2-20-8564/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8564 Tsiviilasi Elering AS-i hagiavaldus AS-i YIT Eesti vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Elering AS (registrikood 11022625), lepinguline esindaja K K Kostja AS YIT Eesti (registrikood 10093801), lepinguline esindaja A L

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata poolte 13.08.2020 taotlus menetluse peatamiseks kompromissläbirääkimiste tõttu.

2. Kinnitada Elering AS-i ja AS-i YIT Eesti vaheline kompromiss järgmiselt:

2.1. Elering AS loobub õigusest esitada AS-i YIT Eesti, OÜ VH EHITUSTEENUSED ja/või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vastu kahjujuhtumiga seotud ja/või sellest tulenevaid mistahes nõudeid (sh kahju hüvitamise nõue) ning kohustub tagama, et selliseid nõudeid ei esitaks ka kolmandad isikud (nt regressi korras kindlustusandjad);

2.2. AS YIT Eesti hüvitab kompromissi korras Elering AS-le kahjujuhtumiga tekitatud varalisest kahjust 5 000 eurot, tasudes nimetatud summa 10 kalendripäeva jooksul Elering AS- ilt vastavasisulise arve saamisest. Elering AS esitab AS-ile YIT Eesti kohase arve kokkuleppe Harju Maakohtu poolt kinnitamisest;

2.3. Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

2.4. Kokkulepe jõustub selle allkirjastamisest poolte poolt.

3. Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Elering AS-i hagis AS-i YIT Eesti vastu kahju hüvitamiseks.

2

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.

5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Elering AS-i (hageja) hagiavaldus AS-i YIT Eesti (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

2. Pooled esitasid 13.08.2020 taotluse peatada menetlus kompromissläbirääkimiste tõttu. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks, jätab kohus rahuldamata poolte 13.08.2020 taotluse menetluse peatamiseks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled esitasid 19.08.2020 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

4. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 173 lg 1 alusel.

6. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagastamist. Selleks tuleb hagejal esitada avaldus ja märkida, millisele kontole palutakse tagastada riigilõiv.

3

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik