2-18-113417/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. august 2020

Tsiviilasja number

2-18-113417

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XX

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. juuni 2020 otsus

Tsiviilasja hind

661,64 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaselts (registrikood 10625474), lepinguline esindaja

Kristjan Vahar

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos

lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonkaebuse menetluse kulud jäävad XX kanda, kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

2 (4)

1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 27. juunil 2018 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) võla saamiseks. Pärnu Maakohtu

14. augusti 2018 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, kuna kostja esitas vastuväite

makseettepanekule, ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 27. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 626,64 euro (laenu põhiosa

443,09 eurot, intress 75,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 108,39 eurot) ja edasise

viivise alates 28. augustist 2018 kuni põhinõude (443,09 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks. Alternatiivselt esitas hageja

alusetust rikastumisest tuleneva nõude 551,48 euro saamiseks, millelt nõudis ka viivist alates

28. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja peamised väited on järgmised:

 hageja omandas nõude kostja vastu Creditstar Estonia AS-ilt (edaspidi: esialgne

võlausaldaja). Hageja nõudis võla tasumist, kuid tulutult;

 esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 9. juulil 2015 lepingu

(edaspidi: krediidileping), mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja

võimaldati võtta kiirlaenu krediidilimiidi ulatuses. Samal päeval esitas kostja

laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30 päevaks;

 esialgne võlausaldaja kandis 9. juulil 2015 kostja märgitud pangakontole laenu

1500 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tasuma

hiljemalt 8. augustil 2015. Kostja sooritas kuus makset kogusummas 1056,91 eurot;

 vastavalt lepingule oli intressimäär 59% aastas ja krediidikulukuse määr 77,88% aastas.

Intressi summaks kujunes 75,16 eurot, aga kostja intressi ei tasunud. Laenu tagastamise

tähtajast on möödunud 1116 päeva, seega on sissenõutava viivise suurus seaduse alusel

108,39 eurot. Samuti tuleb kostjal tasuda alates 28. augustist 2018 kuni põhinõude

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Nõudel puudub õiguslik alus. Hageja esitas nõude kohtusse

teistkordselt, esimesel korral tegi halduskohus otsuse kostja kasuks, kuid sellele vaatamata

jätkab hageja kostja isikuandmete väärkasutamist teavitades olematust võlast krediidiinfo

portaale.

MAAKOHTU OTSUS

3. Harju Maakohus rahuldas hagi 19. juuni 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja määras rahaliselt kindlaks hagejale hüvitava summa.

3.1 Maakohtu tuvastas, et

 esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 9. juulil 2015

krediidilepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot. Kostja esitas samal

päeval laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 1500 euro saamiseks 30 päevaks;

 peale laenutaotluse esitamist käis kostja 9. juulil 2015 enda isikut tuvastamas

postkontoris. Kostjale saadeti e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et

tal oleks võimalik nendega tutvuda. Laenutingimuste kohaselt oli intressi määraks 59%

aastas ja krediidikulukuse määr 77,88% aastas;

 esialgne võlausaldaja kandis 9. juulil 2015 kostja pangakontole laenu 1500 eurot. Pärast

laenu ülekandmist saadeti kostjale arve, millest nähtub laenu tagastamise tähtaeg ja

suurus. Kostja pidi laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma 8. augustiks 2015;

3 (4)

 kostja sooritas kuus makset kokku 1056,91 eurot, mille hageja arvestas laenu

põhisumma katteks. Kostja põhisumma võlg on 443,09 eurot (= 1500 – 1056) ja intressi

võlg 75,16 eurot;

 esialgne võlausaldaja loovutas krediidilepingust tuleneva nõude hagejale.

3.2 Maakohus kohaldas VÕS § 101 lg 1 p-te 1 ja 6, § 108 lg 1 ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja laenu põhiosa 443,09 eurot ja intressi 75,16 eurot. Täiendavalt mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 108,39 eurot ja viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28. augustist 2018 kuni põhinõude täitmiseni.

3.3 Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on

425 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Kostjal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 19. juunil 2017 apellatsioonkaebuse, mille pealkirjastas

menetluse lõpetamise taotlusena. Kostja palub vaidlustatud otsuse tühistada ja menetluskulud

jätta hageja kanda. Kostja väitel on hageja nõue liigkasuvõtlik ja põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. Maakohtu otsus ei sisalda TsMS § 442

lg-s 10 nimetatud luba otsuse edasikaebamiseks ja kaebusel puudub ka edulootus.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses

menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi

lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise

otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning

mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlustatud otsuses ei

kohaldanud maakohus selgelt ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse

norme või hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise

väitmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustes märgituga ning leiab,

et hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud ja tõendanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud

üldised väited hageja kohta ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Lepingust

tulenevas rahalise nõudes tehtud otsust ei ole piisav vaidlustada väidetega hageja (või nõude

loovutaja) tegevuse kohta üldiselt, sest need ei mõjuta maakohut kohaldatud ja eespool p-s 3.2

viidatud sätete kohaldamist. Seega on lisaks tegemist TsMS § 637 lg 1 p 6 kohase olukorraga,

sest kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja kanda, kuna hagi

rahuldati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamiseks kaebus väiteid ei

sisalda. Kokkuvõttes puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

4 (4)

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast

ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses

tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohtu andmetel

ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, st ei teki selle tagastamise küsimust.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm