1-19-7883/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

11. august 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-7883 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 8. juuli 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja Z.C Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 8. juuli 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 6. novembri 2019. a otsusega mõisteti Z.C süüdi KarS § 424 lg

1 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 2. aprilli 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud vangistust) võrra. Liitkaristuseks jäi 1 aasta 28 päeva vangistust. Vangistus asendati üldkasuliku tööga 388 h, mille sooritamise ajaks määrati 1 aasta. Z.C pidi lisaks järgima kontrollnõudeid ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2) ja osalema sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). Kriminaalhooldus algas 22. novembril 2019 ja lõpeb

22. novembril 2020.

2. 8. aprillil 2020. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Z.C jättis jaanuaris 2020 osaliselt tegemata üldkasuliku töö tunnid, mille eest talle tehti kirjalik hoiatus. Ka selle järel ei teinud Z.C nõuetekohaselt üldkasulikku tööd (on omaalgatuslikult üldkasuliku töö tegemise aegu muutnud ja jätnud kokkulepitud ajal tööle ilmumata) väites, et on haige, ent arstitõendit ei esitanud.

3. Halva videoühenduse kvaliteedi tõttu lükkas kohus asja arutamise edasi. Z.C pidi üldkasuliku töö tegemist jätkama. 8. juunil 2020 teavitas kriminaalhooldusametnik kohut, et Z.C ei ilmunud kahel korral mais üldkasulikku tööd tegema jättes sellest teavitamata.

9. juunil 2020 toimunud istungil teavitas Z.C, et teeb hetkel oma tunde ja on ametnikuga olukorra lahendamiseks suhelnud. Ta tunnistas kahel päeval töö tegemata jätmist ning sedagi, et oli keelule vaatamata tarvitanud alkoholi. Kohus lükkas asja arutamise edasi andes Z.C-le veel ühe võimaluse oma käitumist parandada.

4. 26. juunil 2020. a teavitas kriminaalhooldaja kohut sellest, et Z.C-l tuvastati alkoholijoove (0,757 mg/l). Z.C keeldus protokolli allkirjastamast ja käitus ametnikega ebaviisakalt. Kohtuistungil selgitas Z.C , et on valesti ÜKT tegemise korraldusest aru saanud ja tunnistas, et ei teinud juunis ühtki tundi. Z.C selgitas, et tarvitas jaanipäeva puhul alkoholi, ehkki teab, et tal on alkoholi tarvitamise keeld. Kriminaalhooldaja palus pöörata Z.C karistuse täitmisele.

5. Maakohus rahuldas erakorralise ettekande ja pööras Z.C karistuse täitmisele. Z.C ei ole korrektselt talle määratud ÜKT tunde sooritanud jättes korduvalt kokkulepitud ajal tööle ilmumata põhjendades seda haigusega. Samas ei ole ta arstitõendit esitanud. Tegemist ei ole ühekordsete eksimustega, vaid probleeme ÜKT tegemisega on olnud mitme kuu vältel. Z.C ei ole kinni pidanud ka alkoholi tarvitamise keelust. Seega on ta karistusse suhtunud hoolimatult ja kohusetundetult. Z.C rikkumised on jätkunud ka erakorralise ettekande esitamise ja asja arutamiseks peetud kohtuistungite vahel, mis näitab, et Z.C ei ole motiveeritud oma käitumist muutma. Korduvalt antud võimalused jätkata vabaduses kriminaalhooldusega ei avaldanud Z.C-le mõju. Kõigest paar nädalat pärast 9. juunil toimunud istungit tuvastati tal alkoholijoove. Tõsiseltvõetavaid selgitusi Z.C oma rikkumiste kohta esitanud ei ole ning haigused on tõendamata. Isiku käitumist ei vabanda seegi, et ta väidetavalt ÜKT tegemisest valesti aru sai. Kuigi sõnades avaldas Z.C suurt soovi end parandada, näitab tema senine käitumine vastupidist. Korduvaid võimalusi enda käitumist parandada ei ole ta suutnud või soovinud. Probleemseks kujunenud kriminaalhooldust ei ole otstarbekas jätkata. Kuna kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on Z.C-l sooritamata 262 h ÜKT-d, on Z.C-l vaja kanda 8 kuud 22 päeva vangistust.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Z.C taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.

Z.C on vanaema hooldaja, kuna ta ise ei tule toime. Z.C peab käima tööl.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.

8. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud, et Z.C on rikkumised toime pannud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine.

10. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).

11. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Vaatamata Z.C-le korduvalt antud võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, eiras kriminaalhooldusalune kohtu poolt pandud kohustusi ega esitanud tõendeid selle kohta, et kohustuse täitmine oleks takistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt põhjendatud, miks kohus leiab, et Z.C suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Kohtupraktikat arvestades ei ole Z.C põhjendused kontrollnõuete täitmata jätmiseks mõjuvad.

12. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene. Paratamatult kaasneb iga karistusega teenimatult tagajärgi süüdlase lähedastele. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ka riski, et karistuse täitmisele pööramisel tuleb leida vanaemale uus hooldaja.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus