1-19-10011/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-10011 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Maarja-

Liisa Kõiv (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid T. i X- osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung T.X XXX isikukood: , asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 15.12.2019 - 04.01.2021. Ei soovi kaugkohtuistung 10.08.2020

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 16.12.2019 otsusega kriminaalasjas Vabastada T. temale X nr 1-19-10011

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2. KarS katseaeg kestusega 6 kuud.

§ 76 lg 4,5 alusel määrata T. ile X- 3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada T.X käitumiskontrollile kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – - kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 7 alusel määrata T. ile käitumiskontrolli ajaks X-

järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel alkoholivastasele ravile ja läbima selle;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed.

6. Määrata T. katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna X kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 7. suhte Määrus T. i s kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks X- elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. 9. Vabastada süüdimõistetu T. karistuse kandmiselt peale käesoleva X kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 16.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10011 tunnistati T. süüdi X KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T. ile 28. märtsi 2019. a Tartu Maakoht X- u kohtuotsusega nr 1-19- 1270 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 140 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 4 kuule ja 20 päevale vangistusele ning T. ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks X- mõisteti 1 aasta 20 päeva vangistust.

17.06.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne vabastamist. tähtaega

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T. i tingimisi enne tähtaega vangistusest X- vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab T. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. X-

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T. i vangistusest tingimisi enne tähtaega X- vabastamine on põhjendatud.

T. kannab käesolevalt liitkaristu X st teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.

X temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. 7 Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega - vangis

tusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - st suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12 vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressile xxx

. 12.05.2020 kinnisturaamatu päringu andmete kohaselt kuulub elukaaslase xxx-le, mille seaduslik esindaja on T. L . L. üüritud korter . Elukaaslase sõnul on T teadlik, et on kriminaalkorras karistatud ja asub antud korterisse elama. T.

X Kriminaalhooldusametnik ei teinud kodukülastust seoses koroonaviiruse leviku tõkestamismeetmete järgimisega. T. i elukaaslase sõnul on tegemist heas korras 28 X- ruutmeetri suuruse korteriga, mis koosneb elutoast, köögist, vannitoast ja wc- . Seega on isikul st kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ametnikega suhtluses probleeme ei ole esinenud. Samuti on isik osalenud vangla tööhõives. T. i käitumine vangistuse jooksul tema X- Seega kinnitab suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning s

oovi naasta õiguskuulekale teele.

Positiivne on ka isikul vabanemise puhuks kindla töökoha olemasolu. soovib T.X vabanedes asuda tööle ettevõttesse . Ettevõte kuulub H xxx . M. , kellega kriminaalhooldusametnik suhtles 13.05.2020 telefoni teel. H. M.

on nõus võtma T. i X- peale vabanemist tööle. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, võimaldades asuda tasuma ka temal lasuvaid nõudeid ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt.

Seadusekuulekale teele naasmisel on abiks ka l Isik suhtleb oma poja ja emaga. ähivõrgustik. Samuti on isikul elukaaslane, kellega vabanedes jätkatakse kooselu. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale probleemsetel hetkedel tuge ning motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Viimati tarvitas

T.

päeval ärast seda X alkoholi 15.12.2019, so , kui pani toime viimase kuriteo. P

ta arreteeriti ja toodi kinnipidamisasutusse. Isikut on kokku kahel korral karistatud joobes juhtimise eest. Samas tunnistab isik, et viimasel aastal enne vangistust tekkisid tõsised alkoholiprobleemid. Ka kohtuistungil selgitas T.X , et on valmis läbima sõltuvusprogrammi Kainem ja Tervem Eesti ja soovib alkoholisõltuvusega tegeleda, saades ka vastavaid ravimeid. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ja tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Ka tõik, et isik on suutnud tunnistada oma kasiinosõltuvust, kehtestanud endale kasiinokeelu ja suutnud hasartmänguasutustest eemale hoida alates 2011 aastast näitab, et isik on suuteline ületama oma sõltuvusi. alkoholisõltuvusest, on kohtu hinnangul vajalik Toetamaks isiku soovi vabaneda ka määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus – allutada ta ravile – mis täiendavalt toetab isiku soovi vabaneda alkoholisõltuvusest.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik