2-18-15243/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15243 Tsiviilasi Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu avaldus äraolijate Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 26. juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu (registrikood 80050070), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isikud: Ilgiz Sharafeev (sünd. xxxxx) Marina Sharafeeva (sünd. xxxxx)

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 26. juuni 2020 määrus ja saata Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu avaldus nõusoleku saamiseks Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva korteriomandi võõrandamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. Määruskaebus rahuldada.

2 3. Tagastada Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistule määruskaebuse esitamisel 20.07.2020 a/a EE062200221059223099 tasutud riigilõiv 50 eurot (a/a EE672200001120020545 Swedbank AS). Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD 1. Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu (avaldaja) esitas 22. juunil 2020 Viru Maakohtule avalduse, milles palus anda avaldajale nõusolek korteriomandi, Kohtla-Järvel Endla tn 10-26, võõrandamiseks turuhinnaga. Avalduse kohaselt määrati Viru Maakohtu 16. jaanuari 2019 määrusega Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva vara hooldajaks Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu. Maakohus jättis rahuldamata nõude korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. 31. mai 2020 seisuga on korteri asukohaga Endla tn 10-26; Kohtla-Järve linn võlgnevus majandamiskulude eest 1626 eurot 85 senti. Korteriomanik ei ole vara hooldaja poole pöördunud ega tundnud huvi vara suhtes. Korteriomanike tegelik elukoht/viibimiskoht on teadmata. Korteriomanikud avaldaja pöördumisele ei reageeri. MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus keeldus 26. juuni 2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, tagastas avalduse koos lisadega avaldajale ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Avaldaja kinnitab, et Eesti rahvastikuregistris puuduvad andmed Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva kohta. Eelnevas menetluses on tuvastatud, et korteriomanikud elavad Vene Föderatsioonis ja neil on välisriigi passid. Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et avaldajal on olemas puudutatud isikute kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kuna õigusabilepingu artikkel 21 kohaldub nii hagikui ka hagita menetluses ning korteriomanikel puudub Eesti Vabariigis elukoht ja puudub ka poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus ning korteriomandi võõrandamise loa andmine hagita menetluses ei ole äraolijate huvides ning on vastuolus hoolduse seadmise eesmärgiga, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel (avaldus/ hagi) ei allu sellele kohtule.

3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 112 lg 3, et äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. Seega Eesti kohus on pädev asja lahendama. Maakohus ei ole kindlaks teinud, kas puudutatud isikud on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Maakohus lähtus ebaõigesti õigusabilepingu artiklist 21. Vara hooldaja avaldus on seotud omandiõigusega. Seega tsiviilasja kohtualluvuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda õigusabilepingu artiklist 38. Lahend täidetakse Eestis. Avaldajal on kahtlus, kas Vene Föderatsiooni kohus on pädev seadma hooldust Eestis asuva kinnisvara suhtes ja andma nõusolekut selle võõrandamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 26. juuni 2020 määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu avalduse nõusoleku saamiseks Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva korteriomandi võõrandamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt kuna korteriühistu on Viru Maakohtu 16. jaanuari 2019 määrusega määratud Ilgiz Sharafeevile ja Marina Sharafeevale kuuluva vara (korteriomandi, asukohaga Endla 10-26 Kohtla-Järve) hooldajaks, siis ei kuulu avalduse lahendamisel kohaldamisele KrtS §-d 32 ja 33, vaid avaldus on esitatud TsMS § 516 lg 4 ja TsÜS § 18 lg 3 alusel ning Eesti kohus on pädev avaldust lahendama. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga ning leiab, et maakohus on ebaõigesti lähtunud avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel eeldusest, et vara hooldajale korteriomandi võõrandamiseks loa saamise avalduse esitamise õiguslikuks aluseks saaks olla KrtS § 32 ja 33, kuid mitte TsMS § 516 lg 4 ja TsÜS § 18 lg 3. 6. TsMS § 516 lg 4 alusel annab hoolduse seadmise määrus hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. Hooldaja õigused määratakse kindlaks TsÜS § 18 lg-s 1 märgitud eesmärki silmas pidades ning hooldajal ei tohiks olla rohkem õigusi, kui see on vajalik äraoleva isiku huvides. Hooldajal on kohustus tegutseda äraolija huvidest lähtudes, valitseda tema vara heaperemehelikult ja tagada selle säilimine (TsÜS § 18 lg 2). TsÜS § 18 lg 3 kohaselt võib hooldaja muuhulgas äraoleva isiku kinnisasjaõigust käsutada ainult kohtu loal. Antud juhul on korteriühistu Ilgiz Sharafeevi ja Marina Sharafeeva vara hooldajana esitanud maakohtule avalduse vara võõrandamiseks loa saamiseks. Kuna TsMS § 516 lg 4 kohaselt annab ainult hoolduse seadmise määrus hooldajale õiguse seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse, siis on korteriühistu äraolijate vara hooldajana õigesti esitanud avalduse maakohtule. Äraolijate kinnisasjaõigust võib hooldaja siiski käsutada üksnes vara hoolduse seadmise määrusega antud sõnaselge loa alusel. Asjaolu, et Viru Maakohtu 16. jaanuari 2019 hoolduse seadmise määruses ei olnud antud hooldajale õigust käsutada äraolijate kinnisasjaõigust

4 (s.o võõrandada korteriomand), ei välista maakohtu poolt hilisemat määruse tegemist selle kohta, kas hooldaja avaldus äraolijate kinnisasjaõiguse käsutamiseks kuulub rahuldamisele või mitte. 7. Kuna tegemist on äraolijate varale hoolduse seadmisega, siis kohaldub kohtu alluvuse osas TsMS § 112. TsMS § 112 lg 1 kohaselt äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldus seada soovitakse, asukoha järgne kohus. TsMS § 112 lg 3 kohaselt äraolija varale hoolduse seadmisega seotud muid asju, muu hulgas hoolduse lõpetamise ning hooldaja ja tema ülesannete muutmise asju, lahendab hooldaja määranud kohus. Antud juhul on äraolijate varale TsMS § 112 lg 2 alusel seadnud hoolduse Viru Maakohus. Seega on Viru Maakohus tulenevalt TsMS § 112 lg-s 3 sätestatust pädev läbi vaatama ka hooldaja avaldust nõusoleku saamiseks hooldusel oleva vara võõrandamiseks. Maakohus on ebaõigesti kontrollinud rahvusvahelist kohtualluvust ning leidnud, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Seetõttu on maakohus alusetult keeldunud hooldaja avalduse menetlusse võtmisest. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamisega tagastab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale tasutud riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse esitaja on vastava avalduse esitanud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke Viivi Tomson