2-16-17138/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-16-17138 Kohtuasi XX hagi Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX 31. juuli 2020. a apellatsioonkaebus ja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) XX (isikukood esindajad ringkonnakohtus XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) Tallinna Vangla (registrikood 70001113), esindajad Ave Kasvandik, Monika Raiendik ja Teerika Marilin Martisen Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta XX taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta XX 31. juuli 2020. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsuse peale menetlusse võtmata.

3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

4. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 31. juulil 2020. a saabus Tallinna Ringkonnakohtule XX (apellant) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-17138, millega maakohus jättis rahuldamata apellandi hagi Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuses sisaldub ka taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja selles sisalduva taotlusega apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsuse tegemisest möödunud peaaegu 2 aastat. Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsus on TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 632 lg 1 järgi jõustunud kohtute infosüsteemist nähtuvalt 11. oktoobril 2018. a. Eelnimetatud otsuse peale ei ole TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi enam võimalik apellatsioonkaebust esitada.

4. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. TsMS § 62 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

5. Apellant väidab, et ta ei ole Harju Maakohtu 10. septembri 2018. a otsust kätte saanud, mistõttu ei olnud tal võimalik otsust vaidlustada. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Apellanti esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Aavo Aadli, kes sai kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaevatava otsuse kätte 10. septembril 2018 kell 11.31. Seega tuleb lugeda, et apellant sai otsuse kätte 10. septembril 2018 kell 11.31. Eeltoodud sätetest tulenevalt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 11. septembril 2018 ning kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 10. oktoobril 2018 kell 24.00, kuid mitte hiljem kui

11. veebruaril 2019 (TsÜS § 136 lg 8).

6. Arvestades Riigikohtu seisukohti oleks apellant saanud esitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse hiljemalt kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest, s.o praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest (vt nt Riigikohtu

18. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-34-12, p 12; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p 7, 12. märtsi 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-13, p 9). Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse tähtaeg kulgema 11. veebruarist 2019 ja lõppes 12. augustil 2019. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitas apellant 31. juulil 2020 ehk TsMS § 67 lg 2 mõttes ei ole taotlus esitatud tähtaegselt, kuna möödas on ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 6-kuuline tähtaeg. Seetõttu puudub alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Sellest tulenevalt ei ole vajadust apellandi taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks sisuliselt lahendada.

7. Seega tuleb praegusel juhul kokkuvõtvalt lugeda, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes apellandi jaoks 5 kuu möödumisel otsuse tegemisest, mille järel oleks tal olnud veel kuus kuud aega esitada tähtaja ennistamise avaldus. Apellant selle tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust ei esitanud ja kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

8. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud (TsMS § 638 lg 10).

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)