väljapanemiseks, kuna teelõigul oli

maksimaalne lubatud kiirus 30 km/h. Kolleegium sellega ei nõustu. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 4 lg 3 sätestab, et hoiatusmärgid võivad puududa ohtlikul

teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Nimetatud

säte käib hoiatusmärkide kohta. Sellest ei tulene, et kuni 30 km/h sõidukiirusega teelõigul ei

pea ohtlikku kohta tähistama mõnda muud liiki liiklusmärgiga. Samuti tuleneb LS § 52 lg 1 p-

st 2, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi

liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad

liikluskorraldusvahendid. Lisaks sätestab Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr

92 „Tee seisundinõuded“ § 12, et üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab

olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Eeltoodust tuleneb, et kostja oleks pidanud

vaidlusaluse löökaugu täiendavalt tähistama.

20. Kostja on 05.08.2020 seisukohas taotlenud hagi läbivaatamata jätmist, kuna vaidlus ei

kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kostja viitas, et liiklusseaduse §-s 6 sätestatud kohustuste

rikkumisest tulenev vaidlus on haldusasi. Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 2 sätestab, et kahju

tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt

kinnisasja, tee, veekogu või muu asja omanikuna oma kohustusi, välja arvatud liiklusseaduse

§-s 6 sätestatud kohustusi, rikkudes. Ringkonnakohus märgib, et taotlus hagi läbivaatamata

jätmiseks on põhjendamatu ainuüksi seetõttu, et apellatsioonkaebuses ei või tugineda väitele,

et asi tulnuks lahendada halduskohtus (TsMS § 631 lg 3). Lisaks on ringkonnakohus seisukohal,

et vaidlusaluse löökaugu täiendava tähistamiseta on kostja rikkunud ka EhS § 97 lg-s 1

sätestatud kohustust hoida tee korras viisil, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks.

Tõendamata on, et sõidukijuht on rikkunud liiklusseaduses sätestatud reegleid. Kui sõitmisel,

liiklusseaduses sätestatud reegleid järgides, tekitab löökauk sõidukile vigastusi, siis ei saa väita,

2-18-17243

et tee omanik on täitnud EhS § 97 lg-s 1 sätestatud nõuet tagada tingimused ohutuks

liiklemiseks. Seega kuulub vaidlus tsiviilkohtu pädevusse ning maakohus on põhjendatult

lahendanud vaidluse VÕS § 1043 ja EhS § 97 lg 1 alusel.

21. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka kohtueelsed õigusabikulud 324 eurot.

Kuigi kostja vaidlustas otsuse kogu hagi rahuldatud osa ulatuses, ei ole kostja

apellatsioonkaebuses kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisele sisulisi vastuväiteid

esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus materiaalõiguse norme, kui mõistis

kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi.

22. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebus esitanud sisulisi vastuväiteid viivise

väljamõistmise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viivisenõude

osaliselt rahuldanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude

jaotust. Kostja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et toimetas hageja

menetluskulud kostjale kätte alles pärast kohtuotsuse kuulutamist. Samuti esitas kostja

sellekohased tõendid (e-toimiku väljavõtted). Kohus võtab tõendid tsiviilasja juurde.

Ringkonnakohtu hinnangul on õige kostja seisukoht, et maakohus on rikkunud menetlusnorme

sellega, et toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte alles pärast kohtuotsuse

kuulutamist. Siiski ei anna see alust nimetatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja on

saanud võimaluse esitada oma vastuväited hageja menetluskuludele apellatsioonkaebuses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot

tuleb lugeda põhjendatud kuluks. Hageja esindaja õigusabikulusid 6 tunni eest (tunni hind 108

eurot, sisaldab käibemaksu) summas 648 eurot ei saa pidada samuti ülemääraseks, arvestades

menetlustoimingute mahtu. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et õigusabikulud kandis ERGO

Insurance SE. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei

välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja selgitas, et tal on sõlmitud ERGO

Insurance SE-ga õigusabikulude kindlustuse leping, mille alusel tasus viimane õigusabikulud.

Ringkonnakohtu arvates ei takista eeltoodu kostjalt õigusabikulude väljamõistmist. Samuti ei

ole seadusega vastuolus, et maakohus otsustas hageja taotlusel, et väljamõistetud

menetluskulud tuleb tasuda ERGO Insurance SE-le. Tegemist on TsMS § 445 sätestatud otsuse

täitmise viisi kindlaksmääramisega.

24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud

jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 3 tunni

45 minuti eest summas 455,40 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Hageja esindaja tunnihind

on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei

esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud.

Kolleegium viitab, et õigusabikulu 3 tunni 45 minuti eest, tunnitasumääraga 110 eurot +

käibemaks, on 495 eurot. Kuna hageja on aga taotlenud 455,40 euro (379,50 eurot + käibemaks

75,90 eurot) väljamõistmist, siis mõistab ringkonnakohus välja 455,40 eurot. Lisaks tuleb

kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu