3-20-500/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-500 Määruse kuupäev

11. august 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Anna Dmitrijeva kaebus faktilise asjaolu kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja Anna Dmitrijeva, esindaja Sergei Desjatnikov RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, siis tagastatakse riigilõiv Sergei Desjatnikovile, arvelduskontole nr EE972200001107623017. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse tagastamise) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Anna Dmitrijeva esitas 16. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Arhiiviteatise kohaselt oli kaebaja ema Famaida Kolga kohtuväliselt välja saadetud Tartumaalt ja viibis ajavahemikul 14.06.1941 - 13.02.1958 asumisel Tomski oblastis Krivošeinski rajoonis. Tegelikult kaebaja ema ei teadnud, et ta võib asumiselt lahkuda ja tal ei olnud selleks luba. Võimalus Eestis naasmiseks tekkis 1965. aastal. Kaebaja saab neid väiteid tõendada oma ema kui tunnistaja ütlustega. Kaebaja sündis Tomski oblastis Krivošeinski rajoonis 20.12.1958. Sotsiaalkindlustusamet keeldus 27.04.2012.a otsusega kaebajale represseeritu tunnistuse andmisest. Kaebaja palus kohtul tuvastada, et ta on represseeritud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 2 lg 2 tähenduses.

2. Kohus jättis 28. juuli 2020. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ja mida ta soovib sellega saavutada. Kohus selgitas võimalust taotleda uuesti represseeritu tunnistuse väljastamist ja esitada seejärel tõhusam nõue. Määruses oli märgitud, et kohtu nõudmise täitmata jätmise korral on kohtul õigus kaebus tagastada.

3. Kaebaja esitas 11. augustil 2020 kohtule avalduse, milles märgib, et ei pea vajalikuks puuduste kõrvaldamist ja nõustub kaebuse tagastamisega. Kaebaja esitab uue taotluse represseeritu tunnistuse saamiseks.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 44 lg 1 alusel saab isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

5. Kui kaebaja ei ole välja toonud tuvastamiskaebuse eesmärki, siis ei saa kohus hinnata kaebuse lubatavust. Tegemist on kaebuse menetlemist takistavate puudustega. Kaebaja jättis teadlikult kaebuse puudused kõrvaldamata ja nõustus selle tagastamisega. Sisuliselt möönis kaebaja võimalust, et tal võib tuvastamiskaebuse esitamise õigus puududa. Kohus tagastab kaebuse.

6. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 koosseisu kuuluva sätte alusel, siis kuulub riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele. Kui kaebaja ei avalda enne määruse jõustumist teistsugust soovi, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja arvele, kust see tasuti (tl 13). Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik