2-19-20455/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

14. august 2020

Tsiviilasja number

2-19-20455

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu sideteenuse

osutamise lepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2020 otsus tühistada osas, milles kostjalt jäi

hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu hüvitis summas 304 eurot ja

mõista see summa kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja.

I.2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

I.4. Toimetada otsus kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314¹ lõikes 1

sätestatud korras, st lugeda see kätte saaduks hiljemalt 20. augustil 2020, kui

kostja ei kinnita kättesaamist enne seda kuupäeva

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu osaliselt.

II.2. Välja mõista XX-lt Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute

nr 1278278, 2594198, 3561803, 2633387, 1278278 lisa 3301825, 3561803 lisa

3561824 ja 4102496 lisa 4536044 (kliendinumber 8148058) alusel koostatud

arvetest nr 2015160806, 2015393031, 2015617016 ja 2015856715 tulenev

põhivõlg 770,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 208,21 eurot ja ning

sissenõudmiskulu 30 eurot, kokku summas 1008,76 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks.

II.3. Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 770,55 eurolt) alates 17. 12. 2019 kuni põhinõude täitmiseni

2 (5)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte

suuremas summas kui põhinõue (770,55 eurot).

II.4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue XX vastu hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 456,39 eurot ning veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

II.5. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

II.6. Määrata kostja hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 369 eurot

ning mõista nimetatud summa XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

välja.

II.7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

II.8. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

II.9. Otsuse resolutsiooni punktid II.2 ja II.3 ning punktid II.6 ja II.7 menetlus-

kulude hüvitise osasumma 65 eurot ja sellelt arvutatud viivise osas on

viivitamata täidetavad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule hagi

XX (kostja) vastu 770,55 euro, viivise ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõudes.

Hageja väitis järgmist:

-

Elisa Eesti AS (edaspidi: Elisa) ja kostja sõlmisid liitumislepingud nr 1278278,

2594198, 3561803, 2633387, 1278278 lisa 3301825, 3561803 lisa 3561824 ja 4102496

lisa 4536044 (kliendinr 8148058);

-

kostja kasutas Elisa teenuseid 1. aprillist–31. juulini 2016 ja talle koostati arved:

o 1. mail 2016 arve nr 2015160806 summas 73,33 eurot;

o 1. juunil 2016 arve nr 2015393031 summas 77,64 eurot;

o 1. juulil 2016 arve nr 2015617016 summas 80,87 eurot;

o 1. augustil 2016 arve nr 2015856715 summas 538,72 eurot;

-

arvete tasumise tähtajad möödusid iga kuu 18. kuupäevaga;

-

Elisa üldtingimuste p 7.10 alusel tuleb kostjal maksta viivist maksete mittetähtaegse

tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest;

3 (5)

-

samade üldtingimuste p-de 5.2.3 ja 6.1.7 tuleb tasuda ka sissenõudekulu 30 eurot

1. aprilli, 1. mai ja 1. juuni 2018 võlateatiste eest;

-

Elisa loovutas nõuded kostja vastu hagejale.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulu

420 eurot (= 3,5 t × 100 eurot/t + käibemaks 20%) – kokku 645 eurot.

2. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 27. märtsi 2020 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

Kostja vastuväidete puudumise tõttu kohaldas maakohus TsMS § 407 lg 1, pidas võimalikuks

tagaseljaotsuse tegemist ja luges hageja esile toodud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101

lg 1 p-d 1 ja 6; sissenõudmiskulu hüvitamisel VÕS § 113² lg-g 2 ja 3 ning viivise nõudel VÕS

§ 113 lg 1. Põhinõude ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldas maakohus tervikuna, aga

viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, st osaliselt.

Hageja menetluskuludest hindas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks summa 65 eurot (sh

riigilõiv 45 eurot ja esindajatasu 20 eurot), mida põhjendas järgmiselt:

-

üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada

tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine

rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu

puhul (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva

tsiviilasja hind on 1662,03 eurot;

-

hagejal olnuks mõistlikum ja soodsam esitada nõue maksekäsu kiirmenetluses. Selle

menetlusliigi eesmärk on lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlus-

ökonoomia. Seega ei ole põhjendatud koheselt hagi esitamine. Kui hageja valis

kulukama menetluse, siis ei ole õiglane jätta riigilõivu 225 eurot tervikuna kostja

kanda, vaid üksnes osas, milline oleks hagejal tulnud tasuda maksekäsu kiirmenetluses

ehk 45 euro ulatuses;

-

esindaja ajakulu 3,5 t summas 420 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagiavaldus

on trafaretne (kohtumenetluses olevate hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja

aadress ning arvud – kliendinr, arve nr, võlasumma), hagist ei nähtu analüüsi, asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Hageja esindaja

vajalik ajakulu on kõige enam 0,5 t. Siiski tuleb kostjalt välja mõista ainult 20 eurot,

mis on hüvitise piirmäär maksekäsu kiirmenetluses. Esindaja kasutamine on hageja

õigus, mitte kohustus ja hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel

kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine,

kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märkis maakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

tema taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata.

Hageja selgitas, et enne hagiavalduse esitamist üritas ta kostjaga ühendust saada, aga kostja ei

vastanud kirjadele ega kõnedele. Seejärel esitas hageja 12. juunil 2019 maksekäsu

4 (5)

kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-19-116424. Makseettepanek jäeti kostja postkasti, aga

kostja menetluses ei osalenud. Lisaks esitas hageja 11. septembril 2019 maksekäsu

kiirmenetluse avaldused kostja vastu Elisa tasumata arvetest tulenevate nõuetega tsiviilasjades

nr 2-19-125116, 2-19-125117, 2-19-125119 ja 2-19-125150. Kohtul ei õnnestunud

makseettepanekuid kätte toimetada. Kui hageja jätkaks samu asju hagimenetlustena, oleks

menetluslukud kokkuvõttes veelgi suuremad. Seetõttu otsustas hageja võtta avaldused tagasi ja

esitada kõik neli Elisa arvet ühte menetlusse.

Hagiavalduse esitamisega kaasnenud õigusabikulusid peab hageja jätkuvalt põhjendatuks.

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada ja suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitist. Kaebus

rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulude ei ole hüvitatavad.

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu

otsust tähtaegselt ei vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud. Kuigi maakohus kohaldas TsMS § 162 lg 1 ekslikult, sest

rahuldas hagi üksnes osaliselt, siis ei saa ringkonnakohus selles osas vaidlustatud otsust muuta.

Ringkonnakohtus on vaidlus üksnes hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üle.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja menetluskulude hüvitamisele hagi-

menetluses tuleb seada samad piirid nagu kehtivad maksekäsu kiirmenetluses. See toob kaasa

vaidlustatud otsuse osalise tühistamise.

8.1. Asjakohane on maakohtu viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei tohiks

menetluskulude hüvitis rahalise nõudega hagi korral vähemalt üldjuhul ületada hagi hinda.

Siiski ei ole käesoleval juhul hageja taotletud hüvitis suurem asja hinnast maakohtus. Samuti

on õiged maakohtu põhjendused ja arusaam, et hageja nõue on võimalik panna odavalamalt ja

lihtsamalt maksma maksekäsu kiirmenetluses. Siiski ei tulene sellest hagejale kohustust valida

oma õiguste kaitseks kõige odavam kohtutee. TsMS ega ükski muu seadus ei sisalda

võlausaldajale ettekirjutusi selle kohta, kas pöörduda kohtusse hagiavalduse või maksekäsu

kiirmenetluse avaldusega. Vastava otsustuse saab teha hageja ise ega pea arvestama

võimalusega, et tema valitud kohtuteega kaasnevad vajaliku ja põhjendatud menetluskulude

hindamisel rakendab kohus mõne teise menetlusliigi põhimõtteid või piirmäärasid.

8.2. Eelmises punktis märgitud kaalutlustel on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu

hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Maakohtu otsusega välja mõistetud summat tuleb

suurendada riigilõivu osas 180 euro võrra (= 225 – 45).

8.3. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu

14. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, p 13 esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Käesoleval juhul põhjendas maakohus hageja õigusabikulude hüvitamiseks 20 euro

väljamõistmist ainult analoogiaga TsMS §-ga 484². Eespool p-s 8.1 märgitud kaalutlustel ei ole

need põhjendused kohased.

8.4. Siiski on õige maakohtu arusaam, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada

3,5 t, sest avaldus on lihtne ja trafaretne. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse

esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku

1,5 t. Puuduste kõrvaldamisest tingitud täiendava ajakulu hüvitamist hageja ei taotle ja see

poleks ka hüvitatav, sest hagejal polnud takistust esitada kohe korrektne avaldus.

Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid

5 (5)

õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on kohane esindajatasu 80 eurot/t. Hageja kinnitas,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu

õigusabikuludest 144 eurot (= 1,5 × 80 + 20%). Maakohtu otsusega välja mõistetud summat

tuleb suurendada õigusabikulude osas 124 euro võrra (= 144 – 20).

8.5. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 369 eurot (= 225 +

144), st maakohtu otsusega välja mõistetud summa suureneb 304 euro võrra (= 369 – 65).

Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja

TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud ei ole TsMS § 178 lg 4 kohaselt hüvitatavad.

10. TsMS § 314¹ lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses

kätte toimetatud, võib saata dokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama

aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning dokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kättetoimetatuks. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise

määruse

toimetas

ringkonnakohus

kostjale

kätte

e-kirjaga.

Seega

saab

muud

menetlusdokumendid toimetada kätte TsMS § 314¹ lg 1 järgi nende saatmisega samal aadressil.

Ringkonnakohus saadab otsuse kostjale täna, st viidatud sättes märgitud tähtaeg möödub

20. augustiga 2020.

11. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele

lausele märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Erinevalt maakohtust ei pea

ringkonnakohus vajalikuks korrata resolutsioonis poolte isiku- ja registrikoode ega ka

summasid sõnadega. Menetluskuludelt arvestatava viivise osas tuleb resolutsiooni täiendada

viitega VÕS § 113 lg 1 teisele lausele, mis ei muuda otsuse sisu. Maakohtu otsusega kostjalt

hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga

ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm