3-19-305/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-305

Haldusasi

High Tech Recycling OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja

Tolliameti 11.12.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040862-

20 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – High Tech Recycling OÜ (pankrotis),

volitatud esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

High

Tech

Recycling

OÜ

(pankrotis)

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta High Tech Recycling OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-305 muutmata.

2. Jätta High Tech Recycling OÜ (pankrotis) apellatsiooniastme menetlusabiga seotud

menetluskulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.09.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-19-305

2(11)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 24.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040862-1 ja

17.08.2018 teate nr 12.2-3/040862-1 alusel 08.05.2017 riikliku järelevalve käigus tuvastatud

High Tech Recycling OÜ-le kuuluva kauba aktsiisi arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust. Kontrolli tulemused kajastati 25.09.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/040862-16. High

Tech Recycling OÜ esitas 31.10.2018 kontrollaktile eriarvamuse.

2. MTA kohustas 11.12.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040862-20 High Tech Recycling

OÜ-d tasuma maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 1 ja § 95 lg 1 ning alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 41 lg 1, § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1 alusel

maksusumma 92 296,28 eurot. Maksuotsusega tuvastati, et 08.05.2017 oli High Tech

Recycling OÜ valduses 40 t kütusesarnast toodet (KN koodiga 2710 12 90), 91,1 t diislikütust

(KN koodiga 2710 19 29) ning 15,6 t kerget kütteõli (KN koodiga 2710 19 48), mille osas ei

ole deklareeritud ega tasutud aktsiisi.

3. High Tech Recycling OÜ esitas 10.01.2019 maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA

18.01.2019 vaideotsusega nr 6-1/4299-2 rahuldamata.

4. High Tech Recycling OÜ esitas 18.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

11.12.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040862-20 tühistamiseks.

MTA on jätnud olulised asjaolud tuvastamata ja tõendamata ning OÜ-le Eesti

Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) analüüside läbiviimiseks olulise teabe esitamata. MTA

kohaldas ebaõigesti ja vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega ATKEAS norme ning määras

kaubakoodid ebaõigesti. Jäätmete maksustamine kütuseaktsiisiga on välistatud, sest jäätmed ei

ole tarbitav kaup ega toode. Kaebaja võttis vastu erinevaid naftasegusid sisalduvaid jäätmeid,

et neid ümber töödelda. Mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis olid töötlemisel olevad

jäätmed, mitte tooraine ehk OC (Oil Composite). Jäätmete ümbertöötlemise protsessis olevaid

jäätmeid ei saa aktsiisiga maksustada, sest tegemist ei ole aktsiisikauba tootmisega ATKEAS

§ 21 tähenduses. Kaebaja ei vallanud aktsiiskaupa ATKEAS mõttes, vaid jäätmeid maksustati

ajal, kui nende käitlemisele rakendusid jäätmeseaduses (JäätS) kehtestatud reeglid. OÜ

Keskkonnauuringute Keskus on proove analüüsinud pealiskaudselt, arvestamata, et tegu on

jäätmetega. Eksperdile ei ole antud teavet selle kohta, et tegemist oli jäätmetega. Kaebaja tõi

AB-st Stena Recycling Eestisse jäätmed. Jäätmete sissetoomisel kehtivad ranged reeglid ja

sissetoomiseks on nõutav Keskkonnaameti luba. Seejuures ei oma tähendust, millised on

nende jäätmete füüsikalis-keemilised omadused. Jäätmete lakkamist reguleerib JäätS § 21.

Sellest tulenevalt tuleb maksustamisel arvestada asjaolu, et need vedelikud olid jäätmed JäätS

tähenduses.

Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud ATKEAS § 24 lg-t 1, sest maksuotsusest ei nähtu, mis on

aktsiisikohustuse tekkimise aluseks. Maksuotsusega ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks

aktsiisikauba tarbimisse lubanud või toimetanud aktsiisikauba teisest liikmesriigist ilma

ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse. Maksustamine on vastuolus ATKEAS sätetega ning

3-19-305

3(11)

jäätmete lakkamise tulemusel tekkiva OC kasutusotstarbega. KN koodid on ebaõigesti

määratud olukorras, kus kehtiv JäätS välistab jäätmete ringlusse võtmise kütusena, mistõttu ei

saanud kaebaja jäätmetest kütust toota. Jäätmete lakkamisel tekkiva OC KN koodiks on 2709

00 90 00, millise koodiga tooraine ei ole aktsiisikaup. KN koodi määramisel võetakse aluseks

jäätmete ümbertöötlemiseks väljastatud haldusaktid – keskkonnakompleksluba KKL/319023

ja jäätmete käitluslitsents. Nimetatud KN kood oli Keskkonnaametiga kooskõlastatud.

Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud kauba kombineeritud nomenklatuuri (KN). 2017. a-l

kehtinud Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1821 lisa EL kombineeritud nomenklatuuri

selgitavad märkused (2015/C 076/01) kohaselt kuuluvad rubriiki 2709 00 (naftast ja

bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid) tooted, mille omadused (nt tihedus,

destillatsioonikõver,

väävlisisaldus,

hangumispunkt,

viskoossus)

on

iseloomulikud

mitmesugustest allikatest pärinevatele toorõlidele. KN koodi määramine ainult ühe parameetri

alusel viib ebaõige tulemuseni. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et objektiivne

klassifitseerimiskriteerium võib olla ka toote otstarve, kui see on nimetatud tootele omane ja

seda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel. KN rubriiki 2709

võib klassifitseerida toote, mis oma objektiivsete tunnuste ja omaduste tõttu on toorõlile

sarnane ja on kasutamiseks toorõlidele omasel eesmärgil. Jäätmetel on kõik toorõlile sarnased

omadused (nt tihedus, destillatsioonikõver, väävlisisaldus jne) olemas.

Kaebajale on väljastatud keskkonnakompleksluba. Kaebaja taaskasutamise toimingu koodiks

oli R3m, s.o mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist

struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel (Vabariigi Valitsuse määruse nr

148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 2 p 3). Kütusteks ei saa

nimetada tundmata ja määramata koostisega põlevat vedelikku. Kütused, mida JäätS-s silmas

peetakse, on loetletud majandus- ja kommunikatsiooniministri 30.06.2014 määruses nr 46

„Kütuste täpsustatud loetelu“. Ei saa väita, et jäätmete ümbertöötlemise tulemusel tekib alati

kütusekomponent (nt kütusesarnane toode). Veel vähem saab väita, et jäätmete

ümbertöötlemise tulemusel tekib kütus. Praegusel juhtumil on JäätS ja ATKEAS vahel

konflikt, sest JäätS järgi ei ole võimalik, et jäätmete lakkamise tulemusel tekib kütus.

ATKEAS ei välista jäätmetest kütuse tootmist, kuid ei määratle täpselt, millistele nõuetele

kütus peab vastama. ATKEAS § 24 lg-s 64 nimetatud mõiste „kütus“ all peetakse silmas

kütust, mis vastab kütusele kehtestatud nõuetele. Kütustele kehtestatud keskkonnanõuded

tulenevad keskkonnaministri 20.12.2016 määrusest nr 73 „Vedelkütuse kohta esitatavad

keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele

vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest

tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“, samuti

majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2010 määrusest nr 16 „Nõuded vedelkütusele“.

ATKEAS mõistes ei ole võimalik jäätmetest kütusesarnast toodet toota, sest seaduses ei ole

kehtestatud kütusesarnasele tootele keskkonnanõudeid. Järelikult on välistatud kütusesarnase

toote maksustamine ATKEAS § 24 lg 64 alusel. EKUK analüüsitud jäätmeid ei saa kasutada

kütusena. Aktsiis on tarbimismaks ning kui maksuhaldur tuvastab, et kontrollitud vedelikke ei

ole võimalik tarbida, ei kuulu need ka aktsiisiga maksustamisele.

Kaebaja maksustamine on vastuolus EL direktiividega 2003/96/EÜ ja 2008/118. Kuna

direktiivi 2008/118 põhjenduse 9 kohaselt on aktsiis tarbimise pealt makstav maks, siis on

selles direktiivis kehtestatud, nagu näeb ette direktiivi artikli 1 lg 1, üldine kord aktsiisile,

millega maksustatakse otseselt või kaudselt aktsiisikauba tarbimist, mille hulka kuuluvad

eelkõige direktiivi 2003/96 alla kuuluvad energiatooted ja elektrienergia. Direktiivi lg 4 p-st b

tuleneb, et mõiste „energiatoode” viitab üksnes toodetele, mis on mõeldud kasutamiseks

kütteainena või mootorikütusena. Direktiivi 2003/96 üldine ülesehitus ja eesmärk põhineb

sellel, et energiatooteid maksustatakse vastavalt nende tegelikule kasutusele. Järelikult, kui

3-19-305

4(11)

tooted ei ole mõeldud tarbimiseks või need ei vasta kehtestatud nõuetele, mistõttu on

tarbimine välistatud, siis tuleb seda asjaolu maksustamisel arvesse võtta.

5. MTA palus 29.04.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

EKUK-le on antud analüüside võtmiseks ja läbiviimiseks olulist teavet. Kaebaja tegevuskohas

läbiviidud toimingutel osalesid EKUK töötajad koos MTA ja Keskkonnainspektsiooni

ametnikega.

Kaebaja ei ole tõendanud ja veenvalt põhjendanud väidet, et jäätmete maksustamine

kütuseaktsiisiga on ATKEAS ja EL õiguse kohaselt välistatud. Kontrollakti lisas 51 on kauba

klassifitseerimist piisavalt põhjendatud. KN ptk 27 järgi võivad jäätmed olla aktsiisikaup.

08.05.2017, 11.09.2017, 04.10.2017 seletuste ja kaebaja inventuuri akti kohaselt oli mahutites

nr 10 ja 11 pooltoode, mahutis nr 14 jääde ning hallis mahutis töödeldud jääde.

Keskkonnainspektsiooni vastuse kohaselt ei ole hall mahuti kaebaja jäätmekäitluse

kompleksloaga KKL/319023 hõlmatud, mis tähendab, et jäätmete väitel põhinevad

vastuargumendid on hallist mahutist leitud vedeliku osas asjakohatud. Selles mahutis olnud

vedeliku jäätme staatus on kaebaja poolt tõendamata ega väära juba seetõttu vedeliku

maksustamist.

Ohtlike jäätmete käitlemine väljaspool jäätmekäitlust on küll keelatud, kuid keeld ei takista

varjatud õigusvastast tegevust. Keskkonnainspektsioon on MTA-le selgitanud, et kaebaja ei

ole rakendanud kompleksloal nr KKL/319023 kohustusena toodud automaatjuhtimis-

süsteemi, mis võimaldaks jälgida ja tuvastada tootmisprotsessides toodetud ja kasutatud

jäätme liike, veendumaks, et tegemist on tõesti olnud pooltootega (s.t seda on kasutatud edasi

töödeldava ainena või seguna käitise siseselt). Seega puudub kaebajal alus väiteks, et ka

mahutitest 10 ja 11 leitud vedelik oli jääde või selle pooltoode.

Kehtiva regulatsiooni puhul ei ole kaebaja jäätmete lakkamise viide JäätS § 21 lg 1 kontekstis

õige, kuna mõisteliselt saab toimuda jäätmete lakkamine kas EL tasandil kehtestatud määruse

või keskkonnaministri määruste alusel, mis aga puuduvad. Mõisteliselt saab rääkida kaebaja

puhul jäätmete ringlussevõtust ja selle jaoks peaks olema täidetud jäätmetest analüüside

teostamine ja tõendatud nende vastavus kehtivale tehnoloogilisele kaardile, mida kaebaja ei

ole Keskkonnaametile esitanud.

ATKEAS ei seo aktsiisikaubaks oleva kütuse ja kütusesarnase toote mõistet kaebaja poolt

kavatsetavate või tehtavate toimingutega. Seetõttu ei ole ATKEAS-ga vastuolus olukord, kus

analüüsitud kütus ja selle sarnane toode on JäätS kohaselt jääde ja ATKEAS-e kohaselt

aktsiisikaup. Aktsiisikaup ei lakka valdaja poolse ära viskamise tõttu olemast aktsiisikaup.

EKUK on oma analüüsides määranud kindlaks kauba keemilis-füüsikalised omadused ning

sellest tulenevalt on tuvastamist leidnud, et tegemist on aktsiisikaupadega.

Maksuhalduril ei olnud põhjust kahelda, et kaebajale liikusid jäätmekoodidega kaubad. Seda

seisukohta kinnitab asjaolu, et osaliselt on kaebaja saanud jäätmeid tasuta. Seetõttu ei pidanud

MTA maksumenetluses ka põhjendama, miks ta maksustab aktsiisiga kaupu, mis võivad JäätS

mõistes olla jäätmed ning mille jäätme staatus ei ole veel lakanud. On ilmne, et kaebuses

väidetud OC ei ole sama vedelik, mis mahutitest nr 10, 11 ja hallist mahutist leitud kaup, mida

kaebaja turustab lõppastmes toorõlina kaubakoodiga KN 2709 00 90 00, lisades saatelehtedele

deklaratiivse klausli: „kaup ei vasta kütusele kehtestatud nõuetele“. Deklaratiivsed avaldused

ei muuda saatelehel vedeliku keemilis-füüsikalisi omadusi. Kaebaja ei täida kompleksloa

nõudeid ning see võimaldab järelkontrolli võimatuse tõttu turustada n-ö pooltooteid tulusamalt

ebamäärase OC nime all.

3-19-305

5(11)

Kaebaja ei too välja ühtegi sisulist vastuargumenti ega ei viita ühelegi asjakohasele ATKEAS

normile,

mis

keelaks

maksustamise.

Kaebaja

teostatav

fraktsioneerimis-

ja

destilleerimistegevus kauba väärindamisel on suunatud kauba lisandväärtuse tõstmisele. MTA

on kontrollakti p-s 1.1.3 selgitanud, miks ta leiab, et kaebajal on tekkinud aktsiisikohustus

ATKEAS § 22 lg 1 p 8 ja § 24 lg 1 kohaselt. Kaebaja ei ole tootnud jäätmetest kütust, vaid

tema valdusest on leitud vedelik, mis kujutab endast kütust ATKEAS mõistes ning millelt on

tasumata aktsiis. Jäätmeteks olek sõltub eelkõige juriidilisest seisundist ja omaniku tahtest,

mitte kauba keemilis-füüsikalistest omadustest, mistõttu ei saanud see asjaolu kuidagi

mõjutada EKUK analüüsitulemusi ja viia eksliku maksustamiseni kauba omadusi arvestades.

EKUK proovivõtu toimingud on teostatud korrektselt akrediteeritud labori poolt. Kaebaja ei

saa väita, et kehtiv JäätS välistab kaebajalt leitud vedeliku ringlusse saatmise võimaluse.

Kaebaja võõrandab destilleeritud aktsiisikauba maksukohustust tasumata.

Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et tema maksustamine on vastuolus 2003/96/EÜ ja

2008/118/EÜ direktiividega. ATKEAS sätted on kooskõlas EL õigusega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Maksumenetluses on tuvastatud, et 08.05.2017 oli kaebaja valduses 40 t kütusesarnast toodet

(KN koodiga 2710 12 90), 91,1 t diislikütust (KN koodiga 2710 19 29) ning 15,6 t kerget

kütteõli (KN koodiga 2710 19 48). Kaebaja pole maksuhalduri poolt tuvastatule vastupidist

tõendanud. Proovid mahutitest võttis ja analüüsis (st määras kindlaks kontrollitavate vedelike

füüsikalis-keemilised omadused) EKUK, mis on akrediteeritud labor. Kaebaja kasutatud labor

(OÜ B.E.I. SURVEY) ei oma akrediteeringut, mistõttu pole selle hinnangutel EKUK-ga

võrreldavat usaldusväärsust. EKUK analüüsitulemuste põhjal on maksuhaldur õigesti

tuvastanud, et tegemist on aktsiisikaubaga. ATKEAS § 19 lg 1 annab loetelu aktsiisiga

maksustatavatest kütustest: kütusesarnane toode (KN koodiga 2710 12 90), diislikütus (KN

koodiga 2710 19 29) ja kerge kütteõli (KN koodiga 2710 19 48) on aktsiisiga maksustatavad

kütused. Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel (vt ATKEAS § 24 lg 1), mis

ATKEAS mõttes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga

maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta (vt ATKEAS § 41 lg 1).

Kuna kaebaja valdas aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ajutise maksuvabastuseta, tekkis

tal aktsiisi maksmise kohustus (vt ATKEAS § 22 lg 1 p 8). Puudub vaidlus, et vaidlusalustelt

kaupadelt on aktsiis deklareerimata ja tasumata.

Kaebaja jäätmekäitlusealane argumentatsioon pole asjakohane. ATKEAS §-st 27 ei tulene, et

aktsiisivabastust kohaldataks kaupadele, mis on jäätmeteks JäätS mõttes. Seega pole praeguse

vaidluse lahendamisel oluline küsimus sellest, kas kõnealune kaup võis ühtlasi olla ka

jäätmeks JäätS mõttes. Eeltoodud põhjusel on põhjendamatu kaebaja etteheide, et

maksuhaldur on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ja EKUK-le analüüside

läbiviimiseks olulise teabe esitamata. Samuti on asjakohatu kaebaja viide ATKEAS § 24 lg-le

64, mis käsitleb jäätmetest kütuse tootja kohustust, sest kaebaja ei tootnud jäätmetest kütust

(tal puudus ka vastav luba), vaid kaebaja valdas kütust ATKEAS-e mõttes.

Kaebaja maksustamine ei ole vastuolus direktiividega 2003/96/EÜ ja 2008/118/EÜ. Direktiivi

2003/96/EÜ art-test 1 ja 2 ei saa teha järeldust, nagu oleks aktsiisiga maksustatud üksnes

sellised energiatooted, mida kasutatakse mootorikütusena või kütteainena. Direktiivi

2003/96/EÜ art 2 lg 1 punkti b kohaselt tähendab mõiste „energiatoode“ tooteid, mis kuuluvad

KN koodide 2701, 2702 ja 2704–2715 alla. Seega puudub eeldus, et need peaksid olema

kasutatavad mootorikütusena või kütteainena. Järelikult ei ole direktiiviga vastuolus

3-19-305

6(11)

vaidlusaluste toodete aktsiisiga maksustamine ka juhul, kui need ei ole mõeldud kütteainena

või mootorikütusena kasutamiseks. Direktiivi 2008/118/EÜ art 1 punkti 1 kohaselt

kehtestatakse aga üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt direktiivis

2003/96/EÜ nimetatud energiatoodete ja elektri tarbimist. Direktiivi art 7 lg 1 kohaselt

muutub aktsiis sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis.

Sama artikli lg 2 punkti b kohaselt on direktiivi tähenduses tarbimisse lubamine ka

aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole

kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud. Seega on

kaebaja tõlgendus ATKEAS sätete vastuolust direktiividega nr 2008/118/EÜ ja nr

2003/96/EÜ ebaõige.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ High Tech Recycling (pankrotis) palub 16.04.2020 apellatsioonkaebuses

(täiendatud 28.07.2020) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus

rahuldada.

Halduskohus on eksinud, leides, et kaebaja jäätmekäitlusalane argumentatsioon ei ole

asjakohane. Halduskohus on ATKEAS sätteid kohaldanud ebaõigesti ning jätnud arvestamata

aktsiisi kui maksu olemuse ja maksustamise põhimõtetega. Halduskohus ei ole põhjendanud,

kuidas jäätmed on tarbitavad ja kuidas jäätmete puhul täidetakse aktsiisidele omane nõue, et

maksukoormust kannab lõpptarbija. Vaidlus puudub selles, et kaebaja käitles jäätmekäitises

ohtlikke jäätmed JäätS § 6 lg 1 tähenduses. Jäätmetega seonduv reguleeritakse JäätS-ga ning

jäätmetele rakendatakse JäätS-ga kehtestatud regulatsiooni ja sellest tulenevaid piiranguid.

Kaebaja on kohtuistungil selgitanud, et pooltoode tähendab seda, et jäätmekäitisesse

vastuvõetud jäätmed on läbinud esmase jäätmete ümbertöötlemise (vee ja mehhaaniliste

lisandite eraldamine trikanteris ning destillatsiooniseadmestikus segu lahutamine süsivesinike

kergeks ja raskeks fraktsiooniks). Kaebajale väljastatud keskkonnakompleksloa nr

KKL/319023 tabelis 9 on kajastatud, et lahutatud süsivesinike rasket ja kerget fraktsiooni

nimetatakse pooltooteks, millel puudub KN kood.

Kaebajal oli väljastatud jäätmete käitluslitsentsiga antud õigus jäätmete lakkamiseks. Selleks,

et jäätmed lakkasid olemast jäätmed, pidi kaebaja täitma talle kehtestatud tingimused ning

viima läbi vajalikud analüüsid. Nimetatud mahutites olnud jäätmed ei olnud veel lakanud

olemast jäätmed, vaid tegemist oli jäätmetega, mille ümbertöötlemise, sh puhastamise

protsess, oli pooleli. Järelikult oli maksuotsusega maksustatud vedelikel jäätmestaatus.

Keskkonnameti 05.02.2018 vastusest DM-100509-2 järeldub, et väidetavate rikkumiste tõttu

(esitatud pole ohutuskaarti ega jäätmete kirjeldust) ei lõppe kaebaja jäätmekäitluse tulemusel

tekkival tootel jäätme staatus ja toode tuleb allutada jäätmekäitluse reeglitele, sh anda üle

jäätmelube ja litsentsi omavale isikule, s.o teisele jäätmekäitlejale. Keskkonnainspektsiooni

06.06.2018 vastusest nr 14-1/18/2406-2 järeldub, et inventuuriaktis märgitud pooltooted on

jäätmed, v.a juhul, kui neid on turule müüdud ja need vastavad tehnoloogilise kaardi nõuetele.

Vastustaja ei kontrollinud, kas tegemist oli tootega, mis vastas tehnoloogilise kaardi nõuetele

ehk jäätmetega, mis on lakanud olemast jäätmed. Vastustaja ei eristanud jäätmeid

mittejäätmetest. Vastustaja tuli käitisesse ja maksustas tootmisprotsessis olevat toorainet,

ootamata ära, milline toode selle protsessi tulemusena sünnib. Kaebaja poolt jäätmete

lakkamise tulemusel toodetav toode ei ole aktsiisikaup, kuna ei vasta kütusele kehtestatud

nõuetele (süsivesinike segud, mida kasutavad naftatöötlusettevõtted toormena kütuse

tootmisel). Vastustaja pidi lähtuma eeldusest, et mahutites nr 10, 11, 14 ja hallis mahutis on

naftasaadusi sisaldavad jäätmed.

3-19-305

7(11)

EKUK analüüsid ei kinnita, et tegemist ei ole jäätmetega. Analüüside eesmärk ei ole

nimetatud asjaolu tuvastamine. Ka halduskohus eksis, leides, et maksustamisel tuleb aluseks

võtta EKUK analüüsi tulemused, mille alusel määrati nendele vedelikkele KN kood. Jäätmetel

ei ole KN koodi. ATKEAS § 24 lg-st 64 saab järeldada, et ATKAES eesmärk ei ole

maksustada jäätmekäitises ümbertöötlemise protsessis olevaid jäätmeid. Maksustamine on

välistatud sõltumata sellest, millised on nende jäätmete füüsikalis-keemilised omadused, mida

võib kindlaks teha EKUK analüüside põhjal. Jäätmete valdamist aktsiisiga maksustada on

väär, sest neid jäätmeid ei saa tarbida. Jäätmeid ei saa ATKAES alusel lugeda tarbimisse

lubatuks, sest JäätS ei luba jäätmeid käidelda väljaspool jäätmeregulatsiooni. Jäätmed võivad

jõuda tarbimisse ainult pärast jäätmeks oleku lakkamise kindlakstegemist. Vastustaja polnud

aga jäätmete lakkamist aktsiisiga maksustatud jäätmete puhul kindlaks teinud.

Vastustaja kohaldas ebaõigesti ATKAES sätteid. Kaebaja maksukohustus ei saa tekkida

ainuüksi ATKAES § 24 lg 1 alusel. Nimetatud säte reguleerib maksukohustuse toimumise

hetke, kuid maksukohustuse tekkimise täpsemad tingimused maksumaksjate lõikes on

sätestatud ATKAES § 24 lg-tes 3 kuni 203. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja muu isik

ATKAES § 22 lg 1 p 8 tähenduses. Järelikult kaebaja kui aktsiisikauba valdaja kohustus

tasuda kütuse aktsiisi saaks tuleneda ATKEAS § 22 lg 1 p-st 8 koostoimes ATKEAS § 24 lg

12 teise lausega, s.o juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4

nimetatud isikut. Maksuotsusest ja halduskohtu otsusest ei nähtu, et aktsiisikaup, mida

aktsiisiga maksustati, oleks olnud ATKAES nõuete rikkumise objektiks. Samuti ei nähtu

maksuotsusest ega kontrollaktist, et vastustaja oleks püüdnud selgitada välja ATKAES nõuete

rikkumise sisu. Maksuotsuse andmisel pole täidetud ka ATKAES § 24 lg-st 12 teisest lausest

tulenev maksukohustuse tekkimise eeldus – maksuhalduril polnud võimalik teha kindlaks

ATKAES § 22 lg 1 p-s 4 nimetatut isikut.

Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud direktiivi 2003/96/EÜ artikleid 1 ja 2 ning jätnud

alusetult nimetatud direktiivi art 2 lg 4 p-s b sätestatuga arvestamata. Kui kaupade tarbimist ei

saa kauba omaduste tõttu toimuda, ei tohi toimuda ka maksustamist aktsiisiga. Maksuhalduri

määratud KN koodi järgi on maksustatud kaubad energiatooted direktiivi 2003/96 artikkel 2 lg

1 p b järgi ning seepärast pidi vastustaja tõendama, et need kaubad on mõeldud kasutamiseks

eelkõige mootorikütuse ja kütteainena. Kauba füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu ei ole see

ilmne. Samuti pidi maksuhaldur arvesse võtma tegelikke asjaolusid, s.o seda, et tegemist on

jäätmetega. Seetõttu ei ole põhjendatud ja on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga vastustaja

arusaam, et maksustamine on lubatav pelgalt seetõttu, et kaebaja valdas aktsiisikaupa ja sellelt

kaubalt ei olnud aktsiis makstud.

Keskkonnaameti poolt välja toodud puudused ei ole aktsiisiga maksustamise aluseks. Need

puudused on kõrvaldatavad ja nende kõrvaldamata jätmisel peatati kompleksloa kehtivus.

Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti vastuskirjad tõendavad, et tegemist oli ohtlike

jäätmetega. Asja lahendamisel tuleb lähtuda sellest asjaolust. Jäätmete käitlemine ei muutu

aktsiisiga maksustatavaks pelgalt seetõttu, et naftasaadusi sisaldavad jäätmete füüsikalis-

keemilised omadused sarnanevad ATKEAS tähenduses kütuse omadustele.

EKUK tegi analüüsid pooltoodetest. Pooltoode pole jääde, mis oleks lakanud olemast jääde

või oleks toimunud jäätmete ringlussevõtt. Kaebaja müüs ainult neid tooteid, mis tekkisid

jäätmete lakkamise tulemusel. Kaebajale andis jäätmed üle jäätmevaldaja. Automaatjuhtimise

süsteemi mittenõuetekohane rakendamine ei muuda vedelikku mittejäätmeks. Alusetu on

vastustaja väide, et kaebaja on turustanud kütuse sarnaseid tooteid. Seadusandja on näinud ette

mitte jäätmete maksustamise, vaid jäätmetest toodetud kütuse maksustamise, mille tingimused

on sätestatud ATKEAS § 24 lg-s 64. Vastustaja pole jäätmetest kütuse tootmist tõendanud.

Samuti mitte sellise kütuse võõrandamist.

3-19-305

8(11)

8. MTA

palub

08.06.2020

kirjalikus

vastuses

(ja

04.08.2020

vastuses)

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel (ATKEAS § 24 lg 1), mis ATKEAS

mõttes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine, tootmine, import või aktsiisiga maksustamata

aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta (ATKEAS § 41 lg 1). Kuna kaebaja valdas

aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ajutise maksuvabastuseta, tekkis tal aktsiisi maksmise

kohustus (ATKEAS § 22 lg 1 p 8).

Kaebaja maksustamine ei ole vastuolus direktiividega 2003/96/EÜ ja 2008/118/EÜ. Direktiivi

2003/96/EÜ art-test 1 ja 2 ei saa teha järeldust, nagu oleks aktsiisiga maksustatavad vaid

sellised energiatooted, mida kasutatakse mootorikütusena või kütteainena. Direktiivi art 2 lg 1

p a seab maksustamise eeldusena eelmainitud tingimuse ainult selliste energiatoodete osas,

mis on klassifitseeritavad KN koodidega 1507–1518. Kaebaja kaubad on klassifitseeritud KN

rubriigis 2710. Direktiivi 2008/118/EÜ art 7 lg 1 kohaselt muutub aktsiis sissenõutavaks

tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis. Sama artikli lg 2 p b kohaselt

on direktiivi tähenduses tarbimisse lubamine ka aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi

peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse

kohaselt aktsiisiga maksustatud.

Kaebaja jäätmekäitlusalane argumentatsioon ei ole praeguses vaidluses asjakohane. ATKEAS

§-st 27 ei tulene, et aktsiisivabastust kohaldataks kaupadele, mis on jäätmeteks JäätS mõttes.

Oluline ei ole, kas vaidlusalune kaup võis ühtlasi olla ka jääde JäätS mõttes.

Kaebaja pikaaegne õigusvastane käitumine on päädinud tema kompleksloa nr KKL/319023

täieliku peatamisega argumentidel, mis viitavad mh teadlikule kütteõli kasutamisele käitise

kütmisel. Seega on ebaõige kaebaja vastuväide, et ta pole vaidlusalust kaupa kasutanud

õigusvastaselt kütteainena. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et kompleksluba ei täidetud.

Puudub vaidlus, et automaatjuhtimise süsteemi kaebaja käitises ei rakendatud. Järelikult ei

kehti apellatsioonkaebuse peamine eeldus, et kui mingi vedelik on jäätmekäitises ja see asub

jäätmemahutites, on see jääde. Jäätmeid ladustati rohkem kui kolm aastat. Seega muutub

ladustamise ala prügilaks, mille pidamiseks kaebajal puudus luba. Kaebajal puudub jätkuvalt

tõendatud alus väiteks, et mahutitest nr 10 ja 11 leitud vedelik oli jääde või selle pooltoode.

EKUK andmed tuginevad vedeliku keemilistel ja füüsikalistel omadustel, mille osas

puuduvad kaebajal tõendatud vastuväited. 08.05.2017, 11.09.2017, 04.10.2017 seletuste ja

kaebaja inventuuri akti kohaselt oli mahutites nr 10 ja 11 pooltoode, mahutis nr 14 jääde ning

hallis mahutis töödeldud jääde. Keskkonnainspektsiooni vastuse kohaselt ei ole hall mahuti

kaebaja kompleksloaga KKL/319023 hõlmatud. Samuti ei saa kaebaja tooteid klassifitseerida

toorõlideks rubriiki 2709. Kaebajal puudub naftamaardla sertifikaat, mis tõendaks väidetava

toorõli loodulikku staatust.

Maksuotsuse kohaselt on kaebaja käitisest maksustatud vaid osa kontrollitud kaubast, mitte

kõik käitisest leitud vedelikud. Keskkonnainspektsioon on 06.06.2018 vastuses juhtinud

eelkõige tähelepanu, et kaebaja põhiväide (jäätmed ei ole tarbitav kaup, mida saaks aktsiisiga

maksustada) ei ole korrektne. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kaebaja jäätmete

lakkamise argumendid JäätS § 21 lg 1 kontekstis õiged. Olukorras, kui kaebaja saab turule

müüa oma n-ö pooltooteid, siis võib sellest järeldada faktilist ringlusse võttu.

Apellatsioonkaebuse p-s 16 viidatud KN kood, millest kaebaja vastavalt kompleksloa tabelile

nr 10 lähtus, on kontrollitult vale.

Deklaratiivsed avaldused saatelehel ei muuda vedeliku keemilis-füüsikalisi omadusi. Seetõttu

on apellatsioonkaebuse p-s 17 esitatud deklaratiivsed avaldused (toode ei ole kunagi

3-19-305

9(11)

aktsiiskaup, sest ei vasta kütusele kehtestatud nõuetele), jäätmete lakkamise või

mittelakkamise argumentidel jätkuvalt asjakohatud. EKUK tehtud analüüsid kinnitavad, et

kaebaja poolt OÜ B.E.I. SURVEY väljastatud katseprotokollidele tuginev KN kood on vale.

Kaebaja valdusest leitud kaup klassifitseerus aktsiisikaupade KN koodide alusel vastavalt

diiselkütuseks (mahuti 11), kütusesarnaseks tooteks (mahuti 10) ja kergeks kütteõliks (hall

mahuti). MTA proovid on võtnud akrediteeritud labor. Sama ei saa öelda kaebaja kasutatud

labori OÜ B.E.I. SURVEY kohta. Hall mahuti ei ole kaebaja jäätmekäitise osa. Seetõttu ei

vasta tõele kaebaja avaldus, et kõik jäätmed olid käitises.

Vastustaja ei nõustu seisukohaga ATKEAS ebaõigest kohaldamisest. ATKEAS ei seo

aktsiisikaubaks oleva kütuse ja kütusesarnase toote mõistet kaebaja poolt kavatsetavate või

tehtavate toimingutega. ATKEAS-ga ei ole vastuolus olukord, kus analüüsitud kütus ja selle

sarnane toode on JäätS kohaselt jääde ja ATKEAS-e kohaselt aktsiisikaup. Jätkuvalt

asjakohatu on kaebaja viide ATKEAS § 24 lg-le 64, mis käsitleb jäätmetest kütuse tootja

aktsiisikohustust, ja järeldus, et maksustamine on välistatud sõltumatult aine keemilis-

füüsikalistest omadustest. Loa jäätmetest kütuse tootmiseks väljaspool aktsiisiladu annab

ATKEAS § 6910 lg 1 alusel MTA. Kaebajal selline luba puudub.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et aktsiiskauba valdamise maksustamine on oma

olemuselt väär. Kaebaja ei ole suutnud tõendada väidet, et jäätmete maksustamine

kütuseaktsiisiga on ATKEAS ja EL õiguse kohaselt välistatud. Kehtiva õigusega on kooskõlas

ajutise aktsiisivabastusteta aktsiisikauba valduse maksustamine. MTA-l ei olnud antud juhul

võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p 4 isikut, kes oli rikkunud ATKEAS nõudeid.

Samas on olemas norm, mis võimaldab valdust maksustada. Kuna MTA-l ei olnud

lõpptulemina võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut, tekib

maksukohustus kaebajal, kes valdas rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Kaebaja ei ole

suutnud ümber lükata maksuhalduri seisukohti, et kaebajat saab lugeda mahutites 10 (kütuse

sarnane toode), 11 (diislikütus) ja hall mahuti (kerge kütteõli) oleva kütuse valdajaks.

Kaebaja kompleksluba tühistati süstemaatiliste rikkumiste tulemina. Rikkumisi ei

kõrvaldatud. Kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada, kuidas ta valdas aktsiisikaupa, kuigi

enda sõnul tegeles vaid jäätmekäitlusega. Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni

vastused ei toeta kaebaja versiooni, et kaebaja pidas rangelt kinni ohtlike jäätmete käitlemise

nõuetest. Seetõttu puudub alus väiteks, et leitud vedelikud olid n-ö pooltooted, mitte

aktsiisikaup.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kuna maksuotsusest nähtuvalt maksustati aktsiisiga üksnes kaebaja valduses olnud

mahutitest nr 10 ja 11 ning hallist mahutist leitud aineid, jätab ringkonnakohus kõrvale

mahutiga nr 14 seonduva. Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur ei vaidle vastu sellele, et

kaebaja võttis Rootsi ja Eesti äriühingutelt vastu erinevaid naftasaadusi, mis olid käsitatavad

jäätmetena ja omasid jäätmekoode. Kaebaja on aga korduvalt menetluses kinnitanud, et

08.05.2017, mil võeti riikliku järelevalve käigus mahutitest nr 10 ja 11 ning hallist mahutist

proovid, ei olnud mahutites sama aine, mis sinna oli paigutatud jäätmetena, vaid seda oli juba

kaebaja poolt töödeldud – nn pooltooted olid saadud jäätmete töötlemise tulemusel (vt kaebaja

selgitused 08.05.2017 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollis, dtl 67; kaebaja

11.09.2017 selgitused MTA-le, dtl 92; kaebaja 04.10.2017 selgitused MTA-le, dtl 161;

apellatsioonkaebuse p 12, dtl 1296). Kaebaja maksustamiseks aktsiisiga on vajalik välja

3-19-305

10(11)

selgitada, kas mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis hoiustatud ained vastavad ATKEAS

regulatsiooni kohaselt ja oma füüsikalis-keemilistelt tunnustelt aktsiisikauba mõistele,

olenemata sellest, kas tegemist võib samas olla ka jäätmega JäätS tähenduses. MTA on

18.01.2019 vaideotsuses õigesti, tuginedes JäätS § 2 lg-le 1, märkinud, et kütuse või

kütusesarnase toote jäätmeks olek sõltub eelkõige selle valdajast, kes soovib selle ära visata,

või teatud juhul ka õigusaktidest, mis kohustavad valdajat vastavat vallasasja ära viskama.

ATKEAS ei seo aktsiisikaubaks oleva kütuse või kütusesarnase toote mõistet valdaja poolt

kavatsevate või tehtavate toimingutega (nt kasutuks osutunud kütusesarnasest tootest

vabanemise soov). Niisiis on oluline üksnes see, kas mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis

olnud ained olid oma keemilis-füüsikalistelt omadustelt aktsiisikaubad ATKEAS tähenduses.

Ka Keskkonnainspektsiooni 06.06.2018 vastusest (dtl 519) saab järeldada, et kui on

tõendatud, et nn pooltootena kirjeldatud, kuid reaalselt analüüsitud naftasaadus on ilma

täiendava töötluseta kütusena kasutatav (st, on kasutatav, pakutav müügiks või müüdav

ATKEAS § 19 lg 1 tähenduses), võib olla tegemist aktsiisikaubaga. Ringkonnakohtu

hinnangul ei pea kauba aktsiisimaksuga maksustamiseks olema kauba müük toimunud ning

toote osutumise aktsiisikaubaks otsustab praegusel juhul KN kood kooskõlas ATKEAS §-

dega 19 ja 20 olenemata sellest, kuidas kaebaja ise neid aineid oma inventuuriaktis nimetab

(nn pooltooted). Selles küsimuses saab juhinduda EKUK asjakohastest analüüsidest ning

MTA tolliosakonna 28.12.2017 esitatud toodete klassifikatsioonist (dtl 369). OÜ B.E.I.

SURVEY analüüsid ei ole asjakohased eelkõige seetõttu, et neist ei ole võimalik üheselt üldse

järeldada, millisest mahutist ja partiist pärinesid proovid, mida analüüsiti, kuid kindlasti ei

pärinenud need mahutitest nr 10 ja 11 ning hallist mahutist seisuga 08.05.2017, sest kaebaja

on ise kinnitanud, et need analüüsid olid tehtud aine OC (Oil Composite) kohta, mis

väidetavalt valmis nn pooltoodete lõpliku töötlemise tulemusel ja müüdi edasi (vt nt kaebaja

04.10.2017 selgitused MTA-le, dtl 161). Niisiis pole asja lahendamisel oluline, kas kaebaja nn

pooltooteid müüs või mitte, oluline on, et ta valmistas ja valdas neid (vt ka kohtuotsuse p 12)

ning need vastasid aktsiisikauba tunnustele. Kuna kaebaja ei ole rakendanud kompleksloal nr

KKL/319023 kohustusena toodud automaatjuhtimise süsteemi, mis võimaldaks jälgida ja

tuvastada tootmisprotsessides toodetud ja kasutatud jäätmeliike, puudub ka võimalus

veenduda, et nn pooltooteid kasutati edasi töödeldava aine või seguna vaid käitise siseselt (vt

ka Keskkonnainspektsiooni 06.06.2018 vastus, dtl 519).

11. EKUK tehtud analüüsid mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis olnud ainetele ei

pidanudki selgitama, kas tegemist on jäätmetega, vaid pakkuma ainete keemilis-füüsikalistest

omadustest tulenevalt välja soovitusliku KN koodi. Täpse KN koodi määras MTA

tolliosakond 28.12.2017 kirjaga. Mahutist nr 10 võetud proov osutus kütusesarnaseks tooteks

(KN kood 2710 12 90, ATKEAS § 20 p 3), mahutist 11 võetud proov diislikütuseks (KN kood

2710 19 29, ATKEAS § 19 lg 6) ja hallist mahutist võetud proov kergeks kütteõliks (KN kood

2710 19 48, ATKEAS § 19 lg 8). Kaebaja ei ole ümber lükanud EKUK analüüside ning MTA

poolt määratud KN koodide õigsust.

12. Kaebaja maksustamisel ei saa tugineda ATKEAS § 24 lg-le 64, sest MTA ei ole talle

andnud luba jäätmetest kütuse tootmiseks väljaspool aktsiisiladu (ATKEAS § 6910 lg 1).

Samas on kaebaja väitnud, et mahutites nr 10 ja 11 ning hallis mahutis olnud ained on

tekkinud ümbertöötlemise tagajärjel. ATKEAS § 41 lg 1 kohaselt on aktsiiskauba tarbimisse

lubamiseks ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine, import või aktsiisiga

maksustamata aktsiisikauba valdamine ajutise aktsiisivabastuseta. Vastavalt ATKEAS § 24

lg-le 1 tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. Ringkonnakohus on

seisukohal, et MTA on siiski õigesti lugenud kaebaja aktsiisi maksjaks ATKEAS § 22 lg 1 p 8

alusel, mitte § 22 lg 1 p 4 alusel, sest lõplikult selgeks ei ole võimalik olnud teha kaebaja

valduses olnud ainete tekkeviis – kas kaebaja enda teadlik tegevus või erinevate kaupade

3-19-305

11(11)

juhuslik segunemine. Tulemiks oli igal juhul aktsiisikaup, mida kaebaja valdas ajutise

aktsiisvabastuseta. Nagu öeldud, ei rakendanud kaebaja automaatjuhtimise süsteemi ega

täitnud kompleksloa nr KKL/319023 nõudeid, mistõttu ei ole kontrollitav tehnoloogiline

protsess ning samuti ei registreeritud jäätmete sissevedu ega segude väljaminekut. Kui ka

kaebaja oleks aktsiisi maksjaks ATKEAS § 22 lg 1 p 4 alusel, ei muudaks see tema

maksukohustuse suurust – loata kütuse tootmisel tekiks tal sama kauba osas samuti

maksukohustus.

13. MTA ja halduskohus ei ole tõlgendanud valesti direktiivi 2003/96/EÜ artikleid 1 ja 2.

2003/96/EÜ direktiivi artiklitest 1 ja 2 ei saa järeldada, et aktsiisiga saab maksustada üksnes

sellised energiatooted, mida kasutatakse mootorikütusena või kütteainena. Direktiivi art 2 lg 1

p-i b kohaselt tähendab mõiste „energiatoode“ tooteid, mis kuuluvad KN koodide 2701, 2702

ja 2704–2715 alla. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja valdusest leitud aktsiisikaupade

kehtestatud nõuetele mittevastavus (nt kõrgem väävlisisaldus) ei välista nende kasutamist

muul moel kui mootorikütusena või kütteainena. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et

hallist mahutist leitud kütteõli kasutas kaebaja oma käitise kütmiseks.

14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1).

15. Ringkonnakohtu 08.05.2020 määrusega praeguses asjas oli kaebaja vabastatud riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigilõiv jääb vastavalt HKMS § 118 lg-le 3 riigi

kanda. Kaebaja muud apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS §

108 lg 1 alusel ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)