1-20-1123/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2020, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-1123 (19259000353)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud

Margit Tiidemaa, Rita Trasberg

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Prokurör

Liina Pikma

Kriminaalasi

Karli Põld süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2,

§ 121 lg 1 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Karli Põld, isikukood 36702035215, elukoht xxxx; xxxx

kodanik; xxxx; emakeel xxxx; töökoht – AS G, xxxx;

varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend –

vahistamine

alates

02.06.2019-02.08.2019;

elektroonilise valve alates 05.08.2019-05.12.2019

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON:

Tunnistada Karli Põld süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista

KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid kohaldades 3 (kolm) aastat vangistust.

Tunnistada Karli Põld süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.06.2019-02.08.2019, s.o 2 (kaks)

kuud karistusaja hulka ning Karli Põllul jääb kanda 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud

vangistust.

Vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Karli Põllult menetluskuluna sundraha

summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Karli Põllult menetluskuluna ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud summas 339 (kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Karli Põllult menetluskuluna kaitsjatasu summas 210

(kakssada kümme) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arri Toominga poolt osutatud õigusabi

Menetluskulud kokku summas 2009 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355

või

Luminor

Bank

EE401700017002872300,

viitenumbriga 99920700031282 ning selgitusega: „Karli Põld, 1-20-1123, menetluskulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat, mis asub

kriminaalasja toimiku vahel (kd II, tl 52).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Karli Põllule alljärgnevad

asitõendid, mis asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite

üleandmisevastuvõtmise akt nr 320; kd II, tl 97):

- sündmuskoha vaatlusel 02.06.2019 xxxx sauna eesruumist kaasa võetud jope;

- 03.06.2019 Karli Põllu elukaaslase J. F. poolt politseile üle antud särk, milline oli Karli

Põllul seljas kuriteo toimepanemise päeval 02.06.2019;

- 02.06.2019 Karli Põllu kinnipidamisel tema jalas olnud traksidega teksapüksid;

Tsiviilhagi

Kannatanu S. J.i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt ning

mõista Karli Põllult VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja §1045 lg 1 p 2 alusel välja kannatanu S. J.i

kasuks summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis kanda S. J.i arveldusarvele nr xxxx, Xxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 06.08.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 21.08.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 07.09.2020..

Süüdistus

Karli Põldu (Põld) süüdistatakse selles, et tema 02.06.2019 kella 17.05 paiku ühise alkoholi

tarbimise käigus xxxx keskmise trepikoja keldrikorrusel asuva sauna eesruumis tungis kallale

S. J.ile, lüües kannatanut vähemalt kolmel korral noaga, millest üks löök noaga tabas

kannatanut kõri piirkonda ja ühe korra tabas kõhupiirkonda. Oma tegevusega tekitas Karl Põld

S. J.ile eluohtliku tervisekahjustuse – 2 cm pikkuse torke-lõikehaava kaela ees- ja külgpinnal

koos vasaku välise unearteri harude vigastusega, mille tulemusel tekkis väline verejooks ja äge

verekaotus, samuti pindmise lõikehaava mao piirkonnas. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna

samas ruumis viibinud A. K. sekkus olukorda ja tõmbas Kalri Põllu kannatanust eemale. Karli

Põllu poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti löögid

noaga kannatanu kaela piirkonda viitavad sellele, et K. Põllu tegevus oli suunatud S. J.i

tapmisele.

Seega Karli Põld, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist,

so teise isiku tapmist, mis jäi lõpule viimata Karli Põllust mitteolenevatel põhjustel, pani toime

KarS § 113 lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo.

Veel süüdistatakse Karli Põldu selles, et tema 02.06.2019 kella 17.05 paiku ühise alkoholi

tarbimise käigus xxxx keskmise trepikoja keldrikorrusel asuva sauna eesruumis tungis kallale

A. K.ile, lüües üks kord kannatanule käega kukla piirkonda ja üks kord kõrva piirkonda, millega

põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Seega Karli Põld, tekitades teisele inimesele löömisega valu, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud

1. Kriminaalasjas on tuvastatud, et 02.06.2016 päeval, oma elukoha, xxxx kortermaja garaaži

juures S. J. küpsetas liha ja tarvitas alkoholi koos oma sõbra A. K.iga. S. J. helistas ja kutsus

seltskonda ka oma naabri Karli Põllu. Koos tarvitati alkoholi, algul garaaži juures, seejärel

kortermaja keldris paiknevas S. J.ile kuuluva sauna eesruumis. Garaaži juures joodi ära 2

pooleliitrist viina, Karli Põld helistas joomise käigus oma abikaasale kaks korda, et see alkoholi

juurde tooks. J. F. tõi garaaži juurde pudeli Jägermeistri likööri ja hiljem keldrisse pudeli viina.

Keldrisse jõudes oli A. K. väsinud ja jäi varsti väikesele diivanile tukkuma, S. J. ja Karli Põld

jätkasid alkoholi tarvitamist. Teadmata põhjustel ja ootamatult lõi Karli Põld S. J.it noaga kaela

piirkonda tekitades viimasele eluohtliku kehavigastuse. Ärganud A. K.i lõi Karli Põld kahel

korral käega vastu pead, A. K.il õnnestus siiski Karli Põld S. J.i juurest eemale tõmmata. Ta

informeeris juhtunust S. J.i abikaasat, kes helistas häirekeskusesse.

Tõendid

2. Süüdistatav Karli Põld ennast esitatud süüdistustes süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud

ütlustest nähtub, et tarvitas koos kannatanutega alkoholi, mingit tüli nende vahel polnud.

Garaaži juures rääkisid tööst ja sõjaväeteenistusest, tema rääkis ka enda vanglakogemusest.

Sauna eesruumis istus J. kolmekohalisele diivanile, K. istus vasakul olevale väiksemale

diivanile, ta ise istus laua taga toolil J.i vastas. Mõne aja pärast jäi K. oma diivanile tukkuma,

tema jätkas J.iga joomist. Mõni aeg peale seda soovis ta lahkuda, kuid tundis, et peab natuke

toibuma. Siis J. ütles, et kutsu oma tantsutüdrukud siia, tema arvates pidas J. tantsutüdrukute

all silmas tema abikaasat ja tütart. Ta palus J.il see jutt lõpetada, kuid viimane vaid naeratas

ülbelt öeldes, et mis sa ikka teha saad. Seejärel lõi ta J.it lahtise käega kõverdatud sõrmedega

üle laua vastu nägu, J. tahtis lööki blokeerida, tõstis käe ja vigastas sellega tema nina. J. kukkus

löögi tagajärjel diivanilt maha põrandale kõhuli või vasakule küljele diivani ja laua vahele, oli

löögi tagajärjel tuim. Kukkumise pealt haaras J. parema käega kaasa laual olnud noa, mille

üldpikkus oli umbes 20-25 cm. Ta nägi J.i käes nuga, tera oli suunatud allapoole, mingeid

ähvardavaid liigutusi J. sellega ei teinud, ta polnud selleks võimeline. Talle meenus nüüd, et

varem garaaži juures oli J. demonstreerinud oma noa kasutamise oskusi. Tal tekkis enesekaitse

reaktsioon ja ta tahtis J.i käest nuga ära võtta, rabelemise käigus ta kukkus, aga sai noa enda

kätte ja selle käigus lõikas nuga ta paremale käele haava. Siis hakkas J. karjuma, et A. appi

tuleks. K. tuligi talle selja taha ja lõi talle korduvalt vastu pead. Ta oli selleks ajaks J.i peale

kukkunud, vasaku jala põlv oli J.i puusal, parema jala põlv oli põrandal nende näod olid üksteise

vastas. K.i löökidest kaldus ta ettepoole ja nuga läks juhuslikkult J.i kaela piirkonda, veri hakkas

voolama. Ta käskis K.il lõpetada ja kiirabisse helistada. Läks välja, et abikaasa üles leida, arvas,

et temast seal abi pole, tundis, et on purjus ja koordinatsioonihäiretega. Noa viskas õues

minema, trepikojas kohtas J.i abikaasat.

A. K.i löömist Karli Põld ei tunnista, ta väitis kohtus, et ta poleks isegi saanud kuidagi lüüa.

Tema ütlustest nähtub, et tema löögist kukkunud J.i juurde läks ta ümber laua. Läks mitte

vasakult, kus diivanil tukkus K., vaid paremalt, saunaruumi poolt ümber laua. Seega ei saanud

ta diivanilt tõusvat K.i lüüa kuna viimane jäi temast liiga kaugele. Küsimusele, kuidas on

võimalik, et tema ei saanud K.i lüüa aga viimane teda lüüa sai selgitas Karli Põld, et ta oli

kukkunud J.i peale ja rabelemise käigus jäi K.i poole seljaga.

Kohtu küsimustele vastates Karli Põld täpsustas, et löögi tagajärjel kukkus J. diivani ja laua

vahele põrandale kusjuures pea jäi saunaruumi poole, mitte diivanil tukkuva K.i poole. Tema

läks nuga ära võtma ümber laua saunapoolse otsa ehk siis lähenes J.ile pea poolt, kuid oli nii

purjus komistas ja kukkus J.ile peale, peaga J.i jalgade vahele vastu põrandat. Pea oli J.i jalgade

peal, jalad näo peal. Karli Põld väidab, et siis pööras ta ennast kiiresti ringi ja alles seejärel sai

noa J.ilt enda kätte. Ta ei oska kirjeldada kuidas ta ennast ringi pööras, kas ronis üle J.i või

pööras ennast J.i peal ringi. Vastupidiselt eelnevalt öeldule väitis Karli Põld, et alles siis sekkus

K. ja tuli teda selja tagant lööma otse diivanilt, kus ta oli tukkunud. Kui eelnevalt oli Karli Põld

väitnud, et ta ei saanud K.i lüüa, kuna lähenes J.ile ümber laua ja J.ist kaugemal, siis nüüd, kus

ta on väitnud, et J. sekkus alles siis, kui ta oli ennast J.i peal ümber keeranud ja seega K.i

löögiulatusse sattunud, ei oska ta samuti vastata küsimusele, miks tal oli võimatu K.i lüüa.

Karli Põld ei oska vastata ka küsimusele, miks ta ei lahkunud, kui J. oli tema poolt põrandale

löödud ja oimetu. Arvab, et võibolla ta kartis, et kui ta lahkub, tuleb J. talle noaga järele.

Karli Põllu ütlustest nähtub veel, et eeluurimisel ta ütlusi ei andnud kuna esimesel korral

(kuriteopäevale järgnenud päeval 03.06) oli veel alkoholijoobes ja erutatud olukorras ja ei

saanud üldse aru, mis juhtunud oli. Ka järgmisel päeval, kui ta uurija juurde kutsuti ei tundnud

ta ennast samuti piisavalt selgena (kd I, tl 47-55).

04.06.2019 koostatud vahistamismäärusest nähtub, et Karli Põld on vahistamise kohtuistungil

väitnud, et esitatud kahtlustuses ta end süüdi ei tunnista, sündmusi ei mäleta (Tõendid, tl 71-

76).

3. Kannatanu A. K.i kohtus antud ütlustest nähtub, et saunaruumi jõudes, jäi praktiliselt

koheselt seal olevale väiksemale diivanile magama. Ärkas J.i karjumise peale, et A. tal on nuga

käes ja pussitab mind. Ärgates nägi, et J. istus diivanil ja Põld seisis jalul, ja oli kummargil tema

kohal. Kuna Põld seisis seljaga tema poole J.i kohal, siis ta ei näinud, mida Põld ja J. kätega

tegid. Kui ta diivanilt tõusma hakkas, pööras süüdistatav ennast tema poole ja lõi teda ühe korra

rusikaga vastu pead, mille tagajärjel tundis valu ja langes tagasi diivanile. Uuesti tõusta üritades

lõi süüdistatav teda veel ühe korra vastu kõrva. J.i kohal olles oli süüdistatav tema poole seljaga,

kas ja millises käes süüdistataval nuga oli ta ei näinud. Tema jutule, mida sa teed, lõpeta ära,

süüdistatav ei reageerinud, ta hakkas süüdistatavat J.i juurest jõuga ära tirima ja tagus teda ka

vastu pead. Kui oli süüdistatava eemale saanud, siis nägi süüdistatava käes nuga, musta

käepidemega, tera pikkus u 20-25 cm, sama nuga, mis enne oli olnud laua peal. J.i peal nägi

palju verd, kuid kust veri konkreetselt tuli ei olnud näha. Seejärel lahkus süüdistatav koheselt

saunaruumist nuga paremas käes. A. K.i ütlustest nähtub veel, et seejärel jooksis ta üles ja palus

J.i abikaasal helistada kiirabisse ja politseisse (kd I, tl 29-32).

4. Kannatanu S. J.i kohtus antud ütlustest nähtub, et mingit riidu viinavõtmise ajal polnud, ka

varem on suhted süüdistatavaga olnud normaalsed. Kui nad sauna läksid, jäi K. üsna kohe

magama, oli väsinud, tema jäi süüdistatavaga edasi vestlema ja alkoholi tarvitama. Arvab, et

tal oli saunaruumis olles keskmine joove, sai kõigest aru, mõistus oli selge. Mingil hetkel tahtis

ta seda olemist saunaruumis lõpetada ja enne koju minemist veidike magada, tegi süüdistatavale

ettepaneku see istumine ära lõpetada. Siis äkki Põld võttis laual oleva noa, millega ta varem

liha lõikas ja koheselt midagi ütlemata ründas teda, lüües noaga kõrisse, kuidas ta kõhule haava

sai, ta ei mäleta, kuna peale kõrisse noaga löömist ei tundnud enam eriti midagi. Süüdistatav

teda käega ei löönud, lõi kohe noaga. Ta ei tea, kuidas süüdistatav laua tagant tema juurde sai,

kas üle või ümber laua, löögi saamise ajal istus tema oma kohal diivanil ja süüdistatav seisis

tema ees 20-30 cm kaugusel temast tema kohal kummargil. Ta hoidis ühe käega kõri

piirkonnast, et verd peatada, teisega hoidis süüdistatava käsi. Hüüdis A.d appi, A. ärkas

hüüdmise peale, tõmbas naabri temast eemale ja selle käigus kakles temaga, temal oli suurest

verejooksust šokk. Tundus, et süüdistatav ei saanud üldse aru, mis ta teeb, arvatavasti jõi üle.

Enda teada ei andnud ta mingit põhjust ründamiseks. Peale seda, kui süüdistatav lahkus ja A.

abi järgi läks, oli saunaruumis üksi umbes 5 minutit ja siis läks ka saunaruumist välja trepile ja

ootas kiirabi koos oma abikaasaga, kiirabi saabudes kaotas teadvuse. Juhtunu tagajärjel oli kaks

päeva koomas.

Selgitab, et on esitanud hagi moraalse kahju osas 7000 eurot seoses läbielamistega, ka on tervis

peale vigastusi halvenenud, vererõhuga on probleeme. Kuna sattus peale noaga pussitamist

haiglasse, ei olnud võimalik 4. juunil tööle asuda xxxx. Tööle ei saanud vigastuste tõttu asuda

kuu aega. Samuti tuli saunaruumis osad asjad ära visata, kuna olid nii verega koos, ruumi tuli

puhastada, üle värvida, keldri koridori seinad vajasid ülevärvimist, tegi kõik tööd ise ja oma

vahendite arvelt. Karli Põld on enne kohtuistungeid maksnud talle 3000 eurot, seega jääb

tsiviilhagi nõudeks 4000 eurot. Süüdistatav on talle helistanud ja andeks palunud (kd I, tl 32p-

37).

S. J. on kohtueelsel menetlusel joonistanud skeemi sauna eesruumist, millelt nähtub mööbli

paiknemine ja isikute istumiskohad (Tõendid, tl 36). Skeem ja S. J.i ütlused olustikust ühtivad

Karli Põllu kirjeldusega.

5. Tunnistaja S. U.e, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest nähtub, et pidasid kinni xxxx

isiku, kelleks osutus Karli Põld. Isik oli silmnähtavalt joobes, ei saanud vist toimunust aru,

panid käed raudu, kuna võis olla ohtlik. Meeleolu oli süüdistataval kõikuv – agressiivne ja siis

vahepeal rahulik. Jaoskonnas mõõdeti joovet, mis oli üle 2 promilli, peale seda muutus eriti

agressiivseks üritas kolleegi rünnata, paigutasid ta kainestusmaja kambrisse, kus ta tagus vastu

ust ja karjus. Sündmuskohal oli kannatanu abikaasa, kes oli ka hüsteerias ja veel üks

meesterahvas, kes näis kaine ja kellelt saime adekvaatset infot toimunu kohta (kd I, tl 43-45).

6. Tunnistaja L. J.a, kannatanu S. J.i abikaasa, kohtus antud ütlustest nähtub, et tema mees

küpsetas liha garaažide juures koos A. K.iga, pidi pärast tuppa sööma tulema aga ei tulnud.

Mõni aeg hiljem andis A. uksekella, minnes ust avama nägi Karli Põldu trepist üles oma korteri

poole minemas, kõnnakust oli aru saada, et ta on väga purjus. A. ütles talle, et S.d pussitati,

nägi väljas ka S.d, kelle kõrist purskas verd, ta helistas kiirabisse. Hiljem tuli õue Karli Põllu

abikaasa J. F. ja A. ütles J.le, et sinu mees torkas noaga S.d (kd I, tl 37p-38p).

7. Tunnistaja J. F. Karli Põllu abikaasa, kohtus antud ütlustest nähtub, et 2. juunil naaber kutsus

Karli garaažide juurde koosolekule. Abikaasa palvel viis ta meestele alkoholi, garaaži juurde

pudeli Jägermeistrit, hiljem maja all olevasse saunaruumi 1-liitrise viina Absolut. Mäletab, et

saunaruumis istusid Karli ja S. kõrvuti, A. istus neist ukse poolt vaadatuna vasakul, ta ei mäleta

täpselt kuidas viina üleandmine toimus, talle jäi mulje, et mehed on lõbusas meeleolus ta lahkus

sealt kiiresti. Ta käis vahepeal kodunt ära, tagasi tulles nägi maja ees S. J.it, kes oli verine. Läks

koju, uks oli lukus, Karli oli kodus, nina peal oli tal veri. Kui küsis abikaasalt S. kohta, siis

vastas abikaasa, et tema seda ei teinud. Tunnistaja sõnul tarvitab abikaasa alkoholi harva (kd I,

tl 39-41p).

8. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid:

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega - nähtub, et 02.06.2019 on vaadeldud xxxx

kortermaja esist treppi ja kõnniteed, keldrisse viivat trepikoda ja keldris asuvaid saunaruume.

Tuvastatud on verekahtlased määrdumised maja ees trepil, kõnniteel, muruplatsil, samuti

trepikojas põrandal, seintel ja ustel. Sauna eesruumi (eluruumi) ukse poolt vaadatuna tagaseinas

asub suurem kolmekohaline nahkdiivan, millel verekahtlane määrdumine, verd on ka põrandal

diivani ees. Nimetatud diivanist ukse poolt vaadatuna vasakul asub vasakpoolse seina vastas

väiksem kahekohaline nahkdiivan. Diivanite ees asub piklik laud, millel verekahtlane

määrdumine, toidukauss, Jägermeistri pudel ja muud esemed (Tõendid, tl 1-24).

- Asitõendi vaatlusprotokoll 03.06.2019 ja täiendav vaatlusprotokoll 13.06.2019 - nähtub, et

02.06.2019 kell 17.18 helistas L. J. numbrile 112 ja teatas, et tema abikaasat on torgatud noaga

(Tõendid, tl 25-28).

- Asitõendi vaatlusprotokollid 11.06.2019 ja 12.06.2019 fototabelitega - vaadeldud on

süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riideid, särgil ja teksapükstel tuvastati

verekahtlaste määrdumiste olemasolu (Tõendid, tl 41-51).

- Kiirabikaart - nähtub, et kiirabi oli kohal xxxx 02.06.2019 kell 17.28, kaela lõikehaavaga

hospitaliseeriti S. J. (Tõendid, tl 29-30).

- Kohtuarstliku ekspertiisi akt - eksperdiarvamusest nähtub, et S. J.il esinesid 2 cm pikkune

torke-lõikehaav vasakul pool kaela ees-ja külgpinnal koos vasaku välise unearteri harude

vigastusega, mille tulemusena tekkis väline verejooks ja äge verekaotus; pindmine lõikehaav

maopiirkonnas vasakul pool keskkõhus. Torke-lõikehaav vasakul pool kaela ees- ja külgpinnal

on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga

(näiteks noaga või muu sarnase esemega), ekspertiisimääruses näidatud ajal - 02.06.2019 kella

17.00 paiku. Maopiirkonnas esineva haava tekkeaega ekspert tuvastada ei saanud kuna

ravidokumentides puuduvad andmed haava sügavuse ja haavaservade seisu kohta.

Ekspertiisiaktist nähtuvalt põhjustas vasaku välise unearteri harude vigastus, mille tulemusena

tekkis väline verejooks ja äge verekaotus, kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu

vereplasmast leiti 2,88 promilli etanooli (Tõendid, tl 31-34).

- Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt - nähtub, et Karli Põld oli 02.06.2019

võimeline aru saama oma teo keelatusest. Ta ei põdenud teo sooritamise ajal vaimuhaigust,

ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust või nõdrameelsust ega muud rasket

psüühikahäiret. Karli Põllu võime oma tegudest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele

juhtida ei olnud kuriteo ajal olulisest piiratud ja ta ei olnud ka sellises erilises emotsionaalses

seisundis, mis oleks mõjutanud tema võimet aru saada ja juhtida oma tegevust. Karli Põld on

käesoleval ajal psüühiliselt terve (Tõendid, tl 60-65).

- Karistusregistri väljatrükist nähtub, et süüdistataval puuduvad kehtivad karistused (Tõendid,

tl 66-70).

Kohtu põhjendused

9. Esmalt käsitleb kohus KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistusse puutuvat.

Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost tuleb süüteokatse koosseisu tuvastamist alustada

mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest. Katse üle ei

saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu isik plaanis, ehk siis tuleb selgitada, milline oli

isiku tahtlus. Süüteo subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse

tahtlusega. Katse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi

objektiivsete tunnuste - surmav tegu, surm ja nendevaheline põhjuslik seos - suhtes. Kuna Karli

Põld ei avaldanud oma tahtluse sisu kannatanutele ja pole soovinud või suutnud seda

usaldusväärselt teha ka menetlejatele, tuleb tema kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt

toimepandust ehk välisest teopildist.

10. Kohus ei pea usaldusväärseiks Karli Põllu ennastõigustavaid ütlusi esitatud süüdistuste

kohta kuna need on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Karli Põllu ütlustest nähtuvalt oleks

kõik juhtunud nagu kogemata, tema võttis J.ilt viimase ohutustamiseks noa ja kuna samal ajal

ründas teda teine kannatanu K., siis vigastas noatera õnnetul kombel J.i kaela.

Karli Põllu ütlustest nähtuvalt algas konflikt tema ja J.i vahel, kui viimane rääkis halvustavalt

tema abikaasast ja tütrest. Põllu ütlustest nähtub, et algul lõi ta J.it käega, viimane kukkus

põrandale haarates laualt enda kätte noa. Millegipärast tahtis ta J.i käest nuga ära võtta, läks

ümber laua (mitte ümber laua selle otsa, kus diivanil magas K.), komistas ja kukkus kannatanu

peale, seejärel pööras ennast kannatanu peal ringi ja sai noa enda kätte. Põld ei oska selgitada

mil moel ta ennast kannatanu peal ümber pööras. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodelt

nähtub, et laua ja diivani vahe, kuhu J. Põllu ütluste kohaselt põrandale kukkus, on kitsas

selleks, et Põld ennast seal ümber oleks saanud pöörata.

11. Karli Põllu ütlused on kummutatud kannatanute S. J.i ja A. K.i ütlustega. J.i ütlustest

nähtuvalt istus ta oma kohal diivanil, kui Põld teda noaga ootamatult lõi, arvab, et Põld solvus

kuna ta tahtis koosviibimise lõpetada või oli lihtsalt liiga palju alkoholi tarvitanud ja seepärast

lõi. Tema ütlustest nähtuvalt kutsus ta magavat K.i appi peale seda, kui Põld oli teda noaga

löönud, seejärel K. ja Põld kaklesid omavahel ja K.il õnnestus Põld tema juurest ära tõmmata.

S. J.i ütlustega riimuvad ka A. K.i ütlused - ta väidab, et kui ta J.i appihüüde peale ärkas ja

püüdis J.ile appi minna, lõi Põld teda kaks korda rusikaga pähe, seejärel tõmbas ta Põllu diivanil

istuva J.i juurest ära, lõi Põldu korduvalt rusikaga vastu pead. Kui ta oli süüdistatava enda ja J.i

vahelt eemale saanud, siis nägi süüdistatava käes nuga, nägi ka seda, et J. on verine.

12. Kahetsusväärselt olid kõik sündmuskohal viibinud isikud ülemäära alkoholi tarvitanud ja

see võib olla üheks põhjuseks, miks polegi võimalik välja selgitada mis ajendas Karli Põldu

kannatanuid ründama. Samas on Karli Põllu enesekaitseks konstrueeritud vastuoluline versioon

juhtunu kohta kohtu hinnangul ümber lükatud teiste asjas olevate ülalnimetatud tõenditega.

13. Tuginedes kannatanute omavahel riimuvatele ütlustele, loeb kohus tuvastatuks, et Karli

Põllu poolt S. J.i noaga löömine leidis aset enne A. K.i sekkumist olukorras, kus S. J. istus

diivanil. Mingit põrandale kukkumist ja seal rüselemist ei toimunud. Kannatanute ütlusi toetab

selles küsimuses ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod sündmuskohast (Tõendid, tl 21, foto

nr 20). Selgelt on näha, et J.i istekohaks oleval diivanil on laialdased verekahtlased

määrdumised, samas põrandal diivani ja laua vahel on samuti verd, kuid see paikneb seal selgelt

piiritletavate loikude ja tilkadena. Juhul kui kannatanu oleks saanud kaelavigastuse põrandal

pikali olles nagu seda on kirjeldanud Karli Põld, oleks põrandal olevad vereloigud ja tilgad seal

toimunud väidetava rüseluse või kannatanu hilisema püstitõusmise käigus laiali läinud.

14. Lisaks ülaltoodule viitab Karli Põllu ütluste ebausaldusväärsusele asjaolu, et kohtueelses

menetluses on ta väitnud, et ei mäleta juhtunust midagi (vt. vahistamismäärus - Tõendid, tl 73p).

Mõistetavalt on kahtlustataval õigus ütlusi mitte anda, aga kui isikut kahtlustatakse

tapmiskatses ja taotletakse tema vahi alla võtmist, siis pole eluliselt usutav, et isik jätab enda

kaitseks ütlemata, et see kõik oli vaid üks õnnetus ja ettevaatamatus ja selleski on süüdi mitte

tema, vaid hoopis teine sündmuskohal viibinud isik. Pole ka eluliselt usutav, et isik, kes paari

päeva möödudes sündmusest midagi ei mäleta, suudab rohkem, kui aasta möödudes juhtunut

detailselt kirjeldada.

15. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Karli Põld ründas S. J.it noaga kaela piirkonda

lüües ja tekitas sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Hinnates Karli Põllu tegevust

juhindub kohus muuhulgas Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06 väljendatud seisukohtadest.

Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule,

saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb

panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1

kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud

selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega

vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust

inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu

tuvastamisel tugineda ka siis, kui süüdistatava tegu on ühekordne ja toimepanija tegu

iseloomustab äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).

16. Nagu juba ülalpool märgitud, tuleb tapmistahtluse kohta tõsikindlate järelduste tegemiseks

hoolikalt kontrollida ka sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus

oli suunatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku

käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja

voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks

kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine.

Tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje

intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse

tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma

saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Lootus, et selline tagajärg -

konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema aga

isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku

poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei

realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab,

et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast

juhuslikkusest.

17. Kuna Karli Põld lõi kannatanut noaga kaela, s.o elutähtsate organite piirkonda,

iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Pärast noalööki ei kontrollinud Karli Põld

mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava

sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma

- hoidis ära vaid A. K.i sekkumine ja õigeaegne meditsiiniabi. Tegemist oli nn õnneliku

juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis Karli Põllu poolt vallandatud

kausaalahela kulgemist.

18. Asjaolule, et Karli Põld oli arvestanud võimaliku raske tagajärje - kannatanu surma -

saabumisega ning sellega sisimas nõustunud, viitab ka tema käitumine peale toimepandut. Ta

nägi kannatanu kaelast ohtralt verd purskamas, aga ta jalutas lihtsalt minema. Koridoris kohtas

ta kannatanu abikaasat, kuid ei suhelnud viimasega, ei kasutanud võimalust korraldada

kannatanule abi andmist. Tal puudus igasugune kontroll eluohtlikus seisundis oleva kannatanu

saatuse osas ja ta ei teinud midagi selle kontrolli saavutamiseks.

19. Lisaks ülaltoodule välistab kohus Karli Põllu teo tunnusena ettevaatamatuse ka seetõttu, et

tal polnud mingit mõistlikult seletatavat põhjust suure kööginoaga kannatanu kaelale nii

lähedale minna, et seal midagi ettevaatamatuse tõttu oleks juhtuda saanud. Seda enam, et

süüdistatava hinnangul ei kujutanud kannatanu tema jaoks mingit ohtu ja miski ei seganud Karli

Põllul tema väitel ebameeldivaks muutunud seltskonnast lahkuda.

20. Hinnates kogumis süüdistatava välist ja sisemist teopilti, leiab kohus, et Karli Põld tegutses

kannatanu surma saabumise osas kaudse tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt oli Karli Põld

võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oli võimeline oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtima.

21. Kohtu hinnangul tuleb täpsustada süüdistust Karli Põllu poolt tehtud noalöökide arvu osas.

Süüdistuses märgitakse, et Karli Põld lõi kannatanut vähemalt kolmel korral noaga, millest üks

löök noaga tabas kannatanut kõri piirkonda ja ühe korra tabas kõhupiirkonda. Kuigi

kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt oli torke-lõikehaav S. J.i kaelal tekitatud terava

vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), pole

asjas muid tõendeid selle kohta, et kaela tabanud lööke oleks olnud rohkem, kui üks. Kohtu

hinnangul tuleb Karli Põllu süüdistusest välja jätta ka S. J.i löömine noaga kõhupiirkonda.

Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt on kannatanul küll tuvastatud pindmine lõikehaav

maopiirkonnas vasakul pool keskkõhus, kuid selle haava tekkeaega ekspert tuvastada ei saanud

kuna ravidokumentides puuduvad andmed haava sügavuse ja haavaservade seisu kohta.

Kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid selle haava tekkemehhanismi, ka kannatanu ei

oska selle haava kohta midagi öelda.

22. Kohus leiab, et Kars § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu

esinemine Karli Põllu tegevuses on usaldusväärselt tõendatud kannatanu A. K.i ütlustega. Põllu

ja K.i kaklusele viitab oma ütlustes ka kannatanu S. J., kuid lisab, et oli sel ajal juba

šokiseisundis. Arusaamatuks ja ebausaldusväärseiks peab kohus Karli Põllu ütlusi, kes kohtus

algul väitis, et ta ei saanudki K.i lüüa kuna viimane oli temast liiga kaugel, teise laua otsa juures.

Karli Põld ei osanud selgitada ka seda, kuidas K. teda sai lüüa, tema aga K.i mitte. Hiljem kui

Karli Põld kirjeldas täpsemalt enda kukkumist põrandale J.i peale ja enda ümberpööramist J.i

peal, väitis ta, et jõudis selle ümberpööramisega ühtlasi laua selle otsa juurde, kus tukkus

diivanil K.. Vastupidiselt eelnevalt öeldule väitis Karli Põld siis, et alles nüüd sekkus K. ja tuli

teda selja tagant lööma otse diivanilt, kus ta oli tukkunud. Kui eelnevalt oli Karli Põld väitnud,

et ta ei saanud K.i lüüa, kuna lähenes J.ile ümber laua ja J.ist kaugemal, siis nüüd, kus ta on

väitnud, et J. sekkus alles siis, kui ta oli K.i löögiulatusse sattunud, ei oska ta samuti vastata

küsimusele, miks tal oli võimatu K.i lüüa. Seega on Karli Põld toimunu kohta välja mõelnud

ennastõigustava versiooni, mille ebaloogilisust ta isegi vaikides möönas.

23. Lüües kahel korral rusikaga kannatanut vastu pead sai Karli Põld aru oma tegevuse

keelatusest, samuti sellest, et selline tegevus põhjustab kannatanule reeglina valu. Ta sooviski

seda, kuna tahtis sellega vältida A. K.i sekkumist enda ja S. J.i vahel toimuvasse. Kohtu

hinnangul pani Karli Põld A. K.i kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega,

tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

24. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud vangistus kuus kuni viisteist aastat.

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. Kohtualuse Karli Põllu tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus tekitatud kahju osalist hüvitamist. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus asjaoluga, et Karli Põllul puuduvad kehtivad karistused, ta omab töökohta, kus

teda iseloomustatakse positiivselt.

26. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, kes taotles Karli Põllu karistamist 7-aastase

vangistusega tingimisi 5-aastase katseajaga. Sellise taotlusega irdus prokurör Riigikohtu

pikaajalisest praktikast, mille kohaselt mõistetud vangistus ei tohiks olla pikem, kui kohaldatud

katseaeg. Kõik kriminaalasjad on erinevad ja ka kohtupraktika võib ajas muutuda, samas peaks

senisest praktikast loobumist igal juhul selgitama ja põhjendama. Prokurör enda taotlust ei

põhjendanud, samuti ei toonud ta välja neid erandlikke asjaolusid, mis tema arvates tingiksid

karistuse kohaldamise tingimisi.

27. Kohtu hinnangul on Karli Põllu karistuse olulisemaks mõjutajaks KarS § 56 märgitu kõrval

asjaolu, et arutatavatest kuritegudest raskem jäi katsestaadiumisse. Eelnevat arvestades peab

kohus vajalikuks karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 25 lg 6 ja § 60 sätteid.

KarS § 25 lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s

60 sätestatut. KarS § 60 kohaselt võib kohus käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel

kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 62 ja 4 sätestatud korras.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-70-16 märkinud, et karistuse vähendamise üle otsustamisel

on oluline hinnata süüdimõistetu tahtluse intensiivsust ja ka seda kas ja millises ulatuses

rünnatud õigushüve kahjustatud sai. Kohus peab vajalikuks nimetatud alusel karistuse

vähendamist eelkõige seetõttu, et katsestaadiumisse jäänud teo tõttu sündinud ebaõiglus on

oluliselt väiksem, kui see oleks olnud lõpuleviidud kuriteo puhul. Mõneti on eelnev ka

süüdistatava süü suurust vähendav asjaolu. Tapmiskatse on toime pandud võimaliku tagajärje -

surma - suhtes kaudse tahtlusega. Pole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid kuriteo

planeerimisele või pikaajalisele ettevalmistamisele, tuvastatud pole ka isiklikku vaenu

kannatanu suhtes või muud madalat motiivi. Tegu on ühise viinavõtmise käigus kohapeal

tekkinud konfliktiga, milliste käigus toime pandud lõpuleviidud tapmised on kohtupraktikas

sageli lõppenud kuue- või seitsmeaastase vangistusega.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Karli Põldu

karistada KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest kolmeaastane

vangistusega.

28. Kars § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul leiab kohus, et arvestades tsiviilhagi ja

menetluskulude tasumise vajadust pole otstarbekas rahalise karistuse kohaldamine. Kohus

arvestab asjaoluga, et kannatanu A. K.ile tervisekahjustust ei tekitatud, piisavaks karistuseks

kohtu hinnangul on sanktsiooni keskmisest väiksem vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb

kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Kohus ei tuvastanud süüdlase isiku või teo toimepanemise tehiolude märkimisväärseid erisusi,

mis tingiksid karistuse kandmisest tingimisi vabastamise. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Karli Põllu

eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud

29. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Karli Põllult välja mõista menetluskuluna

sundraha summas 1460 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud

summas 339 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 210 eurot riigituludesse

vandeadvokaadi Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

Tsiviilhagi

30. Kannatanu S. J. on esitanud tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot.

Ta põhjendab nõuet raskete läbielamistega, ka on tervis peale vigastusi halvenenud, vererõhuga

on probleeme. Esitatud tsiviilhagi põhjendab kannatanu ka sellega, et sattus peale noaga

pussitamist haiglasse, tal ei olnud võimalik 4. juunil tööle asuda xxxx nagu ta oli kavatsenud,

tööle ei saanud vigastuste tõttu asuda kuu aega. Samuti tuli saunaruumis osad asjad ära visata,

kuna olid nii verega koos, ruumi tuli puhastada üle värvida, keldri koridori seinad vajasid

ülevärvimist, tegi kõik tööd ise ja oma vahendite arvelt. Kuna Karli Põld on enne kohtuistungeid

maksnud talle 3000 eurot, jäi tema nõudeks kohtuistungil 4000 eurot.

31. Isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud,

et Karli Põld on S. J.ile tervisekahjustuse tekitamisega õigusvastaselt kahju tekitanud ja seega

tuleb tal kahju hüvitada. Otsustades mõistliku rahasumma suuruse üle lähtub kohus käesoleva

kriminaalasja tehioludest, kannatanule tekitatud kahju suurusest ja mittevaralise kahju

hüvitamise kohtupraktikast. Kohus leiab, et võimalik saamata jäänud töötasu ega ka mööbli ja

ruumide puhastamisest tekkinud kulusid ei saa käsitleda mittevaralise kahjuna. Hinnates

kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suurust arvestab kohus sellega, et kannatanule tekitati

eluohtlik tervisekahjustus, samas mõjutab mõistliku rahasumma suurust ka asjaolu, et

kannatanule ei jäänud toimepandust kestvaid raskeid tervisehäireid. Eeltoodut arvestades leiab

kohus, et S. J.i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt ja mõista

temale Karli Põllult lisaks juba tasutud 3000 eurole VÕS § 134 lg 2 , § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2

alusel välja 1000 eurot.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Tiidemaa, Rita Trasberg

Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 30. juuli 2020 otsus

muutmata ning Karli Põllu kaitsja Heiki Kuninga apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 04.01.2021 kohtumäärusega jäeti Karli Põllu kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki

Kuninga kassatsioon menetlusse võtmata.

30.07.2020 kohtuotsus 1-20-1123 jõustus 04. jaanuaril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega.

Referent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne