2-20-5268/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. august 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5268

Tsiviilasi

Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse

kaudu) avaldus täisealisele isikule XX-le eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. mai 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Lääne-Nigula vald

(Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu), lepinguline

esindaja Andrus Post

Puudutatud isik I: XX, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik II: YY

Puudutatud isik III: Harku vald (Harku Vallavalitsuse

kaudu), seaduslik esindaja Erik Sandla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lääne-Nigula valla 9. juuni 2020 taotlus täiendavate dokumentaalsete

tõendite (TT 30. novembri 2018 kiri ja rehabilitatsiooniplaan) vastuvõtmiseks.

Mitte võtta tsiviilasja toimikusse kaebusele lisatud TO dokumente.

2. Harju Maakohtu 27. mai 2020 määrus tühistada osas, millega määrati XX

(eestkostetav) eestkostjaks Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu)

ning

kohustati

Lääne-Nigula

valda

esitama

15. augustiks 2020

nimekiri

eestkostetava vara kohta ja iga aasta samaks kuupäevaks aruanne eestkostetava

vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega määrata eestkostjaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu)

ning kohustada Harku valda esitama 16. novembriks 2020 nimekiri eestkostetava

vara kohta ja iga aasta samaks kuupäevaks aruanne eestkostetava vara valitsemise

ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta.

3. Ülejäänud osas on punktis 2 viidatud määrus jõustunud.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

2 (6)

KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Määrata XX (isikukood XXXXXXXXXXX, edaspidi: eestkostetav) eestkostjaks

Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu).

2. Lugeda, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse,

järelevalve ja ravi korraldamiseks.

3. Eestkostetaval on valimisõigus.

4. Tuvastada, et eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest.

5. Eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid iseseisvalt igakuiselt 50 euro ulatuses.

6. Harku vald on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- tegema eestkostjana tehinguid ja toiminguid, pidades silmas eestkostetava huve;

- korraldama eestkostetava elukohta, hooldust ja ravi;

- esitama 16. novembriks 2020 maakohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara

kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise

kohta maakohtule iga-aastase kirjaliku aruande (iga aasta 16. novembriks,

esimene aruanne tuleb esitada 16. novembriks 2021). Aruandes tuuakse eraldi

välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

7. Maakohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. mail 2025.

8. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud

riigi kanda.

9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle Harku vallale teatavakstegemisest.

10. Määrus saata täitmiseks Harku vallale ja toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse eeskostjale

teatavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Lääne-Nigula vald (avaldaja) esitas 8. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse täisealisele

isikule XX-le (eestkostetav, menetluses puudutatud isik I) eestkostja määramiseks.

Avaldaja märkis järgmised asjaolud:

-

eestkostetavale osutab erihoolekandeteenuseid AS HOOLEKANDETEENUSED,

praegu Vääna-Viti Kodus (asub Harku vallas), varem Koluvere Kodus (asub Lääne-

Nigula vallas);

3 (6)

-

eestkostetav ei ole tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt võimeline oma tegude

tähendusest aru saama ja neid juhtima määral, et tema huvid oleks kaitstud. Samuti ei

saa tema huve kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu;

-

avaldajal puudus varem eestkostetavast teadmine ja temaga kontakt. Avaldaja ei ole

ajanud eestkostetavaga asju ega osutanud talle abi. Eestkostetava elukoht pole selles

omavalitsuses, samuti puuduvad lähedased ja muu seos avaldajaga. Ainus side on

eestkostetava varasem viibimine Koluvere Kodus ja sellest tingitud sissekirjutus.

2. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, kohtumenetluses puudutatud isik III) vaidles

vastu eestkostjaks hakkamisele ja leidis, et eestkostetaval on sidemed avaldajaga, kes on

Kullamaa valla õigusjärglane. Eestkostetav on suurema osa oma elust elanud avaldaja

territooriumil ja see on ka tema rahvastikujärgne elukoht. Eestkostja ülesannete täitmist ei

takista asjaolu, et eestkostetav elab Harku valla territooriumil asuvas hoolekandeasutuses.

3. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt esineb eestkostetaval mõõdukas vaimne

alaareng (F71.0), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid

juhtida. Eestkostetav ei saa aru oma tegudest ja ta ei ole võimeline neid juhtima. See suutmatus

on kestva iseloomuga. Vaimne seisund ei luba tal osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema

eestkoste küsimust. Tavalises keskkonnas on võimalik eestkostetavat ära kuulata ja see ei

kahjusta tervist. Eestkostetav ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste

kaudu. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Eestkostetava psüühiline

seisund ei võimalda tal avaldada arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.

4. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: eestkostetava esindaja)

leidis, et eestkostetav ei pruugi olla võimeline aru saama oma tegude tagajärgedest, oma elu

iseseisvalt korraldama, langetama olulisi otsuseid ega tegema tehinguid. Vahetu mulje järgi

tundus, et eestkostetava arusaamisvõime ümbritsevast ei ole piisav. Eestkoste võib olla vajalik

kõigis eluvaldkondades. Eestkostja ülesanneteks tuleks määrata eestkostetava esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ja tema elu korraldamisel. Eestkostetav ei ole

ilmselt võimeline saama aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetava võib lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimetuks,

kui eestkoste seatakse tema kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjaks võib määrata Harku valla, sest

pole muid sobivaid isikuid. Harku vallaga on eestkostetav kõige tugevamalt seotud, sest seal

asub praegu tema elukoht. Puuduvad andmed, et eestkostetav tulevikus asuks elama taas

Koluvere hooldekodusse. Eestkostjal on võimalik eestkostetava ebatäpsed elukoha andmed

rahvastikuregistris viia tegelikkusega kooskõlla.

5. Ärakuulamisel oli eestkostetav rõõmsameelne, aga veidi häbelik. Talle meeldib Vääna-Viti

Kodus. Ta ei osanud vastata küsimusele, milles abi võiks vajada. Koos kohtunikuga arutledes

leidis, et uue dokumendi saamisel ja poes käimisel on vaja. Ise arvutada ei oska. Tema ütleb,

mida soovib ja saatja arvutab tema eest. Kellegagi lähedastest ta ei suhtle, aga teab, et kuskil

on vanemad. Vabal ajal vaatab televiisorit (nimetas mõningaid telesarju), vahel uudiseid.

Poliitika teda ei huvita. Poliitikute nime ei oska öelda. Valimas ei taha käia ega ole ka käinud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus määras 27. mai 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostjaks avaldaja.

Ühtlasi määras maakohus kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus seadis

eestkostetava üle eestkoste kõigi tehingute tegemiseks, isiku hoolduseks, järelevalve ja ravi

korraldamiseks tähtajaga viis aastat, st kuni 27. maini 2025. Maakohus märkis, et eestkostetaval

on valimisõigus ja tal on õigus teha pisitehinguid igakuiselt 50 euro ulatuses. Maakohus

tuvastas, et eeskostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulu, mis

mõlemad jäid riigi kanda.

4 (6)

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1

alusel on eestkostetavale vaja määrata eestkostja. Maakohus kohaldas PKS § 205 lg 3 ja leidis,

et eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuna eestkostetav on olulise osa oma elust olnud seotud

avaldajaga. Koluveres (praegu Lääne-Nigula valla ala) on eestkostetav elanud ca 20 aastat,

Harku vallas ca neli aastat. Samuti viitab suuremale seosele avaldajaga see, et seal on eestkoste-

tava registrijärgne elukoht. Seos Harku vallaga on eestkostetaval ajaliselt oluliselt väiksem.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Avaldaja esitas 9. juunil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada ja uue määrusega määrata eestkostjaks Harku valla. Menetluskulud palub avaldaja

jätta menetlusosaliste endi kanda.

Avaldaja leiab, et maakohus tõlgendas liiga kitsalt PKS § 205 lg 3. Kohtupraktikas on leitud,

eestkostet vajav isik on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil

asuvas hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne

erihooldusteenuse osutamise leping. Koluvere hooldekodu suleti 2009. aastal, avaldaja

territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ja neid ei ole tulevikus valda

planeeritud, seega ei ole ega ilmselt ka ei teki avaldajal eestkostetavaga mingit seost.

Eestkostetav elab Harku valla territooriumil, mistõttu on just sel vallal temaga side.

Hooldusteenuse paremaks osutamiseks on otstarbekas, et eestkostjaks määratakse omavalitsus,

kelle territooriumil eestkostetav elab. Kõigi huvides on, et eestkostja asuks eestkostetavale

võimalikult lähedal ja saaks vahetult osutada vajalikke sotsiaalteenuseid.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks. Harku vald vaidles kaebusele vastu. Eestkostetava esindaja toetas kaebust.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 29. juunil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb TsMS

§ 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada eestkostjaks määratud isiku ning vara

nimekirja ja aruannete esitamise tähtaegade osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse,

millega määrab eestkostjaks Harku valla ning annab talle uued tähtajad vara nimekirja ja

aruannete esitamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus määrab vara

nimekirja ja aruannete esitamise tähtajad taotletust erinevad.

10. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud muus kui avaldaja eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus maakohtu

määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel ja koostoimes § 463 lg-ga 2.

11. Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. TT

30. novembri 2018 kiri ja eestkostetava rehabilitatsiooniplaan tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel

toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel. Toimikust tuleb eemaldada dokumendid

TO kohta, sest nendega seonduvat taotlust pole esitatud ja tal puudub seos menetlusega.

12. Maakohus tõlgendas vääralt PKS § 205 lg 3 määrates eestkostjaks avaldaja. Põhjendatud

on avaldaja väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb eestkostjaks määrata Harku vald. Eestkostja

valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. Vaidlust ei ole, et eestkostetav ei ole

võimeline oma tahet avaldama. Eestkostetava esindaja leidis, et eestkostetav on tugevamalt

seotud Harku vallaga, kuna seal asub tema elukoht. Ringkonnakohus nõustub sellega.

5 (6)

Tähtsust ei oma, et eestkostetava rahvastikuregistri järgne aadress on Lääne-Nigula vallas.

Iseenesest leidis maakohus õigesti, et isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei too kaasa tema

rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Samuti ei ole hilisem hoolekandeasutuse

vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb

hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate

patsientide eestkostjaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas

nr 2-16-4855, p 10).

Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei

anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS

§ 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega

on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja

rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet

omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus (vt eespool

viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruse p 9).

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, mil määral on eestkostetav kohanenud Vääna-

Viti Kodus ja kas tulevikus võib eeldada tema tagasipöördumist avaldaja territooriumile.

Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st

isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja

mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus.

Praegusel juhul ei ole esitatud menetluse kestel mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks

järeldada, et eestkostetaval on avaldajaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed.

Tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et eestkostetav on avaldajaga PKS § 205 lg 3 mõttes

tugevamalt seotud kui Harku vallaga. Eestkostetava sünnikoht on rahvastikuregistri järgi Tartu,

kus elab tema ema. Määruskaebuse kohaselt oli eestkostetav Koluvere hooldekodus aastatel

1995–2009. Eelnevalt elas ta Imastu lastekodus. Eestkostetav on 54-aastane, ta on elanud

14 aastat Koluvere hooldekodus, 11 aastat Vääna-Viti Kodus ja mingi aja Imastu lastekodus.

Seega sidus eestkostetavat avaldajaga üksnes seal paiknenud Koluvere hooldekodu.

Eelnevat arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma

Harku vald. Eestkostetav on viibinud 2009. aastast selle valla territooriumil asuvas hoolde-

kodus ja on alust arvata, et on seal kohanenud (tl 40–43). Eksperdi arvamusest ja

rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on vähetõenäoline, et eestkostetava vaimne tervis paraneks

ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks asuda iseseisvalt oma elu korraldama ja tal on

põhjust pöörduda tagasi elama avaldaja territooriumile. Seega puudub alus arvata, et

eestkostetava seos avaldajaga edaspidi taastub. Järelikult tuleb määrata eestkostjaks Harku

vald, kus eestkostetav on 11 aastat faktiliselt elanud ja kuhu ta ilmselt jääb ka tulevikus elama.

13. Eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoht oli eestkoste seadmise ja eestkostja

määramise menetluse algatamise ja ka kohtumääruse tegemise aja seisuga Lääne-Nigula vallas.

Rahvastikuregistri järgne elukoha kanne pärines ajast, mil eestkostet polnud seatud.

Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei oma sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) kohaselt

määravat tähendust isikule sotsiaalteenuste osutamisel. SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust

tõlgendatakse nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka

tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole

kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad

mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged (vt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019 otsus, p 137). Harku

vald on teavitatud, et nende territooriumil viibib püsivalt inimene, kes ei kasuta enam

rahvastikuregistrisse kantud elukohta (tl 38). Omavalitsusüksus, kelle territooriumil selline

inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris elukoha andmete muutmise menetluse

(rahvastikuregistri seaduse § 86).

6 (6)

14. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Seoses

eestkostjaks oleva valla muutmisega tuleb määrata eestkostjale uus tähtaeg vara nimekirja ja

aruannete esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg vara nimekirja koostamiseks

kolm kuud, mistõttu tuleb see esitada esmaspäevaks 16. novembriks 2020. Edaspidi peab

eeskostja esitama aruanded iga aasta samaks kuupäevaks. Nii nimekiri kui ka aruanded tuleb

esitada maakohtule. Erinevalt maakohtust märgib ringkonnakohus määruse resolutsiooni

eestkostetava isikukoodi, sest menetlusosaliste koodide kajastamine määruse sissejuhatuses

pole TsMS § 465 lg 4 esimese lause järgi vajalik. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei muutu aga aeg,

mille jooksul maakohus peab hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise.

Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks koostada eeskostetavale teatavaks

tegemiseks ainult määruse väljavõte, sest eksperdiarvamuse ega muude toimikus olevate

tõendite kohaselt ei saa järeldada nagu võiks määrusega tutvumine tekitada olulist kahju

eestkostetava tervisele (TsMS § 531 lg 2 teine lause).

15. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja muud kulud (st

eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja ekspertiisikulu) jäid riigi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saavad kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel selles nimetatud isikud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm