2-19-133925/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-19-133925

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. august 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-133925 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Urmet Kippasto vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314 Harju maakond; lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-post: XXX). Kostja: Urmet Kippasto (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX; lepinguline esindaja: Kalju Siilivask, epost: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija 11. august 2020. a kohtuistungi sekretär Katre Varusk RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-133925 AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagis Urmet Kippasto vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja Urmet Kippasto vahel 11. augustil 2020. a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1. Urmet Kippasto maksab AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile kokku 1400 eurot, millest 700 eurot on põhinõue, riigilõiv 80 eurot ja menetluskulud 630 eurot. 2.2. Urmet Kippasto tasub võlgnevuse osamaksetena igakuuliselt 20. kuupäevaks ühe aasta jooksul alates 20.08.2020. a. Osamakse suurus on 116 eurot ja 67 senti. Urmet Kippasto tasub võlgnevuse AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal kontole nr. XXX, selgituseks märkida XXX. 2.3. Urmet Kippasto tasub võlgnevuse hiljemalt 20.07.2021. a. 3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 4. Tagastada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele nr XXX menetluses tasutud riigilõivust pool s.o 87,50 eurot. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

2

Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled kokkuleppes välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Urmet Kippasto vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. 11.08.2020. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 4. Kohus on seisukohal, et 11. augustil 2020. a AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja Urmet Kippasto vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. 5. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus antud asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 6. TsMS § 150 lõike 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot + hagiavalduse esitamisel 130 eurot). Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 87,50 eurot. Kohus tagastab riigilõivu hageja esindaja taotlusel hageja arveldusarvele nr XXX. 7. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel. 8. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 9. Kuna pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale osa riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest, jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik