2-18-134909/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Mare Laanoja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.august 2020. a, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-134909

Tsiviilasi

Svestron group OÜ hagi X Xi vastu 3 066 euro ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6 132 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svestron group OÜ (registrikood 12105709,

asukoht Kassi tn 14, Tallinn 12618);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anet Jaks

(Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post

anet.kaasik@eversheds-sutherland.ee);

Kostja: X X (isikukood x, elukoht xxx, e-post xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt X Xilt (isikukood x) hageja Svestron group OÜ (registrikood

12105709) kasuks välja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel põhivõlgnevus

3 066 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis perioodi

04.10.2018-18.03.2019 eest summas 111,55 eurot.

3. Mõista kostjalt X Xilt hageja Svestron group OÜ kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2019

põhivõlasummast 3 066 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam

kui 2 954,45 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 2 111,83

eurot (s.o riigilõiv 450 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu

1 661,83 eurot).

5. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 62 lg

2).

Menetluse käik

1. Svestron group OÜ (hageja) esitas 21.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X Xilt (kostja) 3 066 euro saamiseks. 17.01.2019 tegi Pärnu Maakohus kostjale

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.01.2019.

2. 01.02.2019 esitas kostja nõudele vastuväite. Kostja märkis vastuväites oma elukohaks Valga

linna xxx. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 28.02.2019

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

3. Harju Maakohus kohustas hagejat 01.03.2019 määrusega esitama hagi. Hageja esitas hagi

koos lisadega 18.03.2019. Harju Maakohus keeldus 25.03.2019 määrusega hagi menetlusse

võtmisest kohtualluvuse puudumise tõttu ja saatis asja lahendamiseks Tartu Maakohtu Valga

kohtumajale.

4. Pooled esitasid 03.05.2019 Tartu Maakohtule ühise taotluse kohtualluvuse muutmiseks

seoses asjaoluga, et kostja tegelik elukoht on ikkagi Tallinnas. Tartu Maakohus edastas

03.05.2019 määrusega asja lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule.

5. Harju Maakohus võttis hagi 08.05.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku

vastust hagile. Kostja vastas hagile 23.10.2019. Hageja esitas kostja vastuse osas arvamuse

08.11.2019.

6. 14.01.2020 määrusega otsustas Harju Maakohus lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses,

kuna pooled olid sellega nõustunud. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ja tegi kostjale

ettepaneku täpsustada oma vastuväiteid ja esitada tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks,

kuna kostja polnud oma vastusele tõendeid lisanud. Samuti olid kostja vastuväited ebapiisavad

saamaks aru, milles täpselt need seisnevad. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja.

7. Pooled kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

8. 17.03.2020 e-kirjaga selgitas kohus veelkord pooltele, et kohtule seni esitatud väidete ja

vastuväidete pinnalt ei ole tsiviilasi lahendi tegemiseks valmis ning andis pooltele veelkord ühe

tähtaja tõendite esitamiseks.

9. Sellele üleskutsele reageeris tähtaegselt ainult hageja, kes esitas oma selgitused ja

menetluskulude nimekirja.

10. Kostja ei ole vastanud ei kohtu pöördumistele ega esitanud oma vastuväiteid ka

menetluskulude nimekirjale. Kostjale on kohtu ettepanekud kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2

alusel.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

11. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 3 066 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivist määraga 0,3% päevast kokku 1 526,87 eurot või alternatiivselt seaduses

sätestatud määras 111,55 eurot. Samuti nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhinõude ulatuseni

(3 066 eurot) 0,3% päevas põhinõudest või alternatiivselt seaduses sätestatud määras.

12. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 2017

oktoobris

pöördus

kostja

hageja

poole

xxx

asuvale

paarismajale

ventilatsiooniprojekti koostamiseks. 18.10.2017 saatis hageja esmase hinnapakkumise.

15.03.2018 teatas kostja, et soovib põhiprojekti. Ühtegi konkreetset kokkulepet pooled

ei sõlminud.

 24.05.2018 pöördus kostja hageja poole uuesti ning palus kütte- ja veesüsteemi

projektide hinnapakkumist. 01.06.2018 saatis kostja hagejale arhitektuursed joonised,

mille alusel samal päeval koostas hageja kostjale hinnapakkumise nr P-2000, mis

sisaldas soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide põhiprojekti koostamist (hinnaga

695 eurot + km) ja hoonesisese kütte, vee ja kanalisatsiooniprojekti koostamist (hinnaga

1 460 eurot + km). 08.06.2018 e-kirjaga kinnitas kostja, et edastatud pakkumine sobib.

 19.06.2018 kinnitas hageja, et tööde valmimise kuupäevaks on 05.07.2018. 20.06.2018

kinnitas kostja, et pakutud tähtaeg sobib.

 21.06.2018 saatis hageja tööde läbiviimist puudutavad lisaküsimised. Kuna vastust ei

tulnud, saatis hageja 26.06.2018 lisaküsimused uuesti ning teavitas, et lubatud tähtajaks

ei ole enam võimalik töid lõpetada. 05.07.2018 saatis kostja asjakohased vastused.

 10.07.2018

saatis

hageja

kostjale

kooskõlastamiseks

projekteeritavate

ventilatsiooniseadmete tootelehed. 19.07.2018 saatis hageja kostjale kütte-, vee ja

kanalisatsiooni eskiisjoonised ülevaatamiseks ja muudatusettepanekute tegemiseks.

Kostja vastas 24.07.2018 ning edastas omapoolsed muudatusettepanekud. 15.08.2018

saatis hageja kostjale korrigeeritud, lõplikud vee-, kanali- ja küttesüsteemide projektid.

 06.09.2018 saatis kostja muudetud arhitektuursed joonised ja palus hagejalt

hinnapakkumist koostatud projektide muutmiseks. Hageja vastas samal päeval ja saatis

hinnapakkumise 400 eurot + km. Kostja kinnitas hinna sobivust samal päeval telefoni

teel. 10.09.2018 saatis hageja kostjale palutud muudatustega kütte-, vee- ja

kanalisatsiooni projekti ning 13.09.2018 saatis hageja muudetud ventilatsiooniprojekti.

11.09.2018 kinnitas kostja projektide kättesaamist.

 28.09.2018 saatis hageja kostjale tellitud tööde eest arve nr 14008 summas 3 066 eurot.

Arve nr 14008 sisaldas pakkumises nr P-20000 kajastatud ventilatsioonisüsteemide

projekteerimistöid summas 695 eurot + km ja küttesüsteemide projekteerimistöid

summas 1 460 eurot + km ning lisaks tellitud muudatustöid summas 400 eurot + km.

 Kuna kostja arvet nr 14008 õigeaegselt ei tasunud, saatis hageja kostjale

meeldetuletused kuupäevadel 17.10.2018, 01.11.2018, 12.11.2018 ja 14.11.2018.

Kostja hageja kirjadele vastanud ei ole. Samas 2018 oktoobri lõpus telefoni teel lubas

kostja järgneva nädala jooksul arve tasuda. Kostja ei ole arvet tasunud.

 Kuna kostja on arve tasumisega viivituses, siis nõuab hageja kostjalt viivist.

 Enne x projekti, oli pooltel kokkulepe x ventilatsiooni projekti ja seadmete osas (kostja

tasus arved nõuetekohaselt).

 Hageja vaidleb kostja väidetele vastu. Kostja pretensioonid käesolevas menetluses on

esitatud üle aastase hilinemisega ning hageja kuuleb nendest esimest korda. Kui kostjal

oli pretensioone, siis tuli need esitada kahe kuu jooksul. Kostja keeldus hagimaterjalide

vastuvõtmisest märkimisväärselt pika aja jooksul. Seejuures on kõik kostja väited

tõendamata.

 Hageja nõuab viivist perioodi 04.10.2018-18.03.2019 ehk 166 viivituses oldud päeva

eest 0,3% võlgnetavalt summalt päevas tuginedes poolte varasemale praktikale.

Seejuures on hageja viivist vähendanud 0,5%-lt 0,3%-ni. Alternatiivselt nõuab hageja

viivist seaduses sätestatud määras. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõismist.

13. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile

järgmised vastuväited:

 x projektile viitamine on antud vaidluse kontekstis asjakohatu, kuna ei puuduta

vaidlusalust projekti. Kostja on hagi esitamise päeva seisuga jõudnud erinevate ehitajate

abiga veendumusele, et hageja poolt koostatud x vee- ja kanalisatsiooniprojekt ei ole

samuti kasutuskõlblik ja kostja on sunnitud objektile tellima uue projekti.

 Kostja poolt selle projekti eest tasumist ei saa käsitleda kui hinnangut hageja tööle, et

kostja on veendunud hageja professionaalsetes oskustes. Samuti ei saa arve tasumist

käsitleda lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses, mis annab õiguse nõuda

ebamõistlikult suurt viivisemäära.

 Kostja ei vaidle vastu faktidele, et ta on tellinud hagejalt x paarismajale

soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide põhiprojekti ning hoonesisese kütte-, vee-

ja kanalisatsiooniprojekti koostamise ning nõustunud hinnapakkumisega. Poolte vahel

toimus nimetatud projektide koostamise raames aktiivne suhtlus ja kostja palus teha

muudatusi vastavalt ehitusprojektile.

 Kostja tegutses x paarismaja projektide tellimisel eraisiku ehk tarbijana, tal puudusid

professionaalsed teadmised ventilatsioonisüsteemide jooniste läbivaatamiseks ja

kinnitamiseks. Peale projekti kättesaamist pöördus kostja mitme ventilatsioonisüsteeme

paigaldava ning seadmeid müüva ettevõtte poole, kellel on vastavate tööde teostamiseks

litsents. Kahe erineva ja sõltumatu ettevõtte esindajad kinnitasid, et hageja poolt

teostatud projekt on ebaprofessionaalne, tarbijale ebamõistlikult kallis ja kehtivate

regulatsioonidega vastuolus, sest on Kredexi nõuetega keelatud, seega ei saanud kostja

vaidlusaluse projekti alusel nimetatud töid reaalselt tellida.

 Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ei avaldanud oma pretensioone kuni hagiavalduse

esitamiseni. Kostja avaldas telefoni teel korduvalt oma pahameelt, et ta ei saa koostatud

projekte kasutada, sest litsenseeritud ventilatsioonisüsteemide paigaldajad ei ole nõus

teostatud projektide alusel töid tegema.

 Õige ei ole hageja väide, et kostja on minetanud oma seadusjärgse õiguse pretensioonide

esitamiseks. Kostja on hagejat telefoni teel õigeaegselt teavitanud, et projekt ei vasta

nõuetele ja hagejal ei ole võimalik seda sihtotstarbeliselt kasutada. Arvestades

litsenseeritud ventilatsioonipaigaldajate tagasisidet, ei soovinud kostja enam hagejaga

koostööd jätkata, sest puudus veendumus, et hageja poolt projekti ümbertegemine annab

soovitud tulemuse.

 Kostja loobus õigusest nõuda oluliste puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist ja

keeldus õigustatult tasu maksmisest. Kostja on tellinud uue ventilatsiooniprojekti koos

paigaldusega x OÜ-st, kuid tööde teostamine on hetkel pooleli ja kostjal ei ole võimalik

vastuse esitamise päeva seisuga esitada tõendusmaterjali nimetatud tööde tasumise

kohta.

 Arve tasumine teise projekti raames ei ole käsitletav õigusliku kokkuleppena

viivisemäära osas. Kostja leiab, et poolte vahel puudus kehtiv kokkuleppe viivisemäära

osas ja palub kohaldada seadusjärgset viivisemäära.

15. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende

kogumis, leiab, et tsiviilasja materjalid on piisavad selleks, et hagi rahuldada. Menetluskulud

jätab kohus kostja kanda ja määrab kulud kindlaks ka rahaliselt. .

16. Kohus rõhutab esmalt seda põhimõtet, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.

Hagimenetlus on võistlev menetlus ning kohus poolte menetlusõiguste kasutamisse ja

käsutamisse ei sekku (vt nt ka RKTK 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).

17. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel

oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Kui pool pole ise asjaolu või vastuväidet esile toonud, siis kohus oletusi teha ei saa.

18. Kostja on oma esialgses vastuses hagile 23.10.2019 sõnaselgelt omaks võtnud, et ta tellis

hagejalt Sipelga põik 4 paarismajale soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide põhiprojekti

ning hoonesisese kütte-, vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamise ning nõustus

hinnapakkumisega (dtl 276, p 2.1). (Vt ka TsMS § 231 lg 2).

19. Kostja on oma 23.10.2019 vastuses hagile (p 2.2) kinnitanud ka seda, et sai hageja tehtud

projektid kätte (mille järgselt pöördus mitmete ventilatsioonisüsteeme müüva ja paigaldava

ettevõtte poole; kahe ettevõtte esindajad kinnitasid, et hageja projekt on ebaprofessionaalne ja

kallis ning kehtivate regulatsioonidega vastuolus).

20. Kostja pole vastu vaielnud ka hageja poolt poolte õigussuhtele antud kvalifikatsioonile,

märkides vaid, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses.

21. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks, et

-

poolt vahel oli VÕS § 635 lg 4 mõttes sõlmitud tarbijatöövõtuleping, mille alusel andis

hageja kostjale 2018 üle Tartu maakonnas x paariselamu ventilatsioonisüsteemide

põhiprojekti /lühendatult vent projekt/ (augustis), hoonesiseste kütte-, vee- ja

kanalisatsiooniprojekti /lühendatult kommunikatsioonid/ (augustis) ja ka kostja tellitud

muudatused /lühendatult muudatused/ (septembris);

-

pooled olid kokku leppinud tasus selliselt, et vent projekti koostamine 695 eur +km,

kommunikatsioonid hinnaga 1 460 eur +km ja muudatused 400 eur +km. Kokku seega

2 555 eur +km (ehk 3 066 eurot).

-

Vaidlust pole selles, et hageja oli kõik tööd valmis teinud ja üle andnud seisuga

10.09.2018.

-

Hageja esitas kostjale 28.09.2018 arve nr 14008 summas 3 066 eurot, mis on kooskõlas

poolte kokkuleppega.

22. VÕS § 637 lg 3 alusel on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest kostja tellitud töö

on valmis ja kostjale üle antud.

23. VÕS § 635 lg 1 kohaselt korrexub töö tegemise ja üleandmise kohustusele tellija kohustus

maksta valminud töö eest kokkulepitud tasu.

24. Kostja tugineb tasu maksmise kohustuse mittetäitmisel sellele, et töö oli puudustega ehk

ebaprofessionaalne, ebamõistlikult kallis ja vastuolus kehtivate regulatsioonidega.

Samas ei selgu kostja vastuväidetest, kuidas ning millal ta on hageja töö ebaprofessionaalsuse

kindlaks teinud ja milles see seisneb ehk mille alusel ja mille tõttu väidab kostja, et hageja töö

on ebaprofessionaalne. Samuti ei selgu kostja vastuväidetest, millistele regulatsioonidele hageja

töö ei vasta ja millistele regulatsioonidele töö pidi vastama.

Kuigi kohus on kahel korral (Harju Maakohtu 14.01.2020 määrusega ja 17.03.2020 e-kirjaga)

teinud kostjale ettepaneku täpsustada oma vastuväiteid ja esitada ka sellekohased tõendid, siis

ei ole kostja seda võimalust kasutanud.

Seetõttu pole kohtul võimalik tuvastada, kas ja millised puudused võisid hageja töös esineda

ning kuna võimalikke puuduseid pole ei kirjeldatud ega tõendatud, siis loeb kohus, et hageja

tehtud töö ei olnud puudustega ja vastas sellisele tööle tavaliselt esitatavatele tingimustele (VÕS

§ 641 lg 2 p 2). Eritingimuste osas, millele töö pidi kvaliteedilt vastama, poolte vahel kokkulepe

puudus.

25. Kostja väidab, et mitmed spetsialistid kinnitasid, et hageja töö on ebaprofessionaalne ning

selle alusel ei ole võimalik edasisi töid teostada, kuid kostja pole selgitanud, kelle poole ja millal

ta pöördus ning mida need isikud täpselt tuvastasid ja mille alusel. Samuti pole selle kohta

ühtegi tõendit esitatud.

26. Samuti väidab kostja, et oli sunnitud projekti ja tööd tellima OÜ-st x, kuid ka need väited

on tõendamata.

27. Kostja pole tõendanud ega selgitanud, millal ta teavitas hagejat sellest, et töö pole

kvaliteetne. Kohtul pole võimalik neid asjaolusid tuvastada.

28. Lisaks märgib kostja, et hageja töö oli ebamõistlikult kallis. Samas ei ole kostja kohtu ette

toonud seda, milline oleks õiglane hind hageja töö eest ning millega on kostja hageja töö hinda

võrrelnud.

Töö hinnas on pooled eelnevalt kokku leppinud ning VÕS § 637 lg 1 alusel tuleb töö eest maksta

kokkulepitud tasu. Kostjal puudub hiljem õigus väita, et töö hind talle ei sobi isegi siis, kui see

on mingisuguste parameetrite järgi liiga kallis. Hinna alandamist ei ole kostja nõudnud ega

maksnud hagejale ka osalist tasu.

29. Eeltoodud põhjustel ja tuginedes VÕS § 108 lg 1, § 635 lg 1 ja 4 ning § 637 lg 1 kuulub

hageja põhinõue summas 3 066 eurot rahuldamisele.

30. Hageja on esitanud ka viivisenõude, mille aluseks on VÕS § 113 lg 1.

Hageja on esitanud viivisenõude selliselt, et alustanud viivisearvestust mitte tasu

sissenõutavaks muutumisest (10.09.2018) vaid arve tasumise tähtpäeva möödumisest

04.10.2018. Seega on viivisearvestuse aja algus kostjale soodsam. Viivist nõuab hageja kuni

põhinõude ulatuseni (s.o kuni 3 066 eurot) määraga 0,3% päevas võlgnetavalt summalt,

lähtudes viivisemäära puhul poolte varasemast praktikast ja arvele märgitud teabest.

Alternatiivselt palub hageja rakendada seaduses sätestatud viivisemäära.

31. Kostja pole viivisearvestusele vastu vaielnud, kuid on vaielnud vastu viivise määrale.

Alternatiivselt (kui kohus viivisenõude siiski rahuldab) palub kostja viivise välja mõista

seaduses sätestatud määras.

32. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees täitmata rahaline kohustus, mis on

sissenõuetavaks muutunud alates 10.09.2018, siis tuleb hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1

alusel rahuldada alates hageja taotletud ajast 04.10.2018.

33. Hageja on viivisearvestuse esitanud ajavahemiku 04.10.2018 kuni 18.03.2019 eest (166

päeva) nii seaduses sätestatud määra järgi (111,55 eurot) kui ka määraga 0,3% päevas

võlgnetavast summast (1 526,87 eurot).

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 1 viimase lause alusel tuleb rahuldada hageja alternatiivne

viivisenõue ning mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis välja

seaduses sätestatud määras, sest seaduses sätestatust suuremat viivist saab nõuda vaid siis,

kui pooled on selles kokku leppinud. Tsiviilasja materjalidest ja kohtu ette toodud tõenditest ei

tulene, et pooled oleks xxx objekti osas eelnevalt kokku leppinud viivisemääras. Poolte varasem

tegevus mõne muu kokkuleppega seoses või ühe poole initsiatiivil arvele märgitud viivisemäär

ei asenda poolte kokkulepet ega ole käsitletav sellise asjaoluna, mis võimaldaks seadusest

erinevat viivisemäära rakendada.

Kostja on viivisekokkulepet eitanud ning nõustunud ainult seaduses sätestatud viivisemääraga.

34. Kohus rahuldab ka hageja nõude edasiulatuva viivise väljamõistmiseks TsMS § 367

alusel, rakendades samuti seaduses sätestatud viivisemäära.

35. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus viivise välja mitte suuremas ulatuses, kui

seda on põhinõue. See vastab ka üldisele kohtupraktikale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

37. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti

ning kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

38. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

39. Hageja on tähtaegselt, ehk 30.03.2020 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas järgmised:

-

Riigilõiv 450 eurot;

-

Lepingulise esindaja tasu 12 tunni ja 47 min eest summas 1 661,83 eurot (a´130 eurot).

Hageja on käibemaksukohustuslane ja nõuab seega menetluskulu hüvitamist käibemaksuta ja

esitatud nimekiri kajastabki tasu, mis on arvestatud käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Samuti

on hageja kinnitanud, et kulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasja hagimenetlusega.

40. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat on kogu menetluse jooksul esindanud vandeadvokaat Anet Jaks (end Kaasik). Seega

tuleb kostjal hüvitada hagejale ka lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

kandmiseks kohustatud menetlusosaline kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud piirmäärast.

Käesoleval juhul ei ole kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Esindaja kulude

piirmäärad käesoleval ajal küll puuduvad, kuid kohtu hinnangul võib viidatud normi tõlgendada

selliselt, et juhul, kui hageja esindaja tasu määr vastab kohtupraktikas seni aktsepteeritud

advokaadi tunnihinnale (vastab) ning loetletud toimingud on kooskõlas tsiviilasja käiguga (on

kooskõlas), siis puudub vajadus detailsemaks esindaja kulude hindamiseks.

Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks hageja

lepingulise esindaja kulu 1 661,83 eurot.

41. TsMS § 138, § 139 ja § 147 lg 1 alusel on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kohtukulu,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks samuti välja mõista. Hageja on riigilõivu käesolevas

tsiviilasjas maksnud kokku 450 eurot.

42. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik