2-16-3936/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

17.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3936

Tsiviilasi

I. S.i hagi N. S. vastu kinnistusraamatusse

üürimärke

kandmise

nõusoleku

andmiseks

kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I. S. (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja N. S. (isikukood xxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Meelis Masso ja vandeadvokaadi abi

Indrek Kukk

Menetlustoiming

Loobumise vastu võtmine, menetluse lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-16-3936 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 150

eurot Osaühingu Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi arveldusarvele EExxx.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Määrata kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1429,56 eurot.

6. Välja mõista I. S.ilt N. S. kasuks menetluskulud summas 1429,56 eurot.

7. Välja mõista I. S.ilt N. S. kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1429,56 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2(4)

ASJAOLUD

1. I. S. (hageja) esitas kohtule hagi N. S. (kostja) vastu kinnistusraamatus märke tegemise

nõudes. Pooltele kuulus abielulise ühisvarana kinnisasi aadressil xxx ja selle juures asuv

maatulundusmaa aadressil xxx. 17.05.2009 sõlmisid pooled abieluvaralepingu, millega jäid

mõlemad kinnisasjad kostja lahusvaraks. Hageja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et hageja

võib elada xxx asuvas elamus kuni elu lõpuni ning ta jätkas xxx asuval elamus elamist ning

kandis ka kõrvalkulud. Kostja soovis kinnisasju võõrandada. Hageja leidis, et sisuliselt on

tegemist hageja ja kostja vahel üürisuhtega ning hageja esitas kohtusse hagi üürilepingu

olemasolu kohta kinnistusraamatusse märke sisse kandmiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel oli hagi perspektiivitu, kuna kinnisasjad ei

kuulunud enam kostjale ning kõik pooltevahelised suhted saaks lahendada abieluvara

jagamise raames. Samuti leidis kostja, et lähtuvalt olemasolevast kohtupraktikast, ei saa

kinnisasja tasuta kasutamise õigus minna üle kinnisasja võõrandamisel erinevalt õigusest

kasutada kinnisasja üürilepingu alusel. Üürilepingut poolte vahel ei olnud.

3. Kohus peatas menetluse seoses tsiviilasjaga 2-16-5636, milles menetlusosalised vaidlesid

kinnisasjade xxx ja xxx omandi üle. Kohus uuendas menetluse, kui vaidlus tsiviilasjas 2-16-

5636 sai lõpliku lahenduse.

4. Hageja esitas 29.06.2020 kohtule taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja on kinnisasja

võõrandanud, mistõttu oleks ka hagi rahuldava lahendi korral selle täitmine võimatu. Seega

pole hagiga soovitud eesmärgi saavutamine võimalik. Hageja taotles, et kohus jätaks

menetluskulud poolte enda kanda, kuna loobumise põhjuseks on kostja pahas usus kinnisasja

võõrandamine. Täiendavalt selgitas hageja, et kostja ei saa nõuda hagejalt menetluskulude

välja mõistmist, kuna kostja kinnisasjade võõrandamisega vähendas ühisvara ja tekitas

seeläbi hagejale kahju. Hageja soovis hagiga kahju tekkimist vältida ja seetõttu oleks kostja

menetluskulude hagejalt välja mõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas ka

taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 150 eurot tagastamiseks.

5. Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, sest puudub õiguslik alus

otsustada teisiti. Tsiviilasjas 2-16-5636 tuvastati, et kinnisasjad kuulusid kostja lahusvarasse

ja kostjal oli õigus neid käsutada. Seetõttu ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda

ebaõiglane. Samuti jäi kostja kõigi varem esitatud vastuväidete juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1

p 3). Hageja esitas loobumise taotluse. Kostja taotlusele vastu ei vaielnud. Seetõttu võtab

kohus loobumise vastu ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

7. Menetluse lõpetamisel on samad tagajärjed kui kohtuotsusel (TsMS § 432 ls 2).

8. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150

lg 2 p 2). Hageja tasus hagi esitamisel hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Hageja taotles

riigilõivu summas 150 eurot tagastamist. Vastavalt hageja taotlusele tuleb 150 eurot hagejale

tagastada.

9. Hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi

teistest lõigetest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lg 2). Menetluses esinenud asjaoludel ükski

TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erand ei kohaldu.

10. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162

3(4)

alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud

normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul.

11. Hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks ebaõiglane, kuna loobumise

põhjuseks on kostja poolt kinnisasja võõrandamine, mis muutis hagiga eesmärgi saavutamise

võimatuks. Hagis esitatud asjaoludel kuulus kinnisasi kostja lahusvarasse ning kostja oli juba

enne hageja poolt hagi esitamist väljendanud soovi kinnisasi võõrandada. Kinnisasja

omanikul on õigus kinnisasja võõrandada, mistõttu ei leia kohus, et kostja oleks kinnisasja

võõrandamisel käitunud pahausklikult. Kohus arvestab ka, et hageja esitas üürilepingu märke

kinnistusraamatusse kandmise nõude, kuid hagiavalduses ei ole välja toodud, et poolte vahel

oleks kokku lepitud üüri tasumises, mis on üürilepingu tunnuseks. Hagis esitatud asjaoludel

oli poolte vahel kokkulepe, mille alusel võis hageja kostja kinnisasjal elada, kuid pidi tasuma

kõrvalkulusid. Kõrvalkulude tasumise kohustus ei muuda eluruumi tasuta kasutamise

lepingut üürilepinguks.2 Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kuigi faktiliselt võis

hageja hagist loobumise otsuse teha tulenevalt kostja poolt kinnisasja võõrandamisest, siis ei

oleks kinnisasja võõrandamata jätmise korral hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades olnud

tegemist perspektiivika hagiga. Seetõttu ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine

ebaõiglane tulenevalt asjaolust, et kostja kinnisasja võõrandas.

12. Hageja selgitused ühisvara vähenemise kohta ei ole asjakohased, sest hageja tõi ise hagis

välja, et võõrandatud kinnisasi kuulus kostjale lahusvaras. Seega ei saa võimalikud

pooltevahelised vaidlused ühisvara kohta olla aluseks käesolevas menetluses menetluskulude

jaotamisele ning kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

13. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16). Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 14h 55 min.

Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb kostja kulude väljamõistmist

käibemaksuga. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid:

1) 15.03.2016 kohtu teavitamine esindusõigusest – 10 min

2) kostja vastuse koostamine – 12h 5 min

3) menetluse peatamise taotlusele vastuse koostamine – 40 min

4) menetluse peatamise määrusega tutvumine – 10 min

5) menetluse uuendamise taotluse koostamine – 10 min

6) menetluse uuendamise määrusega tutvumine – 10 min

7) hagist loobumise taotlusele vastuse koostamine – 1h 30 min

14. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja väitel on kostja vastuse

koostamise kulu ülepaisutatud, sest vastus on üksnes 6 lehekülge ning sisaldab viidet ühele

Riigikohtu lahendile. Hageja hinnangul ei saa tööaeg olla põhjendatud kostja vastuse

koostamise osas enam kui 4 tunni osas ja kokku enam kui 6 töötunni osas.

15. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja vastuse koostamise tööaja suhtes.

Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu ning kostja vastuses ilmnevat vaidlustavate

asjaolude ja õiguslike vastuväidete mahtu, ei saa kogu tööaega pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Siiski leiab kohus, et neli tundi hagiga tutvumiseks, kliendiga vaidluse aluseks

olevate asjaolude välja selgitamiseks, vaidluse õiguslikuks analüüsiks ning ka vastuse

1 U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).

2 VÕS II komm vlj (2007), § 389, p 3.6.1.

4(4)

koostamiseks ei ole piisav. Kohus peab kostja vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks

tööajaks 8h. Ülejäänud õigusabitoimingute osas leiab kohus, et toimikust on nähtuvad kõik

menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud. Seetõttu on selge, et esindaja on tööd

teinud ning arvestades menetluses esitatud dokumente ning nende aluseks olevaid materjale,

ei saa õigusabitoiminguteks kulunud tööaega pidada põhjendamatuks.

16. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr 110 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas

käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava

õigusabi tunnitasu määraga. Seega on kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud 1429,56 eurot (10h 50 min x 110€/h + 20%). Tulenevalt eeltoodust tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1429,56 eurot. Vastavalt TsMS

§ 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik