4-20-2295/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-20-2295

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. august 2020. a Tallinn Väärteoasja number 4-20-2295 (2700,20,000470) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

O.L

kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Piret Pesti 28.04.2020 otsusele nr 2700,20,000470 O.L

2 karistamises LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 1 eurot ja LS § 227 lg 5 p järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Silvia Kuller :

Menetlusalune isik: O.L, ik: XXX, elukoht xxx :

Kaitsja: advokaat Silver Reinsaar, AB Simson Straus, Tornimäe 2, Tallinn RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.L kaitsja kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri

Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi Piret Pesti 28.04.2020 vanemväärteomenetleja otsusele nr 2700,20,000470 O.L 2 karistamises LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 200 1 trahviühiku ulatuses, s.o eurot ja LS § 227 lg 5 p järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks osaliselt.

2. Politseija Piirivalveameti Tühistada Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna

menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Piret Pesti 28.04.2020 otsus nr 2700,20,000470

O.L 2 karistamises LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 200 trahviühiku ulatuses, s.o eurot ja LS § 227 lg 5 p järgi lisakaristusena 1 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega o LS § 227 lg 5 p 1 alusel 2 kuuks osaliselt, s.

kohaldatud lisakaristuse määra osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada O.L LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üks) kuuks.

2

4. 1- Kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 1-

5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

6. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv ) eurot tuleb 30 päeva jooksul 200 (kakssada

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.

7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise

on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 19.08.2020. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 18.09.2020. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.09.2020.

Kaebuse

läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja Piret Pesti 28.04.2020 otsusega nr 2700,20,000470 karistati O.L

2 mise eest rahatrahviga 50 LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepane trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja LS § 227 lg 5 p järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 äravõtmisega 2 kuuks, selles, et O.L juhtis 08.04.2020 kella 11:43 paiku Rapla maakond, Kehtna vald, Tallinn - Rapla - suunaga Tallinna poole Türi 60. km mootorsõidukit kiirusega 76+-3 asulasisesel teel 50 km/h km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h ning rikkus 15 lg 1 p 2 LS § sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227

lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

TAOTLUSED

1. Muuta kohtualluvust ja lahendada kaebus VTMS 12 lg 2 p 1 järgi Harju Maakohtus.

2. Tühistada PPA 28.04.2020. a otsus.

3. Teha uus otsus, jättes O.L-ile lisakaristuse mõistmata.

PÕHJENDUSED

1. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna (aadressiga Savi 2, Rapla) 28. aprilli 2020. a otsusega väärteoasjas nr 2700,20,000470 mõisteti O.L-ile LS § 227 lg 2 ja § 227 lg 5 p 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku

ulatuses ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks (lisa 1 - kohtuvälise menetleja otsus).

2. O.L esitas nimetatud otsuse peale kaebuse 13. mail 2020. a. Kohus andis

10-

päevase tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks.

3

3. O.L

taotleb kohtu poolt PPA 28.04.2020. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistaks O.L-ile rahatrahvi.

4. O.L

õiguskuulekale teele motiveerimiseks piisab põhikaristuse kohaldamisest. Kaebaja möönab, et kiiruspiirangute rikkumine ei ole saa olla kuidagi vabandatav ning tunnistab oma eksimust. Samas ei kujutanud kaebaja tegevus antud konkreetsel juhtumil otseselt kellelegi vahetut ohtu: kiiruse ületamine ei toonud kaasa kahju või ka konkreetset ohtu ühegi isiku elule või tervisele, ei kahjustanud kahjustanud kellegi vara ega toonud kaasa ka mingit muud liiklusõnnetust või kahju. Ka jäi kiiruse ületamine LS § 227 lg 2 järgi vaid pisut üle vastava sätte alammäära.

5. Konkreetse teo eest mõistetava karistuse piirid näeb ette põhikaristus, mis mõistetakse

vastavalt isiku süüle, teo raskusele ja preventiivsetele kaalutlustele. Põhikaristuse mõistmisel võetakse seega juba arvesse isiku poolt toime pandud teo raskust ja isikuga seotud asjaolusid. Lisakaristus on põhikaristuse kõrval täiendav meede, mille mõistmine

on põhjendatud juhul, kui põhikaristusest ei piisa isiku õiguskuulekale teele suunamiseks. O.L rikkumisega seonduvad asjaolud ei anna alust arvata, et

isiku motiveerimiseks on lisaks põhikaristusele vajalik kohaldada lisakaristusena juhilubade äravõtmist.

6. Kaebaja jaoks on juhiloa olemasolu järgmise kahe kuu jooksul ka äärmiselt oluline.

O.L xxx (endise nimega xxx töötab firmas ) (lisa 2 - O.L tööleping).

7. - ja silokombainide seadistamine. O.L Tema tööülesandeks on muu hulgas teravilja

tööandja kliendid on põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad üle Eesti erinevates asupaikades. Seetõttu eeldab O.L töö spetsifiika, et ta tal tuleb

igapäevaselt sõita autoga väga pikki vahemaid. Põllumajandusettevõtted asuvad maapiirkondades.

8. lise iseloomuga: kevadel ja Menetlusaluse isiku O.L töö on suuresti hooaja

suvel on sellise töö tegemise järele suurenenud nõudlus. Hetkel on kaebaja töövaldkonnas tipphooaeg, mis tähendab, et ta peab pidevalt tööülesannete täitmiseks

mööda Eestit ringi sõitma. Sellise töö tegemine ilma juhilubadeta on äärmiselt

keeruline, sest ta peab viibima maakohtades üle kogu Eesti ning tööpäevad kestavad tihti varahommikust hilisõhtuni.

9. O.L on oma tööandja juures ainus sellist tööd tegev isik, mistõttu võivad

kaebaja poolt töökohustuste mittetäitmisega tekkida suured probleemid nii O.L endal aga ka tema tööandjal. Kui tal puudub võimalus töökohustusi täita, toob

see suure tõenäosusega kaasa tema vallandamise. Praegusel aja tõttu on pere

majanduslikult juba keerulises seisus ning kaebaja on oma pere jaoks ainus

sissetulekuallikas. Seega võib kaebajalt juhiloa äravõtmine tuua ka tema pere jaoks kaasa rasked tagajärjed, mis ei ole hetkel isiku poolt toimepandud rikkumise raskusega proportsioonis. 10. Nendel põhjustel taotleb kaebaja PPA 28.04.2020. a otsuse tühistamist ja kohtu poolt

uue otsuse tegemist, millega kohus kohaldataks isikule põhikaristusena rahalist karistust ning võimaldaks isikul mootorsõiduki juhtimist jätkata.

MENETLUSLIKUD TAOTLUSED 11. O.L taotleb asja arutamist O.L elukoha järgi VTMS § 12 lg 2 p 1 ja § 14 lg 1 ls 2 alusel. O.L elukoht asub aadressil , mis jääb Harju xxx Maakohtu tööpiirkonda. Menetlusalune isik taotleb väärteoasja arutamist vastavalt enda elukohale Harju Maakonnas. 12. Kaitsja taotleb asja arutamiseks suulist menetlust, et kohus saaks isiklikult veenduda, et

O.L õiguskuulekale teele suunamiseks piisab rahatrahvist ning et lisakaristuse kohaldamine ei ole tema puhul vajalik. 13. Kaitsja

ei taotle tunnistajate ülekuulamist. 14. Kaitsja volikiri on lisatud.

4 Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et kindlasti ei püüa oma tegumoodi kuidagi õigusta või väita, et see oli õige. Sel ajal kui kõik istusid kodus kodukontoris, siis tuli temal oma ametikohustusi täita ja sõitis sellel päeval kodust Paidesse, käis Maanteeametis ja pärast seda pidin veel Jürist läbi sõitma ja sõites sisse Kehtna asulasse oli tähelepanu tõepoolest pisut hajunud. Rääkis just hands a ka politseinikele ütles ja tänu sellele oli -free telefoniga, mid tähelepanu lihtsalt hajunud ja kuna see ümbritsev keskkond oli ka selline, kus kindlasti oleks võtnud rohkem kiirust maha, kui oleks olnud tihedam asustus ja kohe ei pannud seda märki tähele, samas märkas ka seda, et see kiirus, mis parasjagu on, ei olnud ka õige ja tegelikult ka aeglustas autoga. Töö iseloom on ka selline, kus peab panustama töösse, tipphooaeg, peab palju sõitma autoga ja tihti peale peab olema hommikul kell 6 kuskil Lõuna Eesti mail või Võrum - aal ja kus iganes ja hiliste õhtutundideni see töö käib. Lubade olemasolu on vajalik nii tööl kui ka pere seisukohast. Perekonda kuuluvad elukaaslane ja xxx xx, teine xxx aastane, kes last, üks

läheb kooli ja xxx kuune. Kun elukaaslasel a väike laps on peres, siis tööle minna ei ole

võimalik, jah oleks pidanud arvestama kõikide nende asjaoludega enne rikkumise toimepanekut. Järeldus saab olla ainult üks, liigelda tuleb korralikult, siin ei saa teha eksimusi

selles osas, liikluses tuleb olla tähelepanelik ja ükski asi ei õigusta seda, et liikluses kiirust

ületada või kuidagi teiste suhtes ebaõiglaselt käituda, on sellest õppinud ja viimasel ajal korralikult liikluses käitunud. Tööpäevad reaalselt kestavad teinekord kella 12 õhtul ja alles ni

seejärel saab hakata kodu poole liikuma, olenemata asukohast, kus siis parasjagu on. Kuna

põllumajandus on selline hooajaline tegevus, ülesande töö juures on teraviljakombainide ks tellimine ja klientide koolitamine ja need masinad peavad töötama kõigest 30 päeva aastas, aga need päevad jäävad täpselt sellesse vahemikku praegu ja abi oleks põllumeestel kindlasti tema vaja. Möönab, et ületas kiirust, loomulikult kahetseb ja oleks pidanud ka varasemalt selle peale mõtlema, mis on oluline, täna ongi seisus kus võimalik on juhilubade ära kaotamine, on ka väga palju mõelnud selle peale, et see kindlasti nii ei läheks ja on õppinud hindama seda, mis on vajalik ja mis on õige. Türi ja Kehtna vahel on päris pikk maa ja seal on vahel põldusid ja

metsasid ja ei ole liiga palju sellist, mis asulale viitaks, jah selle tee peal on ka kiirusepiiranguid ja raudteeülesõite ja selliseid asju, oli lihtsalt pikem sõit, telefonikõne oli samal ajal pooleli ja

tähelepanu oli natukene tõesti hajutatud. Kinnipidamise kohas oli ümbrus lage maa, sealt es kaugelt paremalt paistis tankla metsavahelt ja tõepoolest seal sellist tihedamat niivõrd tihedat asustust ei olnud, pigem selline hajaasustus, ühel hetkel taipas, et see kiirus tõenäoliselt ei ole õige, kui juba ilmus see tankla nähtavale. ste tegude eest määratud Varasemalt on samasugu rahatrahv. Kindlasti on nad mõjutanud, kuid nagu mainis, see kiiruse ületamine ei olnud kuidagi tahtlik, ei tahtnud kellegi elu ohtu seada, ei tahtnud rikkuda LS kuidagi pidi, lihtsalt oli hajunud

tähelepanu ja tänu sellele see kõi ollel hetkel oli päev selline tegevust täis Üks k juhtus. T . võimalus on ju, et kui juhid, siis juhi, võib olla neid telefonikõnesid siis vähem teha ja rääkida siis kui auto on peatatud või teha neid harvem või olla ise erksam ja tähelepanelikum pigem liikluse suhtes kui telefonikõne või muude asjade suhtes. See olukord, kus praegu on, kus on perekond, kus on palju asju kaalul, et need asjad on tähtsad, on töökoht väga tähtis, on ainuke sissetulek ja arvab, et see on ka garantii edaspidiselt, et selliselt liikluses ei käitu. On töötanud

alates 2012, alates 2013 samal ametil, neid ettevõtteid, milles on töötanud on küll erineva , nimega kuid töö sisu on jäänud samaks, see bränd, mida esindab, on jäänud samaks. On esitanud

kohtule töölepingu, mis on sõlmitud 01.06.2015 xxx, lihtsalt xxxtollel ajal xxx edasimüügi õigus Eestis, varem kuulus see ja töötas juba seal sellel kohal, siis esindusettevõte küll on xxx vahetunud,

kuid töö sisu on jäänud samaks ja tänaseks päevaks on ka tegelikult, see tööleping

oli küll sõlmitud aga tänu Euroopa Liidu konkurentsiametile see esindusõigus anti teisele ettevõttele.

Kohtuistungil kaebuse esitaja asus seisukohale, et kaebuse puhul on veel oluline see, kaitsja

kus see rikkumine aset leidis. Google Maps kaardirakendusest street funktsiooni kasutades

märkas, et see koht, kus kiiruse ületamine aset leidis, on selline, kus on ümberringi põld mõlemal pool teed. Seal vahepeal ei ole sellist hoonestust, mis mingil määral selgitab miks

menetlusalune isik seda kiirusepiirangut ei märganud. Teisest küljest on oht antud juhul

märkimisväärselt väiksem võrreldes selle olukorraga kui see kiiruse ületamine oleks aset

5 leidnud tihedama asustusega piirkonnas. Isikul ei ole hiljem probleeme liikluses olnud, seda võiks arvesse võtta. Kodus on väike laps ja seega ei saa tema abikaasa ka tööle xxx-kuune minna. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb seda töökoha kaotust väärteokaristuste puhul pigem vältida. Oleks igati mõistlik lisakaristuse osas seda karistust korrigeerida.

Menetlusalune isik väärib veel ühte võimalust, põhjus selles, et see konkreetne rikkumise koht, kus see aset leidis

ei ole taoline, kus selle juhtimisõiguse äravõtmine oleks ilmtingimata vajalik. Kohtuväline

menetleja ei ole tegelikult ju seda iseenesest arvesse võtnud selles otsuses ei ole seda asjaolu käsitletud, kus kohas rikkumine aset leidis. On ilmne, kui seal kõrval oleks näiteks lasteaed, et siis ilmselgelt tagajärjed peaksidki olema oluliselt karmimad. Aga mis on siin oluline veel, on see, et see isik, tunnistab ja kahetseb enda rikkumist. On kinnitanud, et see on teda mõjutanud

praeguseks hetkeks ja ta on edaspidi oluliselt õiguskuulekam inimene. See, mida ta vastas

kohtueelse menetleja küsimustele vastates, kui kohtuväline menetleja küsis, kuidas me peaksime siis teadma, et edaspidi samamoodi, sarnaselt ei eksi, siis vastus oli selline, et tuleb

tähelepanu rohkem koondada ja läbi mõelda, mida millisel hetkel teha, millele tähelepanu

suunata ja kui vaja siis ka neid telefonikõnesid mitte enam teha. Praegusel hetkel on isik väljendanud enda arusaama sellest, et kui tema mootorsõidukijuhina on roolis, siis ta peabki keskenduma ennekõike just juhtimisele. Ääretult oluline on ka see, et see rikkumine ei olnud selles mõttes tahtlik nagu ta kirjeldas, tema seda kiirusepiirangut ei märganud ja tegelikult sai ise aru, et see kiirus, millega ta parajasti sõitis, see ei saa õige olla. See näitab seda, et tegelikult teataval määral see tähelepanu siiski oli olemas. Mis hetkel tähelepanu piisavalt terav ei olnud, oli see hetk, kui see märk oli. Tegelikult ju näitab seda, et isikul on olemas selline tunnetus

liikluse suhtes, et tegelikult ta saab ka aru sellest, mis tema ümber toimub üldiselt ja nüüd

sellises kohas, kus antud juhul seda kiirust mõõdeti, kus ümberringi oligi põld, siis on see

rikkumise raskus ikkagi märgatavalt teine võrreldes võib olla mõne teise asjaga, kus oleks

sarnane etteheide. See kahetsus on tõepoolest siiras, meil ei ole ühtegi sellist asjaolu, mis võimaldab jõuda järeldusele, et see karistus ei ole siiras, seetõttu ma leian, et seda karistust on asjakohane kergendada. Kohtueelne menetleja viitas siin varasematele karistustele mitmuses, möönan, et selles on teatav loogika kuid Riigikohtu praktika kohaselt, korduva praktika kohaselt ei saa kustunud karistusi arvesse võtta, kuid kindlasti ei ole see peamine põhjus, miks on vaja seda lisakaristust tühistada. Just pigem see, et need konkreetsed asjaolud, kus see aset

leidis, ei ole selle lisakaristuse kohaldamiseks sellised, et seda lisakaristust tuleks kindlasti

kohaldada. Lisaks see, et praegusel hetkel on kehtivaid karistusi kõigest üks. Siin asja on

menetlusalusele isikule määratud nii põhikui ka lisakaristus ja selles olukorras tulenevalt

süüteo asjaoludest, mis isikule juhtimisõiguse kaotamisega kaasneb, palub, et otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas tühistada. Võetaks arvesse, et tegemist on väga spetsiifilist tööd tegeva inimesega, kelle on kodus lapsed ja kes tegelikult siiralt kahetseb seda tegu, mille ta toime on pannud, ei olnud tegemist tahtliku rikkumisega, see on kõige olulisem. Palub otsus

juhtimisõiguse äravõtmise osas tühistada ja lahendada see asi sellise kohtuotsusega, jääb rahatrahv, mis on talle juba kohtuv

älise menetleja otsusega määratud.

Kohtuvälise menetleja esindaja i otsuses toodud seisukohtade juurde, lisaks sellele soovis jä rõhutada paari aspekti. Kui kaitsja on välja toonud, et rikkumine leidis aset kohas, kus ohtu ei

pruukinud olla tulenevalt sellest ümbrusest, siis kohtuväline menetleja ei ole sellega nõus, kiirusepiirangud on pandud erinevatesse kohtadesse põhjusega, kas arvestades tee seisukorda, linna sissesõitu, mis iganes olulisi kohti, kus võivad olla siiski mingil ajahetkel ka jalakäijad. Kindlasti ei saa öelda, et see 50 piirang seal võiks olla kuidagi põhjendamatu. Lisaks sellele,

kui mitu korda on juba välja tulnud, menetlusalune isik rääkis sõidu ajal mobiiltelefoniga, kasutas selleks hands-free seadet, mis ongi väga õige ellegi poolest ka kaitsja tõi mitu korda . S välja, tähelepanu oli hajunud ja kohtuväline menetleja ei saa sellest kuidagi mööda vaadata. et Seda enam on see rikkumine raskem, kuivõrd isikul ei olnud tähelepanu koondatud liiklusele, ei pannud tähele, millised on märgid, kus ta täpselt asub, oleks juhtunud mõni ootamatus, siis oleks olnud sellele väga raske reageerida. Mitu korda täna kõlanud erinevad kohustused, mis isikul on, need on täiesti arusaadavad, kuid samas arvestades, et ta teeb seda tööd juba aastast 2013, siis ei saaks öelda, et need kohustused poleks olnud eelnevalt teada eriti arvestades seda,

6 et selle rikkumise toime panemise ajal oli isikul 2 kehtivat karistust, mis tähendas seda, et ta pidi arvestama võimalusega, et järgmine rikkumine võib tuua kaasa juhtimisõiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik oleks pidanud arvestama ja peaks igapäevaselt

arvestama nende asjadega liikluses osaledes. Otsuse tegemisel hetkel oli isikul 2 kehtivat karistust, tänaseks päevaks tõesti üks nendest on aegunud, rahatrahvid nende eest on tasutud,

kuid sellegi poolest isik jätkas nende tegude toimepanemist, seega võib öelda, et rahatrahv karistusliigina on ennast ammendanud. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus, öeldes, et isik, kes

eirab pidevalt liiklusalaseid nõudeid, on teistele ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada, kui rahatrahvid teda ei mõjuta. Seega jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoh t

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja O.L

xxx reg. xxx 08.04.2020 kella juhitud sõiduki märk sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 11:43 II MDR nr AS008385 (taatlustunnistus nr TTRS-20/00054) ajal mõõteseadet Stalker .

Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 76 km/h asulasisesel teel, kus

suurimaks lubatud sõidukiiruseks LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt oli km/h. Vastavalt 50

mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku

kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise 73 määraks oli seega mitte vähem kui 23 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub veel,

et sõiduki sõidukiirust mõõdeti paigal seistes ning mõõdetav sõiduk liikus pärisuunaliselt,

lähenedes patrullautole ja liikus üksinda. andmetest saab tulla järeldusele, et Taolistest mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev

mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ( ), järgides seejuures TTRS-20/00054

mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

23 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud keeldu

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteona. Seega puuduvad - 2 s

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise

7

tunnistanud. juhile lubatud Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas suurimat (50 hem kui 23 sõidukiirust km/h) mitte vä km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg mõttes ning see süütegu on õigesti 2

kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Piret Pesti, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS §

10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest - 2 s põhikaristusena trahviühiku ulatuses, s.o eurot ja LS § 227 lg 5 p järgi rahatrahviga 50 200 1 lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 227 lg 2 kuuks. 2 kohaselt karistatakse 21 kuni

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni ning LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud 1 kuust kuni 3 kuuni. Seega põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäär keskmises määras

a ning lisakaristus on

määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras samuti . Seega kohus leiab, et karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub

ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 23 km/h ei saanud

menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ei pannud tähele asulamärki ning ületas sellepärast piirkiirust vähemalt kaudse , on tegu toime pandud

tahtlusega. Menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt rääkis ta telefoniga, mistõttu võis ta

tähelepanu olla hajunud, kuid kui märkas eemalt tanklat, pidas võimalikuks, et valitud

sõidukiirus ei pruugi olla õige ja möönis sellist võimalust, kuivõrd ei teadnud täpselt oma

asukohta, ei pannud tähele liikluskorraldusvahendeid ja seetõttu ka võimalikke kiiruse piiranguid.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas lubatud suurimat 50 km/h 23 km/h, sõidukiirust mitte vähem kui millega rikkus LS § 15 lg 1 2 p nõudeid ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo 2 .

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 2 rahatrahvi kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise LS § ga kuni 6 kuuni. 227 lg 5 p 1 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

8

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg ettenähtud teo toimepanemise 2 l leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg ettenähtud 2 väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg ettenähtud väärtegu toime

1 pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul 2

ületama LS § 227 lg tenähtud sanktsiooni ülemmäära ( hatrahv kuni 30 trahviühikut 1 et ra ). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 23 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt enam

kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku – 21 40 km/h arvestades on kiirust ületatud alumise määra lähedases määras. Isik, kes sõiduki juhtimise ajal tegeleb kõrvaliste asjadega, liikudes seejuures piirkonnas, millise liikluskorraldus on temale võõras, peaks olema sõidukiiruse valikul eriti hoolas. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt oli tema tähelepanu aga just telefonivestluse tõttu häiritud ja ta ei pannud tähele asulat tähistavat

liikluskorraldusvahendit, mis on mõõtmetelt oluliselt suurem tavalisest piirangut tähistavast

liikluskorraldusvahendist. Kohus leiab, et selline juht, kes telefonikõne tõttu süveneb vestlusesse sellisel määral, et minetab sõidukit juhtides igasuguse tähelepanuvõime, on liikluses ohtlik.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Menetlusaluse isiku käitumises ei ole kohtuvälisel menetlusel kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtuistungil kaebemenetluses avaldas menetlusalune isik kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud ning nende võimalikku esinemist ei tuvastanud kohus ka kohtumenetluses kaebuse läbivaatamisel.

Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Menetlusaluse isiku väide, et tema tegevus antud konkreetsel juhtumil ei kujutanud otseselt kellelegi vahetut ohtu - kiiruse ületamine ei toonud kaasa kahju või ka konkreetset ohtu ühegi

isiku elule või tervisele, ei kahjustanud kellegi vara ega toonud kaasa ka mingit muud

liiklusõnnetust või kahju. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik oleks põhjustanud

liiklusõnnetuse, kvalifitseeritaks tema käitumine juba LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega väide selle kohta, et menetlusalune isik ei põhjustanud liiklusõnnetust või ei kahjustanud kellegi

elu, tervist või vara, on asjakohatu ning kohus jätab selle väite tähelepanuta. Kohus ei saa arvestada ka väitega, et kuivõrd väärteo toimepanemise kohas põllud, ei viidanud miski olid

võimalikule kiiruse piirangule. Kohus leiab, et asula piir ei ole seotud ei põllu, metsa ega

asustuse tiheduse, vaid administratiivse jaotuse piiridega ja kiirust piiravad liiklusmärgid,

teatud tegevusi keelavad liiklusmärgid või muud liikluskorraldusvahendid paigaldatakse vastavalt vajadusele, mitte juhi võimal kust loogikast lähtudes. LS § 16 lg 2 sätestab üheselt i

liikleja kohustuse täita liikluskorraldusvahendi nõuet ja liiklusseadus ei näe ette võimalust lähtuda kiiruse valikul oma parimast äranägemisest. Seega kehtib piirang igal ajahetkel ja iga liikleja jaoks ning niikaua kuni liikluskorraldusvahend seda kehtestab. Lubatud sõidukiirus on reguleeritud LS § 15 ja 50 sätetega ning nendest sätetest võib kõrvale kalduda vaid erandlikel

juhtudel, millised menetlusaluse isiku suhtes ei kohaldu. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta ka väited selle kohta, et lubatud suurima piirkiiruse ületamisega loodav ohu suurus võiks sõltuda kiiruse ületamisega seotud ümbruskonnast.

Lubatud suurima kiiruse

ületamine LS § 227 lg 2 mõttes jäi vaid pisut üle vastava sätte

alammäära. Kohtu hinnangul ui juht ületab suurimat lubatud sõidukiirust k ning seejuures

õigus väidetega, et tema käitumine ja tegevus ei toonud tab ennast kellelegi kaasa kahju, liiklusõnnetust vms ainuüksi – , on ta oma suhtumiselt liikluskorda ja ohutusse ohtlik, kuna ei

pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ega tagada k sus. Sellistest õigi kaasliiklejate turvali kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest ning juhi kohustustest liikluses kas aru saanud või ei soovi neist aru saada.

9

Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et

menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmine, kuivõrd lubatud suurimat

sõidukiirust on LS § 227 lg 2 sätestatud vahemikus ületatud vähesel määra üle sätestatud

vahemiku alammäära. See aga omakorda peaks tingima karistuse ranguse, so karistuse

määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud keskmise määra s s.

Samas tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib

isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku

karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest 20.05.2019 kohtuvälise menetleja otsusega, mis jõustus 05.07.2019, kui kaebajat karistati 160 euro suuruse rahatrahviga ja samuti 17.07.2019 menetleja kohtuvälise otsusega, mis jõustus 02.08.2019, kui kaebajat karistati 240 euro suuruse rahatrahviga. Uue, käesoleval juhul inkrimineeritava väärteo on kaebaja toime pannud vähem kui 08.04.2020 ehk aasta inkrimineeritud uue samalaadse möödumisel. Kaebuse esitajale väärteo toimepanemine näita määratud rahatrahv b kohtu arvates seda, et eelmised id ei suutnud menetlusalust isikut

mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ja jätkab menetlusalune isik liikluse ohustamist. Arvestades kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvat kogemust karistus e osas võib järeldada, t

et kaebuse esitaja on määratavate karistuste suurusest ja liikidest teadlik. Seejuures ei ole

kaebuse esitaja eelmistest karistustest järeldusi teinud, kuigi juhtimisõigusega isik teab nii liiklusnõudeid kui ka nende rikkumise eest määratavaid karistusi. Sellest tulenevalt on kaebuse

esitaja teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses tekitab temal rahalisi lisakohustusi määratavate trahvide tasumise kohustuse näol ja põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest

oleneva, et tema olukord tema enese õigusvastase käitumise tõttu liikluses ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Menetlusesemeks oleva ja järjekordse väärteo toimepanemine aga viitab üheselt sellele, et kaebuse esitaja suhtub nii võimalikesse karistustesse kui ka enese

ja teiste ohutusse ükskõikselt ning on liikluses teadlikult ja jätkuvalt ohtlik, pannes oma

käitumisega ohtu iseenda, teised liiklejad ja võõra vara. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et väärteo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust

nagu ka kaebuse kohtule esitamise ajal. Samas aga, kui kohus pidas vajalikuks võimalikult lühikese menetlusaja jooksul kaebus läbi vaadata, tekkis olukord, kus kaitsja suure hõivatuse tõttu pidi kohus asja arutamise kuude võrra edasi lükkama ja selle aja jooksul üks varasematest karistustest kustus ning kaebuse arutamise ajaks on kaebuse esitajal vaid üks kehtiv karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka

juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja seda järjekordselt teha ei soovinud. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, seda et varasem karistus o samalaadse väärte

toimepanemise eest ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra

kaitsmise huvisid, siis on kohus sunnitud tõdema, et senise karistusliigina kohaldatud rahatrahv ei sunni kae hoiduma ega ka id buse esitajat liiklusalaste väärtegude toimepanemisest tähelepanelikkusele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka teisi

seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid, so lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja

liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ning kohus ei pea võimalikuks kaebuse esitaja karistamist pelgalt rahatrahviga, kuivõrd eelmi trahv samalaadse väärte eest oodatud mõju ei ne o ole avaldanud.

10 Mis puudutab määratud lisakaristuse määra, siis leiab kohus, et kaebuse esitajale etteheidetava süü suurus Seejuures leiab kohus, et määratud on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

lisakaristuse määr võib teenida ka teisi karistuse eesmärke, st muuhulgas sundida kaebuse

esitajat loobuma vähemalt samalaadsete väärtegude toimepanemisest ja selline lisakaristus loodetavasti tekitab kaebuse esitajas arusaama, et sarnase iseloomuga käitumine liikluses võib

põhjustada tema eemaldamise liiklusest juba pikemaks ajaks kas siis lisakaristusena või

põhikaristusena. Seejuures lähtub kohus ka õiguskorra kaitsmise huvidest, kuivõrd kaebuse esitaja käitumine liikluses kujutas endast kohtu arvates järjekordset ohtu nii kaebuse esitajale endale, kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhija lisakaristus olid väärteo toimepanemise ajal sedastatud asjaoludega . põhjendatud

Kohtuistungil on menetlusalune isik osutanud sellele, et juhtimisõigus on tal vajalik seoses töötamisega aja tõttu on pere majanduslikult juba keerulises seisus ning ning et juba praeguse kaebaja on oma pere jaoks ainus sissetulekuallikas. Seega võib kaebajalt juhiloa äravõtmine

tuua ka tema pere jaoks kaasa rasked tagajärjed, mis ei ole hetkel isiku poolt toimepandud

rikkumise raskusega proportsioonis. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse

esitajale on

igapäevaste asjade ajamiseks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et tal see juhtimisõigus oleks ja säiliks. otaks oma eesmärgi, kui seda ei Lisakaristus ka saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustuste ja igapäeva täitmisega. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg ste toimetuste -s 2, mille kohaselt

ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3 10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit -1-1-26-

liikumispuude olemasolu kohta. Juhtimisõiguse saanud ja varem samalaadse süüteo eest

karistatud isikuna pidi kaebuse esitaja teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on

endiselt taas karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või lisakaristusena. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõi - k enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad

ja eeldatav töökoht säiliks. Süüks arvatud väärteo toimepanemise ajal

olid menetlusalusele teada nii töötamiseks juhtimisõiguse vajalikkus kui ka kolme lapse

ülalpidamiskohustus. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisuko või hale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusmateriaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

tühistamine. Küll leiab kohus, et arvestades kahetsuse kui kergendava asjaolu olemasolu,

suurima piirkiiruse ületamise vähest ulatust ning seda, et kohtuotsuse kuulutamise ajaks on kaebuse esitajal jäänud vaid üks kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo toimepanemise eest,

on olukord võrreldes kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaga muutunud menetlusaluse isiku jaoks soodsamaks. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks kohtuvälise menetleja otsus

lisakaristuse määra osas tühistada ning kergendades karistust, mõista uue otsusega

lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus jätta tühistamata ja muutmata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/