1-19-4037/47 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

11. august 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-4037 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. juuni 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja Mikk Pärjamäe (ik 38808190401), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. juuni 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23. mai 2019. a otsusega mõisteti Mikk Pärjamäe süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mis algas 15. oktoobril 2018.

2. M. Pärjamäe vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt Harju Maakohtu 23. mai 2019. määrusega. Tema kriminaalhooldus algas 4. detsembril 2019 ja selle lõpptähtaeg oli 15. oktoober 2020.

3. 11. märtsil 2020. a esitas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Pärjamäe karistus täitmisele korduva alkoholikeelu rikkumise tõttu (s.o 13., 14., 15 ja 16. veebruaril 2020). 25. märtsi 2020. a määrusega jättis kohus erakorralise ettekande rahuldamata.

4. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 8. juunil 2020 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Pärjamäe karistus täitmisele. M. Pärjamäe on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 9., 13. ja 15. mail 2020.

5. Viru Maakohtu 17. juuni 2020. a määrusega pöörati M. Pärjamäele Harju Maakohtu 18. novembri 2019 määruse järgi kandmata jäänud karistuse osa, s.o 10 kuud ja 11 päeva vangistust täitmisele.

6. Kohus tuvastas, et 9. mail 2020 toimetati M. Pärjamäe kainestusmajja. Indikaatorvahendi protokollist nähtuvalt ei suutnud M. Pärjamäe indikaatorvahendisse puhuda. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldusest nähtuvalt ei suutnud ta omal jalal seista, tal oli unisus, oksendamine ja suust alkoholilõhn.

7. Tuvastatuks luges kohus M. Pärjamäe poolt alkoholitarvitamise ka 13. mail 2020, mil tal oli joove 1,065 mg/l ja 15. mail 2020, mil tal mõõdeti joove 1,25 mg/l. Seega rikkus M. Pärjamäe korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi.

8. Kohus leidis, et vaatamata sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ osalemisele, alkoholivastase ravi läbimisele 13. jaanuaril 2020 ning elektroonilise valve läbimisele (ajavahemikus 06.12.2019-06.06.02.2020), on kriminaalhooldus M. Pärjamäe suhtes ebaõnnestunud. M. Pärjamäe ei näita üles huvi koostöö vastu kriminaalhooldusametnikuga, on kohtu usaldust kuritarvitanud ning suhtub karistusse negatiivselt. Kohus andis M. Pärjamäele viimase võimaluse, kui jättis kriminaalhooldaja 11. märtsi 2020. a erakorralise ettekande rahuldamata, ehkki süüdlane oli 4 korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et M. Pärjamäe kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdlane on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta.

MÄÄRUSKAEBUS

9. M. Pärjamäe taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.

10. Kohus jättis arvestamata, et M. Pärjamäe oli veebruari keskpaigas pussitamise ohver ning tema ründaja jäeti vabadusse. Peale intsidenti olid M. Pärjamäel tugevad peavalud, mäluja teadvuskaotus ning paanikahood, mida on lihtne segamini ajada alkoholijoobe või hüsteeriaga (viimast võib kinnitada M. Pärjamäe abikaasa). M. Pärjamäe on abikaasaga leppinud. Abikaasaga on M. Pärjamäel ka ühine raske puudega laps. Puude tõsidusest teadasaamine põhjustas M. Pärjamäele samuti tõsiseid paanika ja ärevushäireid. Viru Maakohtu määruses välja toodud 9. mai 2020. a intsidendid ei olnud toime pandud alkoholi, vaid segaduseja paanikahoos. Ka 2020. a juunis ründas M. Pärjamäed taas teda varem rünnanud isik ning selles suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus.

11. M. Pärjamäe ei eita alkoholi tarbimist, ent põhjendab seda tema tervises esinenud oluliste ja raskete muudatustega peale veebruari intsidenti. Alkoholijoobes ei ole tal mälukaotust esinenud. Kõik M. Pärjamäe poolt eelnevalt välja toodud intsidendid on kontrollitavad.

12. M. Pärjamäe soovib alkoholiprobleemist vabaneda, mida näitab registreerimine programmi „Tervem ja kainem Eesti“. Vangistust kandma minnes ei ole tal võimalik saada professionaalset abi ega kompuuteruuringuid, millega tuvastataks pussitamise ja peksmisega tekitatud vigastused.

13. 15. mai 2020. a toimunud intsidendi põhjusena nimetab M. Pärjamäe tüli naabriga, kes osutus pedofiiliks. Naaber ei soovi M. Pärjamäe karistamist ning on esitanud ka vastavasisulise tunnistuse (lisatud määruskaebusele).

14. 30. juuni 2020. a seisuga on M. Pärjamäel puuduv töövõime. Tal on elukoht ning abikaasaga saab ta hästi läbi. M. Pärjamäe on alkoholi tarvitamisest loobunud, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha ohjamine“ ning soovib võimaluse korral läbida sotsiaalsete oskuste programmi. Kordagi ei ole M. Pärjamäe rikkunud registreerimiskohustust.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

15. Tartu Ringkonnakohtule esitatud informatsioonis märgib kriminaalhooldaja, et

M. Pärjamäe lahkus Eesti territooriumilt ja viibis väljaspool Eesti territooriumi eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata. 3. ja 5. juulil saabus teade M. Pärjamäe piiriületuste kohta. Isik telefoni teel rikkumist ei tunnistanud väites, et ei ole välismaal käinud. 13. juulil 2020 rikkus M. Pärjamäe registreerimiskohustust. Ta ei teavitanud kriminaalhooldajat mitteilmumise põhjustest ja ei vastanud ka telefonile.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.

17. M. Pärjamäe tunnistab alkoholi tarvitamist. Määruskaebuses on ta osaliselt vaidlustatud vaid 9. mail 2020 toime pandud rikkumist. M. Pärjamäe palub mitte segamini ajada alkoholitarvitamist temal esinenud segaduseja paanikahooga. M. Pärjamäe esitab erinevaid selgitusi rikkumise toimepanemiseks ja palub jätta end vabadusse, et ta saaks tegeleda oma vaimse ja füüsilise tervise probleemidega, aidata abikaasat ja lapsi.

18. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda alkoholikeelu rikkumised (sh 9. mai) M. Pärjamäe puhul tuvastatuks. M. Pärjamäe selgitustele vaatamata tugines kohus protokollile, kus on kirjeldatud süüdlase joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Muuhulgas nähtub tõendist, et M. Pärjamäe suust tuli alkoholilõhna, milline tunnus ei ole omane teadvusekaotusele või paanikahoole.

19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine.

20. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).

21. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Tegemist ei ole M. Pärjamäe esimese erakorralise ettekandega – vaatamata varasemalt talle antud võimalusele jätkata karistuse kandmist vabaduses, ei võtnud

M. Pärjamäe kohustusi tõsiselt eirates korduvalt talle kohtu poolt pandud alkoholikeeldu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt põhjendatud, miks kohus leiab, et

M. Pärjamäe suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Ka ringkonnakohus ei pea mõttekaks panna M. Pärjamäele täiendavaid lisakohustusi (määruskaebuse esitaja palub võimaldada talle sotsiaalsete oskuste programmi). Toimikust nähtub, et M. Pärjamäe läbis Viru Vanglas perioodil 28.10.2019-18.11.2019 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmis saadud teadmisi ta vabanemisel ei kasutanud, kuivõrd juba paar kuud pärast kriminaalhoolduse algust rikkus ta korduvalt alkoholitarvitamise keeldu. Viru Maakohtule esitatud 11. märtsi 2020. a erakorralisest ettekandest nähtuvalt tehti M. Pärjamäele

13. jaanuaril 2020 alkoholivastane veenisisene süst üheks aastaks (tl 23). Ka see ei hoidnud alkoholikeelu rikkumisi ära. Ehkki M. Pärjamäe on rikkumisi igatpidi õigustanud (ründe ja isikliku elu probleemidega), ei ole need põhjused kohtupraktikat arvestades mõjuvad, et täitmata jätta kohtulahendiga pandud kohustused. Ka tema kahetsust ei saa pidada tõsiseltvõetavaks, sest vaatamata korduvatele lubadustele end parandada, on M. Pärjamäe jätkanud kohtuotsusega pandud kohustuste eiramist.

22. Ilmselgelt ei ole M. Pärjamäe soov alkoholiprobleemist vabaneda piisavalt suur, sest ka pärast esimest erakorralist ettekannet, mida ei rahuldatud, rikkus M. Pärjamäe korduvalt alkoholikeeldu. Peale vaidlustatava lahendi tegemist registreeriti Viru Maakohtus lisainfo erakorralise ettekande juurde, mille kohaselt viibis M. Pärjamäe 21. juunil 2020 koos sõpradega aadressil XXX ning tema ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,78 mg/l. Selline teave nähtub ka kirjale lisatud tõenditest: indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 107) ning Politseija Piirivalveameti 29. juuni 2020. a kirjast Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele (tl 106). Seetõttu ei ole põhjust kahelda, et M. Pärjamäe taaskord rikkus talle pandud alkoholitarvitamise keeldu. Tartu Ringkonnakohtule edastatud kirjas märgib kriminaalhooldaja, et M. Pärjamäe lahkus Eesti territooriumilt ja viibis väljaspool Eestit eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata. Ringkonnakohtul ei ole põhjust selles eelmärgitus kahelda, kuivõrd seda tõendab kriminaalhooldajale saadetud info (3. ja 5. juulil 2020, tl 119-120). Ringkonnakohus leiab, et M. Pärjamäe käitumine on kogu kriminaalhoolduse vältel olnud problemaatiline ning tema suhtumine kohtu pandud kohustustesse on ükskõikne vaatamata korduvalt antud lubadustele end parandada.

23. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene. Seetõttu ei oleks katseaja karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamisel vähimatki mõtet.

24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus