2-19-8441/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. august 2020

Tsiviilasja number

2-19-8441

Tsiviilasi

Traat Holding OÜ avaldus Osaühingu Eesti Traat

juhatuse teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 8. mai 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Eesti Traat määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Traat

Holding OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Osaühing Eesti

Traat, lepingulised esindajad advokaadid Martti Peetsalu ja

Silvia Urgas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. mai 2020 määrus ja jätta avaldus läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata Osaühingu Eesti Traat 25. mai 2020 taotlus XX-lt vande all

seletuse võtmiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Traat Holding OÜ kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. Traat Holding OÜ (avaldaja) esitas 3. juunil 2019 Harju maakohtule avalduse Osaühingu

Eesti Traat (puudutatud isik, ühing) juhatuse teabe andmise ja dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks kohustamise nõudes. Avaldaja palus kohustada ühingu juhatust võimaldama

avaldajal tutvuda järgmiste dokumentidega:

(1) raamatupidamise algdokumendid ajavahemikul jaanuar 2012 kuni käesolevas asjas

tehtava lahendi jõustumiseni;

(2) raamatupidamisprogrammi kirjed ajavahemikul jaanuar 2012 kuni käesolevas asjas

tehtava lahendi jõustumiseni;

(3) Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) esitatud käibedeklaratsioonid ja nende lisad;

tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni maksete ja töötuskindlustus-

maksete deklaratsioonid ja nende lisad ning ühendusesisese käibe aruanded ja nende

lisad ajavahemikul jaanuar 2012 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni;

(4) AS-is SEB Pank (edaspidi: pank) ühingu pangakonto(de) väljavõtted ajavahemikul

jaanuar 2012 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni;

(5) MTA 24. juuli 2015 maksuotsus nr 12.2-3/031701-3 (edaspidi: maksuotsus).

Avaldaja palus kindlaks määrata teabe andmise tähtaeg ja kord nii, et ta saab dokumentidega

tutvuda:

-

kahe nädala jooksul alates lahendi jõustumisest nõudepunktides (1)–(4) nimetatud

dokumentidega elektrooniliselt tööajal (E–R kell 8–17) ühingu asukohas või talle

raamatupidamist osutava isiku asukohas;

-

kahe nädala jooksul alates lahendi jõustumisest p-s (1) nimetatud dokumentidega

(originaaldokumendid) paberkandjal tööajal (E–R kell 8–17) ühingu asukohas või talle

raamatupidamisteenust osutava isiku asukohas;

-

viie tööpäeva jooksul alates lahendi jõustumisest maksuotsusega elektrooniliselt,

milleks ühing peab edastama maksuotsuse avaldaja esindaja e-posti aadressil.

Avaldaja peamised väited on järgmised:

-

ühingul on neli osanikku: QQ (osalus 33,25% osakapitalist), XX (osalus 33,25%), YY

(osalus 16,75%) ja avaldaja (osalus 16,75%). QQ, XX ja YY, kellel on kokku 83,25%

osakapitalist, on ühtlasi ühingu juhatuse liikmed;

-

avaldaja ja ühingu vahel on toimunud mitmeid vaidlusi, sh kohtuvaidlusi;

-

avaldaja esitas 15. mail 2019 teabenõude, milles palus võimalust tutvuda

nõudepunktides (1)–(4) märgitud dokumentide ja teabega ning lisaks ühingu ja

kolmandate isikute vahel alates 2012. aastast kuni taotluse rahuldamiseni peetud

õigusvaidluste käigus koostatud dokumentatsiooniga jm nendega seotud materjalidega;

-

puudutatud isik teabenõudele ei vastanud.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

avaldus on esitatud tähtaega rikkudes. Avaldaja soovis puudutatud isikult teavet ja

dokumentidega tutvumise võimaldamist juba 3. mail 2019. Avaldaja tuletas vastavat

taotlust puudutatud isikule 15. mail 2019 uuesti meelde, mille peale vastas puudutatud

isiku juhatuse liige XX keelduvalt. Kuna avaldaja sai puudutatud isiku keeldumise

kätte 15. mail 2019, tuli avalduse maakohtule esitada kahe nädala jooksul ehk hiljemalt

29. mail 2019. Avaldaja esitas avalduse aga tähtaega rikkudes alles 3. juunil 2019;

-

kui kohus leiab, et ühingu juhatuse liikme 15. mai 2019 e-kiri ei ole keelduv vastus, on

avaldus siiski esitatud hilinenult. Avaldaja soovis teavet ja dokumentidega tutvumise

3 (6)

võimaldamist 3. mail 2019 ja ühing sai e-kirja kätte samal päeval. Seega oleks avaldaja

pidanud avalduse maakohtule esitama nelja nädala jooksul ehk hiljemalt 31. mail 2019;

-

maksuotsusega tutvumise võimaldamist ei ole enne nõude täpsustamist nõutud;

-

osanikul ei ole õigust nõuda piiritlemata hulga dokumentide esitamist, see on vastuolus

hea usu põhimõttega. Avaldaja peab nimetama, milliste dokumentide esitamist soovib;

-

avaldaja kasutaks saadavat teavet puudutatud isiku huvide kahjustamiseks, kuna

nõutud andmete ja dokumentide esitamine avaldajale tooks kaasa äriteabe vahetamise

konkurentide vahel. Väljanõutav dokumentatsioon sisaldab ärisaladust;

-

juhul, kui kohus rahuldab avalduse, tuleb reguleerida täitmist järgmiselt:

o dokumentidega tutvumine on võimalik üksnes puudutatud isiku asukohas;

o dokumentidega tutvumine on võimalik üksnes puudutatud isiku juhatuse

kontrolli all;

o puudutatud isiku juhatusel on õigus ärisaladuse ja strateegilise teabe kaitseks

dokumendid osaliselt kinni katta;

o avaldajal ei ole lubatud dokumentidest koopiaid teha, mille tagamiseks võib

puudutatud isiku juhatus välja töötada ka elektroonilised lahendused;

o tutvumise võimaldamise tähtaeg peaks olema kuu kohtulahendi jõustumisest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 8. mai 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja

kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda järgmiste dokumentidega:

(1) ühingu raamatupidamise algdokumendid ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 15. mai 2019

(k.a);

(2) ühingu raamatupidamisprogrammi kirjed ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 15. mai 2019

(k.a);

(3) ühingu käibedeklaratsioonid ja nende lisad; tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonid ja nende lisad

ning ühendusesisese käibe aruanded ja nende lisad ajavahemikul jaanuar 2012 kuni

15. mai 2019 (k.a);

(4) ühingu pangakonto(de) väljavõtted ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 15. mai 2019 (k.a);

(5) maksuotsus.

Ühtlasi määras maakohus, et ühingu juhatus peab võimaldama avaldajal tutvuda p-s (1)

nimetatud originaaldokumentidega paberkandjal ning p-des (2)–(5) nimetatud dokumentidega

elektrooniliselt ühingu asukohas hiljemalt 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest

kokku vähemalt 10 tööpäeva vältel selliselt, et igakordne tutvumine on võimalik ajavahemikus

kell 8–17. Tutvumise käigus ei ole lubatud teha dokumentidest koopiaid, mille tagamiseks võib

ühing kasutada elektroonilisi lahendusi.

Maakohus jättis avalduse rahuldamata osas, milles sooviti tutvuda dokumentidega

ajavahemikul alates 16. maist 2019 kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

3.1. Avaldaja pöördus kohtusse tähtaegselt.

Nähtuvalt e-kirjavahetusest saatis avaldaja 3. mail 2019 ühingule e-kirja, milles soovis tutvuda

majandustegevust puudutavate dokumentide ja teabega. Vastuseks sellele pöördumisele saatis

ühing 10. mail 2019 avaldajale I kvartali aruande. Avaldaja vastas 15. mail 2019 kell 12.39, et

teabenõue jäi vastamata ja ootab endiselt vastust. Ühing vastas kell 16.35, et vaidlus on kohtus

ja põhjenduste üle otsustab kohus. Avaldaja saatis uue e-kirja kell 17.35, milles kordas teabe

4 (6)

saamise soovi. Maakohus leidis, et nähtuvalt e-kirjast soovis avaldaja uut vastust, so et ühing

kujundaks oma seisukoha uue teabenõude osas, mis on 3. mail 2019 esitatud nõudega sama

sisuga. Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-st 3 tulenev tähtpäev saabus seega 12. juunil 2019. Kohtule

3. juunil 2019 esitatud avaldus on see tähtaegne.

3.2. ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda tutvumist dokumentidega, mida ei ole

(veel) olemas (vt Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.2).

Seetõttu ei saa nõuet rahuldada osas, milles avaldaja soovib tutvuda p-des (1)–(4) nimetatud

dokumentidega, mis on koostatud pärast taotluse esitamist, so pärast 15. maid 2019.

3.3. ÄS § 166 lg 3 ei välista osaniku algses avalduses märgitud nõude kitsendamist esitatud

kohtule esitatavas avalduses. Avaldaja märkis, et maksuotsus oli vaidlustatud haldusasjas nr 3-

15-2657. Otsus on järelikult õigusvaidlusega seotud materjal ja avaldaja 15. mai 2019 taotlus

hõlmas nõuet sellega tutvumiseks.

3.4. Tulenevalt ÄS § 166 lg-st 1 on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu

dokumentidega. Asjakohased ei ole võrdlused aktsionäri õigustega, kuna aktsionäril ei ole

dokumentidega tutvumise õigust. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu

pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2), mistõttu on osaniku õigus täielikule teabele

eelduslikult põhjendatud. Teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest ei saa

seega keelduda põhjendusel, et osanik pole osaühingu arvates oma huvi piisavalt põhjendanud.

Seaduses ei ole sätestatud piirangut, kui paljude dokumentidega tutvumist võib korraga nõuda

või millisel ajaperioodil peavad dokumendid olema koostatud.

3.5. Juhatuse paljasõnaline viide konkurentsiga seotud asjaoludele ei ole piisav alus teabe

andmisest keeldumisele. Keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju

tekkimiseks. Kahju all ei tuleks mõista mitte üksnes kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2

mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist (vt Riigikohtu 23. aprilli 2008

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08, p 11).

Global Steel OÜ (edaspidi: GS) 2018. aasta majandusaasta aruande ja käibe kohta esitatud

tõendite kohaselt GS-il käesoleval ajal tegevus puudub. Seega ei saa GS ühingule konkurentsi.

Puuduvad tõendid, mis annaks alust arvata, et GS-il on plaanis alustada puudutatud isikuga

konkureerivat äritegevust. Ka varasemalt ei langenud ühingute tegevusala täielikult kokku.

Seetõttu ei ole võimalik tuvastada reaalse olulise kahju tekkimise ohtu puudutatud isikul seoses

sellega, et GS-ni võib jõuda teave puudutatud isiku klientide, tarnijate ja hindade kohta.

3.6. Puudutatud isik ei väida, et avaldaja on tema konkurent. Olukorras, kus ühingu osanik on

seotud ühingu konkurendiga, ei ole osanikul dokumentidega tutvuda võimaldamine hinnatav

ühingu majandustegevuse konkurendiga kooskõlastamisena.

3.7. Puudutatud isik ei põhistanud, et avaldajale väidetava ärisaladuse teatavaks saamisega

võiks kaasneda oluline kahju. Taotletav dokumentatsioon seondub puudutatud isiku tavapärase

majandustegevusega. Osanikul, saades ühingult teavet, on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse §-st 32 kohustus kasutada seda heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt, ning

vastavat kohustust rikkunud osanik vastutab ühingule tekkiva kahju eest.

3.8. Avaldaja nõue ei ole pahauskne põhjusel, et avaldaja sai ühingu väitel osanikuks teiste

osanike tahte vastaselt ja oma õiguseid kuritarvitades. Kuna avaldaja on ühingu osanik, on tal

osaniku õigused ja tähendust ei ole osaluse omandamise asjaoludel.

3.9. Kuivõrd tõendatud ei ole reaalne oht olulise kahju tekkimiseks juhul, kui avaldaja saab

dokumentidega tutvuda, ning avaldust ei ole alust pidada pahauskseks, ei ole ühingul õigust

keelduda avaldajale dokumentidega tutvumise võimaldamisest osas, milles avaldaja nõuab

nõude esitamise seisuga olemasolevate dokumentidega tutvumise võimalust.

5 (6)

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas 25. mail 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, milles avaldus rahuldati ja uue määrusega jätta avaldus täielikult rahuldamata.

Kui vaidlustatud määrus jääb osaliselt või tervikuna muutmata, palub ta täiendada täitmise

korda järgmiselt:

-

dokumentidega tutvumine on võimalik üksnes ühingu asukohas;

-

dokumentidega tutvumine on võimalik üksnes ühingu juhatuse kontrolli all;

-

ühingu juhatusel on õigus ärisaladuse ja strateegilise teabe kaitseks dokumendid

osaliselt kinni katta;

-

avaldajal ei ole lubatud dokumentidest koopiaid teha, mille tagamiseks võib ühingu

juhatus välja töötada ka elektroonilised lahendused.

Menetluskulud palub puudutatud isik panna avaldaja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

avaldajal puudub õigus tutvuda dokumentidega enne 25. maid 2016, sest avaldaja sai

puudutatud isiku osanikuks alles 25. mail 2016;

-

avaldaja teabenõue on ebamõistlikult koormav, sest avaldaja ei taotlenud konkreetsete

dokumentidega tutvumist, vaid soovib tutvuda alates 2012. aastast kõigi ühingu

majandustegevust puudutavate dokumentidega;

-

raamatupidamise algdokumendid sisaldavad ühingu strateegilist teavet, mille

väljanõudmine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud pangakontode väljavõtete

ja maksudeklaratsioonide väljanõudmine, sest nende alusel saab avaldaja täieliku

ülevaate ühingu klientide ja tarnijate maksekäitumisest;

-

avaldajal puudub õigus tutvuda maksuotsusega, sest vastavat taotlust ei esitatud

kohtuväliselt. Maksuotsus ei ole õigusvaidluse käigus koostatud dokument ega

õigusvaidlusega seotud materjal avaldaja 3. mai 2019 e-kirjas esitatud taotluse

tähenduses. Lisaks on maksuotsus koostatud enne, kui avaldaja sai ühingu osanikuks;

-

avaldaja taotles dokumentidega tutvumist 3. mai 2019 e-kirjas. Ühingu 15. mai 2019

vastus on käsitletav teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest

keeldumisega. ÄS § 166 lg 3 alusel pidi avalduse kohtule esitama kahe nädala jooksul

ehk hiljemalt 29. mail 2019, kuna avaldaja sai keelduva vastuse kätte 15. mail 2019.

Avaldaja esitas avalduse aga alles 3. juunil 2019, st hilinenult.

Määruskaebuses sisaldub taotlus kuulata ära puudutatud isiku juhatuse liige XX, kes saab anda

ütlusi avaldaja konkureeriva tegevuse kohta.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 18. juunil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1

p 4 alusel tühistada ja jätta avaldus läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse. Menetluskulud

nii maa- kui ka ringkonnakohtus kannab avaldaja.

7. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6 (6)

Kohus ei ole hagi perspektiivi hindamisel seotud hageja esitatud õiguslike põhjendustega ning

peab hindama, kas hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on esile toodud

faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda alust hagi rahuldamiseks. TsMS § 477 lg 1

alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata juhul,

kui selleks on alust (vt Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-17, p 12;

4 juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9; 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-79-06, p 13).

8. Maakohus tuvastas, et avaldaja esitas nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks

3. mai 2019 e-kirjaga ja ühing vastas keelduvalt 15. mai 2019 e-kirjaga, mille avaldaja sai kätte

samal päeval. Seega tuli avaldus dokumentidega tutvumise võimaldamiseks esitada maakohtule

30. mail 2019. Avaldaja pöördus kohtusse 3. juunil 2019. Kuna ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib

osanik hagita menetluse avalduse esitada kohtule kahe nädala jooksul alates juhatuse

keeldumise saamisest, siis pöördus avaldaja kohtusse hilinenult, st õigustlõpetava tähtaja

möödumisel (vrd Riigikohtu 4. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 19).

Riigikohus märkis eespool viidatud määruses ka, et kui osanik laseb ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud

tähtaja mööda, saab ta esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning

alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul tuleb kohtusse avalduse esitamise tähtaega

hakata lugema 15. maist 2019, sest sel päeval esitas avaldaja uue teabenõude. Avalduse lisana

nr 9 esitatud e-kirjast ei nähtu tahet esitada samasisuline või mingi muu teabenõue uuesti.

Avaldaja üksnes tsiteeris oma 3. mai 2019 nõudekirja ning palus kas vastata (e-kirja sõnastuse

järgi variant A), jätta vastamata (variant B) või algne taotlus rahuldada (varinat C). ÄS § 166

lg-st 3 ei tulene, et osanikul on võimalik teabenõude uuesti saatmisega ja täiendava vastuse

taotlemisega edasi lükata kohtule avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Nimetatud säte

seob tähtaja kulgemise alguse juhatuse keeldumisega, mitte kordusteate saatmisega.

9. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et avaldusega ei ole võimalik

sellega taotletavat eesmärki saavutada ja see tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus käsitleda

menetlusosaliste väiteid sisuliselt, samuti pole vaja kaaluda XX-lt vande all seletuse võtmist.

TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel jääb vastav taotlus rahuldamata.

10. Avalduse läbi vaatamata jätmisel jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja

kanda. See säte kohaldub TsMS § 477 lg 1 kaudu ka hagita menetluses (vt sõnaselgelt avaldaja

kulude kohta Riigikohtu 3. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 16; üldisemalt

14. oktoobri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11; 11. mai 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-28-10, p 16; 20. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). Arvestades,

et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 427 esimese lause alusel.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm