1-09-4390/11 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-4390 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.aprillil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-4390 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Aivar Lembit Asja läbivaatamise kuupäev 27.04.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.E elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.E, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta B.E tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Välja mõista B.E-lt riigituludesse menetluskulud:

300 krooni kaitsjatasu

B.E tasuda kaitsjatasu kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`is nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „B.E 1-09-4390, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 18.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.E elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2009 kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 4,5 ja § 200 lg 1 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega karistatud 2 aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algus 18.02.2009 ja lõpp 17.02.2011.

Kinnipidamisasutuses B.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust ja pagari-kokka-kondiitri eriala. Enne vangistust töötas. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse ajal ei ole olnud hõivatud taasühiskonnastavate tegevustega.

Kriminaalhooldaja ei toeta B.E ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega kuna süüdimõistetu on narkosõltlane ning ohtlik ühiskonnale. Samuti kinnipeetava vanemad eiandnud nõusolekut elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Arvestades asjaolu, et eelmise karistuse ajal olles kriminaalhoolduse järelevalve all, ei võtnud B.E seda aega kui võimalust end tõestada õiguskuuleka isikuna, siis kriminaalhooldusametniku hinnangul ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.

B.E loobub taotlusest tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Prokurör nõustub süüdimõistetu seisukohaga.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et B.E tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal on ennatlik.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku kogutud tõenditest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale ei ole võimalik korteriomaniku (B.E isa) loa puudumise tõttu. B.E puudub käesoleval ajal tema vabanemise korral garanteeritud elukoht, mis on elektroonilise järelevalve alla tingimisi enne tähtaega vabanemise kohuslik tingimus.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

B.E on varem 1 kord karistatud kriminaalkorras (varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued varavastased kuriteod sh esimese astme kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendades toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. B.E puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

B.E pani toime esimese astme kuriteo. Tema karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi aasta.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu B.E vabastamisega temale

Harju Maakohtu 22.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 11.05.2010

Liivi Õun

№oremreferent