2-20-10309/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-10309

Tsiviilasi

M. O. avaldus XXX korteriühistu üldkoosoleku otsuste

tühistamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M. O. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Puudutatud isik: XXX korteriühistu; registrikood XXX;

asukoht XXX.

Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: J. N. , M. M., T. P.

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. O. esialgse õiguskaitse taotlus ning avaldus XXX korteriühistu üldkoosoleku

otsuste tühistamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud M. O. kanda.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

M. O. (avaldaja) esitas 16. juulil 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse XXX

korteriühistu (puudutatud isik) üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Avalduse kohaselt otsustati

8. juunil 2020 toimunud korteriomanike üldkoosolekul, et kõikides korterites vahetatakse välja

vee- ja küttearvestid ning paigaldatakse uued kaugloetavad arvestid. Arvestite soetamise ja

paigaldamise kulu otsustati jagada kõigi korterite vahel võrdselt. Korterite küttekulu otsustati

arvestada soojusarvestite alusel. See ei ole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lõikega

1 ja 2 kooskõlas. Avaldaja palub tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsused uute

küttearvestite soetamise ja paigaldamise ning seadusest erineva küttekulude jagamise aluste

kehtestamise kohta. Avaldaja palub lisaks menetluse ajaks peatada vaidlustatud otsuste

kehtivus ja keelata samasisuliste otsuste vastuvõtmine, peatada olemasolevate juhatuse liikmete

ametiseisundi kehtivus ja määrata korteriühistu juhatuse asendusliige.

Tartu Maakohus jättis 17. juulil 2020 avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning

andis avaldajale 20 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selge

taotluse esitamiseks, avalduse aluseks olevate asjaolude põhistamiseks, tõendite esitamiseks;

nõuetekohase esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks; esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajalikkuse põhjendamiseks; avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks ning esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõivu 50 eurot tasumiseks. Avaldaja sai Tartu Maakohtu 17. juuli 2020 määruse

e-toimiku vahendusel kätte 17. juulil 2020.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 järgi korteriühistu

organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise taotlused hagita menetluses.

Kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p 5

järgi menetlusosalise esitatav taotlus. Taotlus peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka

avalduse muu tekstita. Avaldaja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul selget taotlust.

Taotlusest ei ole aru saada, millise korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja/või tühisuse

tuvastamist avaldaja soovib. Kohus leiab, et selge taotluse esitamata jätmine on avalduse

vorminõude oluline rikkumine. Avaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel seega menetlusse

võtmata.

Hagita menetluses esitatavalt avalduselt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasuda

riigilõivu 50 eurot. Avaldaja ei tasunud kohtu poolt antud tähtaja jooksul avalduse eest

riigilõivu. Avaldus tuleb jätta ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.

Avaldaja on avalduses palunud menetluse ajaks peatada vaidlustatud otsuste kehtivus ja keelata

samasisuliste otsuste vastuvõtmine, peatada olemasolevate juhatuse liikmete ametiseisundi

kehtivus ja määrata korteriühistu juhatuse asendusliige. Tegemist on taotlusega reguleerida

menetluse ajal vaidlusalust õigussuhet, so esialgse õiguskaitse taotlusega. Esialgset õiguskaitset

saab hagita menetluses TsMS § 4771 lg 1 järgi kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Kui

esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda TsMS § 4771 lg 2 järgi

teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui

seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamise avalduselt tasutakse riigilõivuseaduse § 59 lg 17

kohaselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja ei tasunud kohtu poolt antud tähtaja jooksul esialgse

õiguskaitse taotluse eest riigilõivu. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10

alusel seega samuti menetlusse võtmata. Kuna kohus jättis avalduse menetlusse võtmata, siis

langes ära ka avaldusel põhineva vaidluse esialgse reguleerimise vajadus.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

Kohtunik