2-20-102618/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. august 2020.a. Kalevi tn 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-102618

Tsiviilasi

OÜ Anu Ait hagi B.I vastu põhivõla 6000 euro, intressi ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 526,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Anu Ait, registrikood 10566843, asukoht Betooni

2a, 51014 Tartu, seaduslik esindaja V.O

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer,

Cuesta Advokaadibüroo OÜ, asukoht XXX, 10145 Tallinn, e-

post

Kostja: B.I, isikukood XXX, elukoht xxx, e-post

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

2. Välja mõista B.I-lt OÜ Anu Ait kasuks 18.06.2019. a sõlmitud laenulepingu alusel

8366 (kaheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kuus) eurot 60 (kuuskümmend) senti,

sealhulgas põhivõlgnevus 6000 eurot, intress 66,50 eurot ja viivis kuni 19.08.2020.a.

(kaasa arvatud) 2300,10 eurot.

3. Välja mõista B.I-lt OÜ Anu Ait kasuks viivis põhivõlgnevuselt lepingus

kokkulepitud määras (0,15 % päevas) alates 20.08.2020.a. kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista B.I-lt OÜ Anu Ait kasuks menetluskulude katteks 1530 (üks tuhat

viissada kolmkümmend) eurot 67(kuuskümmend seitse) senti.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

I Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja OÜ Anu Ait ja kostja B.I sõlmisid 18.06.2019. a laenulepingu, mille punkti 2.1

alusel andis hageja kostjale laenu summas 6 000 eurot. Lepingu punkti 3.1 kohaselt

kohustus kostja maksma hagejale laenu tagasi vastavalt lepingu lisaks nr 1 olevale

laenusumma ja intresside tasumise graafikule. Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus

kostja tasuma hagejale intressi 3,5 % aastas. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu

tagasimakse graafikule kohustus kostja laenu tagastamiseks tegema hagejale järgmised

maksed kogusummas 6066,50 eurot:

10.09.2019. a laenu põhiosa 200 eurot ning intressi 17,50 eurot, kokku 217,50 eurot;

10.10.2019. a laenu põhiosa 200 eurot ning intressi 16.92 eurot, kokku 216,92 eurot;

10.11.2019. a laenu põhiosa 200 eurot ning intressi 16,33 eurot, kokku 216,33 eurot;

15.12.2019 laenu põhiosa 5400 eurot ning intressi 15,75, kokku 5415,75 eurot.

Kostja ei ole ühtegi loetletud tagasimaksetest teinud hoolimata hageja poolt saadetud

seitsmest meeldetuletustest perioodil 19.09.2019. a - 12.11.2019. a. Kostja on palunud

tagasimakse tähtaja pikendamist 10 päeva võrra 18.11.2019. a ja hageja on kostjale selles

osas ka vastu tulnud, kuid kostja ei ole vaatamata sellele mitte midagi maksnud. Ka

maksekäsu kiirmenetluses avaldas kostja soovi tasuda maksegraafiku alusel, kuid ei

teinud ühtegi makset.

2. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 6ooo eurot, intress 66,50

eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis

1175,10 eurot ning viivis põhivõlalt lepingus kokku lepitud määras alates 17.04.2020. a

kuni põhivõla tasumiseni.

II Kostja vastuväited

3. Kostja on teatanud, et hagis esitatu on õige. Kogu rahasumma korraga tagasi maksmine ei

ole temal võimalik. Asi tuleks lahendada kompromissiga, kuid V.O on kompromissi

sõlmimisest keeldunud. Kuna kostja on püüdnud asja kohtuväliselt lahendada, tuleks hagi

jätta läbi vaatamata ja kostjalt menetluskulude sissenõudmiseks ei ole alust.

Samuti märkis kostja oma 4.06.2020. a vastuses, et proovib maksta kogu summa viie

päeva jooksul. Kompromissina pakkus kostja välja, et tasub 500 eurot kuus hageja nõude

ja ½ menetluskulude katteks iga kuu 10. kuupäevaks.

III. Poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohad

4. Tulenevalt kostja vastusest, milles kostja kinnitas võlgnevust ja avaldas soovi

kompromissi sõlmimiseks, teatas hageja, et tegi 18.06.2020. a kostjale

kompromissettepaneku. Kostja ettepaneku osas seisukohta ei esitanud, mistõttu avaldas

hageja 26.06.2020. a soovi jätkata asja sisulist menetlemist.

27.07.2020. a kohtule esitatud lõplikes seisukohtades jäi hageja varem avaldatu juurde,

märkides, et kostja on sisuliselt võlga tunnistanud, kuid ei ole vaatamata korduvatele

lubadustele midagi teinud võlgnevuse likvideerimiseks või vähendamiseks. Sealjuures on

kostja andnud lubadusi võla tasumiseks ka kohtumenetluse kestel.

5. Kostja esitas lõplikud seisukohad, milles märkis, et on võlgnevust korduvalt tunnistanud,

kuid kompromissi sõlmimine on jäänud pidevalt lisatavate menetluskulude taha.

Menetluskulude kandmisega kostja nõus ei ole, sest on hagejale koguaeg olnud

kättesaadav, kuid hageja ei ole ise kompromissi sõlmida soovinud. Kostja soovib saada

mõistlikku maksegraafikut, 300-450 eurot kuus. Kostja esitas telefonivestluse salvestuse,

millest selgub, et kostja on teinud ettepaneku sõlmida kokkulepe, kuid hageja esindaja on

sellest keeldunud.

IV. KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, lahendades tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu kuulub

hagi rahuldamisele.

TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 18.06.2019. a

laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 6000 eurot. Laenulepingu kohaselt

kohustus kostja tasuma ka intressi 3,5% laenusummalt aastas, so laenuperioodil kokku

66,50 eurot. Laenu ja intressi tagasimakse tähtpäevaks oli lepingu lisaks oleva

maksegraafiku järgi 15.12.2019. a.

Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid

kohustusi täitnud, mistõttu võlgneb hagejale kogu laenusumma ja intressi. Kohustuste

täitmisega viivitamise tõttu on hageja arvestanud ka viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga.

8. Hageja on tõenditena esitanud laenulepingu ja selle lisa, kostjale saadetud

meeldetuletused ja kirjavahetuse, milles kostja võlgnevust kinnitab ning avaldab soovi

maksegraafiku sõlmimiseks või lubab võlgnevuse tasuda. Kostja on sisuliselt nõuet

tunnistanud ja on avaldanud, et ei ole tasunud seetõttu, et ei ole nõus hageja

menetluskuludega. Tõendina on kostja esitanud ühe telefonivestluse salvestuse. Seega ei

ole kostja hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et kostja väited, mille

kohaselt on hageja temaga mõistliku kompromissi sõlmimist vältinud, on paljasõnalised

ja tõendamata. Vaid üks telefonivestluse salvestus, mille kostja kohtumenetluses esitas, ei

ole kohtu hinnangul piisav. Salvestusest ei selgu, millal on see vestlus peetud ja milline

oli pooltevahelise vestluse lõpptulemus, salvestus on poolik. Samuti ei ole tuvastatav, kas

vestluse tegelikud pooled on V.O ja B.I.

VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole hageja põhinõudele sisulisi vastuväiteid

esitanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana 6000 eurot.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku

lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul

ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud määr. Pooltevahelise lepingu punkti 4.1 kohaselt on laenuintressi

määraks 3,5% laenusummalt aastas. VÕS § 397 lg 3 järgi arvestatakse intress ja tuleb

tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress

tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Pooltevahelise lepingu perioodi ja intressimäära ning

laenusummat arvestades, tuleb kostjalt välja mõista ka intress 66,50 eurot.

10. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral õigus nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punkti

5.1 kohaselt on tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest

ette nähtud viivis 0,15%. Kohus märgib, et üksnes kostja väide, et ta on nõus ainult

põhivõlaga, ei ole iseenesest aluseks kõrvalnõuete, sh viivise ja intressi välja mõistmata

jätmiseks. Hageja on intressi- ja viivisenõude esitanud kooskõlas pooltevahelise lepingu

ja võlaõigusseadusega.

11. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist lepinguga kokkulepitud määras, 0,15 %

päevas, põhivõlgnevuselt 6000 eurot iga maksmisega viivitatud päeva eest ning

arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 16.04.2020 summas 1175,1 eurot.

Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni, summas 1125 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks

välja mõista 8366,50 eurot (6000+ 66,50+1175,10+1125).

V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse kohaselt riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 930,67 eurot. Hageja palub

nimetatud summad kostjalt välja mõista.

Riigilõivu suurus tuleneb aga seadusest ning riigilõivu tasumine on hagi menetlusse

võtmise eelduseks. Seega tuleb riigilõiv 600 eurot kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja

vajalikud. Hageja esindaja on tsiviilasja menetluses analüüsinud asja materjale ja

koostanud argumenteeritud menetlusdokumente. Hagejale õigusteenuse osutamise

tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks

peetud tasumääraga (RKTKo 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja kulud õigusabile

olnud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt välja ka hageja õigusabikulud

summas 930,67 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt

(600 + 930,67 = 1530,67 eurot) VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik