2-20-11618/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-11618

Tsiviilasi

A. K. avaldus E. V. S. kaudu lahkumise loa saamiseks,

isikutunnistuse väljastamiseks, töötamise ja soodustuste

saamise õiguse tunnistamiseks ning avaldaja U.

väljasaatmise lootusetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: A. K.; sünniaeg XX.XX.XXXX; viibimiskoht

XXX. Puudutatud isik: E. V. S. kaudu (P.- ja P.), registrikood

XXX; asukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata A. K. avaldus E. V. S. kaudu lahkumise loa saamiseks,

isikutunnistuse väljastamiseks, töötamise ja soodustuste saamise õiguse tunnistamiseks

ning avaldaja U. väljasaatmise lootusetuks tunnistamiseks.

2. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

A. K. (avaldaja) esitas 11. augustil 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse E. V. S.

kaudu (P.- ja P.) vastu. Avalduse kohaselt on avaldaja alates 2015. aastast taotlenud Eestis

XXX. XXX andmisest on viiel korral keeldutud. Avaldaja soovib lahkuda XXX, et elada koos

oma perega. P.- ja P. ei anna aga avaldajale dokumente. Avaldaja ei saa Eestist lahkuda ega

töötada. Avaldajal ei ole võimalik hüvitisi saada. Avaldajat on tagastatud XXX, XXX ja XXX.

Avaldajat taheti XXX küüditada. Avaldaja põgenes sealt. XXX ei dokumenteerinud avaldajat,

kuna avaldaja on kodakondsuseta inimene. Eestist lahkumise keeld rikub Euroopa inimõiguste

konventsiooni protokolli nr 4 artikli 2 lõiget 2, inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 osa 2,

1926. aasta orjapidamise konventsiooni artikli 1 osa 1 ning 1956. aasta orjanduse kaotamise,

orjakaubanduse ning orjusega sarnaste institutsioonide ja tavade täiendava konventsiooni artikli

3 osa 1 ja artikli 6 lõike 1 punkti 2. Avaldaja Eestisse viimine rikub 1926. aasta orjapidamise

konventsiooni artikli 1 osa 1 ning 1956. aasta orjanduse kaotamise, orjakaubanduse ning

orjusega sarnaste institutsioonide ja tavade täiendava konventsiooni artikli 3 osa 1 ja artikli 6

lõike 1 punkti 2.

Avaldaja palub sellest tulenevalt:

 kohustada P.- ja P. andma avaldajale luba lahkuda,

 kohustada P.- ja P. väljastama avaldajale isikutunnistus,

 tunnistada avaldaja õigust tööle ja soodustustele;

 tunnistada avaldaja väljasaatmine U.lootusetuks.

Avaldaja palub võimaldada avaldajale vene keele tõlk ja jurist ning vabastada avaldaja

riigilõivu tasumisest, kuna avaldajal ei ole sissetulekuid.

KOHTU SEISUKOHT

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1 järgi esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

Avaldaja palub kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma avaldajale luba lahkuda ja

väljastama avaldajale isikutunnistus ning tunnistada avaldaja õigust tööle ja soodustustele ja

tunnistada avaldaja väljasaatmine U. lootusetuks. Avaldaja soovib sisuliselt seega, et avaldaja

poolt P.- ja P. esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldataks ning et ta saaks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 37 alusel elamisloa, VRKS § 45 järgi õiguse

Eestis töötada ning rahvusvahelise kaitse saajale VRKS § 75 kohaselt laienevaid soodustusi.

Rahvusvahelise kaitse taotluse vaatab VRKS § 3 lg 4 järgi läbi Politsei- ja Piirivalveamet.

Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS § 14 jj), so avalik-õiguslike normide alusel.

Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega tekib Politsei- ja Piirivalveameti ja taotleja vahel

alluvussuhe, milles Politsei- ja Piirivalveamet ehk avaliku võimu kandja teostab

avalik-õiguslike normide alusel avalikku võimu. Tegemist ei ole seega eraõigusliku, vaid

avalik-õigusliku suhtega. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused lahendatakse

HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtus. Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise või

rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks tuleb VRKS § 251 lg 1

järgi pöörduda haldus-, mitte maakohtusse.

Isikutunnistuse

ja

reisidokumendi

annab

isikut

tõendavate

dokumentide

seaduse

(ITDS) § 15 lg 4 p 1 järgi välja Politsei- ja Piirivalveamet. Isikut tõendava dokumendi, sh

isikutunnistuse ja reisidokumendi, väljaandmise otsuse tegemise pädevust ei või

ITDS § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 31 lg 3 kohaselt halduslepinguga üle anda. Isikutunnistuse ja

reisidokumendi saab seega väljastada üksnes Politsei- ja Piirivalveamet, so avaliku võimu

kandaja. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Isikutunnistus ja reisidokument väljastatakse isikut

tõendavate dokumentide seaduse, so avalik-õiguslike normide alusel. Isikutunnistuse ja

reisidokumendi väljaandmise otsustamisel tekib Politsei- ja Piirivalveameti ja isikutunnistuse

väljaandmist taotleva isiku vahel seega alluvussuhe, milles Politsei- ja Piirivalveamet ehk

avaliku võimu kandja teostab avalik-õiguslike normide alusel avalikku võimu. Tegemist ei ole

seega eraõigusliku, vaid avalik-õigusliku suhtega. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad

vaidlused lahendatakse HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtus. Avaldajal tuleb isikutunnistuse ja

Eestist lahkumist võimaldavate reisidokumentide saamiseks seega esmalt pöörduda Politsei- ja

Piirivalveameti poole. Kui Politsei- ja Piirivalveamet jätab avaldaja taotluse rahuldamata, saab

avaldaja selle vaidlustada haldus-, mitte maakohtus.

Kohus märgib, et välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on

haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on välismaalaste

seaduse § 104 lg 3 järgi keelatud Eestis töötada. Selleks, et avaldaja saaks Eestis töötada, peab

avaldajal olema seaduslik alus Eestis viibimiseks. Avaldajale saab Eestis viibimise õiguse anda

Eesti riik. Kuni avaldajale ei ole antud Eestis viibimise õigust, ei ole võimalik tunnistada, et

avaldajal on õigus Eestis töötada.

Tartu Maakohus ei ole eeltoodust tulenevalt pädev kohus. Avaldus tuleb jätta

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik