3-19-1997/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1997

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Marina Simhes-Kazakova

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia

Azojan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.06.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.06.2020 määruse

haldusasjas nr 3-19-1997 resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

2. Tagastada XX määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja kanda see OÜ

Simhes Consult pangakontole nr EE462200221019818554.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX

(kaebaja)

esitas

05.04.2019

Sotsiaalkindlustusametile

(SKA)

avalduse

tsiviillennundustöötaja

väljateenitud

aastate

pensioni

saamiseks

kooskõlas

riikliku

pensionikindlustuse seaduse ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.09.2009 määrusega

987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta) rakendamise kord. Kuna kaebaja oli töötanud tsiviillennundustöötajana

Eestis, Lätis ja Leedus, tõlgendas SKA seda muu hulgas välisriigist pensioni saamise

avaldusena ning edastas selle ka Läti ja Leedu pädevatele asutustele.

3-19-1997

2(6)

2. SKA määras 05.07.2019 otsusega nr 515543V kaebajale pensioni 87,29 eurot kuus, võttes

arvesse Eestis omandatud pensionistaaži. Kaebaja esitas selle otsuse peale vaide, mille SKA

jättis 24.09.2019 vaideotsusega nr 8-3/21089 rahuldamata.

3. Leedu pädev asutus keeldus kaebajale pensioni määramisest 17.06.2019 otsusega ning Läti

pädev asutus 08.08.2019 otsusega. Läti ja Leedu asutused saatsid oma otsused SKA-le ning

Läti asutus täiendavalt ka kaebajale.

4. XX esitas 24.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA kohustamiseks väljastada

määruse 987/2009 art 48 p-s 1 ettenähtud kokkuvõte kaebaja 05.04.2019 pensioniavalduse

lahendamiste kohta. Kaebaja selgitas, et kooskõlas nimetatud määrusega on SKA kaebaja

pensioniavalduse läbivaatamise kontaktasutus, kelle kohustus on muu hulgas andmevahetuse

tagamine, avalduse kohta tehtud otsustest teavitamine ja taotleja kursis hoidmine tema avalduse

läbivaatamise käiguga. Kui kõik asjaomased riigid on teinud otsuse pensioniavalduse kohta,

peab SKA esitama sellest taotlejale vormikohase eestikeelse kokkuvõtte, mille pinnalt saab

taotleja otsustada eri liikmesriikides tema pensioniavalduse kohta tehtud otsuste vaidlustamise

vajaduse. SKA ei ole kaebajale kõnealust kokkuvõtet esitanud.

5. SKA selgitas 09.04.2020 menetlusdokumendis, et saatis 06.04.2020 XX-le kaebuses

taotletud kokkuvõtte (vorm E211). Kuna kaebaja hinnangul ei olnud see nõuetekohane (osa

kokkuvõtte tekstist oli võõrkeelne), edastas SKA 21.04.2020 kaebajale täiendatud kokkuvõtte.

6. XX esitas 16.06.2020 kohtule taotluse kaebuse menetlusse võtmiseks ja haldusasja

menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, samuti menetluskulude nimekirja koos

taotlusega menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 6.

Kaebaja menetluskulud on kokku 940 eurot, millest 15 eurot on kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv ja 925 eurot esindaja kulud. Kaebaja märkis, et määruse 987/2009 art 48 kohustab

vastustajat esitama kokkuvõtte tervikuna riigikeeles, sh pensioniotsuste vaidlustamise kord.

Kaebaja ei pidanud kokkuvõtet SKA-lt eraldi taotlema – seda on vastustaja ise seletanud

09.04.2020 menetlusdokumendis. Kaebaja menetluskulud olid vajalikud, kuna kohtu abita ei

olnud kaebuses nõutud kokkuvõtet võimalik kätte saada, arvestades SKA ekslikku arusaama

oma kohustustest ja ebaõiget halduspraktikat määruse 987/2009 art 48 kohaldamisel. Kohtusse

pöördumine koos sellega seotud menetluskulude kandmisega on põhjendatud ka seetõttu, et

kohtu selgitused ja seisukohad vaidlusalustes küsimustes suunavad SKA-d oma ebaõiget

halduspraktikat parandama.

7. SKA leidis, et menetluskulude nimekirja järgi on kaebaja esindaja tegelenud muu hulgas

SKA 05.07.2019 otsuse sisulise hindamise ja pensionisumma kujunemise kontrollimisega, mis

ei ole seotud vormi E211 väljastamata jätmise ega selle väljastamiseks kohustamisega. SKA

05.07.2019 otsust pensioni määramise kohta oli kaebajal võimalik vaidlustada ilma vormita

E211 ja seda kaebaja ka tegi, esitades SKA otsuse peale vaide. Kui kohus leiab, et

kohustamiskaebusega kohtusse pöördumine oli õigustatud, siis tuleb menetluskulusid

vähendada nende tegevuste osas, mis ei ole seotud vormi E211 väljastamiseks kohustamisega.

8. Tallinna Halduskohus lõpetas 25.06.2020 määrusega haldusasja menetluse kaebust

menetlusse võtmata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot

(resolutsiooni p 2) ja jättis muud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3).

Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel oli saada määruse 987/2009 artikli 48 p-s 1 ettenähtud

kokkuvõte, kus kajastuks kokkuvõtlikult liikmesriikide pensioniotsuste sisu ja vaidlustamise

kord. SKA esitas 21.04.2020 kaebajale nõuetekohase kokkuvõtte. Seega on kaebaja oma

eesmärgi saavutanud ja asja menetluse saab lõpetada.

Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda HKMS § 108 lg-st 6. Selle sätte eesmärgiks on

hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud.

3-19-1997

3(6)

Kaebaja

õigusabikulud

tuleb

jätta

tema

enda

kanda.

Kaebaja

on

pöördunud

kohustamiskaebusega halduskohtusse, kuid ei ole eelnevalt taotlenud vastava kokkuvõtte

väljastamist SKA-lt. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti

andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile

või kaebuse halduskohtule. SKA sai kaebaja soovist/taotlusest teada alles kohtule esitatud

kaebusest ning esitas kohtu päringute tulemusel kaebajale kokkuvõtted 06.04.2020 ja

21.04.2020. Kaebaja oleks saanud menetluskulusid vältida, esitades taotluse otse SKA-le.

Kaebaja menetluskulud ei olnud seega põhjendatud ega vajalikud. Kuna kokkuvõte väljastati

kaebajale pärast kaebuse esitamist temast endast tuleneval põhjusel, ei olnud toimingu tegemine

tingitud kaebuse esitamisest. Seega ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine SKA-lt

põhjendatud.

Kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. XX palub 10.07.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2020

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha uus määrus, millega tuvastada kaebaja 24.10.2019

kaebus menetlusse võetuks hiljemalt halduskohtu poolt vastustajalt esimeste selgituste

küsimisel 18.02.2020; lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel seoses nõutava haldusakti

andmisega pärast kohtusse pöördumist ning jätta esimese ja teise astme menetluskulud

vastustaja kanda.

Kaebaja on pidanud kulutama palju aega ja raha, et saada SKA-lt teavet oma pensioniavalduse

lahendamise kohta. Kaebaja pöördus halduskohtu poole juba 24.10.2019, kuid kohus menetles

kaebust üle poole aasta seda menetlusse võtmata. Kohus oleks pidanud kaebuse kohe pärast

selle saamist tagastama, jätma käiguta või võtma menetlusse ja küsima selle kohta vastustaja

seisukohta, kuid kohus ei teinud ühtki määrust. Kohtu nõuetele ja SKA seisukohtadele

vastamiseks pidi kaebaja tegema kohtumenetluses täiendavaid kulutusi õigusabile. Asjaolu, et

kohus menetles kaebust pool aastat ja SKA esitas kohtumenetluse ajal (ligikaudu pool aastat

pärast kaebuse esitamist) kaebuses nõutud kokkuvõtte, näitab, et kohtusse pöördumine oli

põhjendatud. SKA selgitus, et nad ei väljasta kokkuvõtet omal algatusel, näitab, et SKA ei

kavatsenudki ilma kohtumenetluseta oma õigusaktidest tulenevat kohustust täita. SKA-le

taotluse esitamine enne kohtusse pöördumist ei olnud kohustuslik. SKA tegevusetus takistas

kaebajal oma õiguste teostamist (Läti ja Leedu pädevate asutuste otsuste vaidlustamist).

Eelnevat arvestades oli kaebuse eesmärgi saavutamine tingitud kohtumenetlusest,

menetluskulud tekkisid SKA õigusvastase tegevusetuse tõttu ning menetluskulude nimekirjas

toodud tegevused on olnud vajalikud ja põhjendatud.

Kaebaja esitas 27.07.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid

haldus- ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulude kohta (17.10.2019 arve, tasutud sularahas

20.10.2019; 30.06.2020 arve, tasutud sularahas 02.07.2020; dtl 108–109).

10. Sotsiaalkindlustusamet selgitas vastuses kaebaja pensioniavalduse menetlemise ja temale

pensioni määramise asjaolusid ning palus jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse

menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

3-19-1997

4(6)

12. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saada SKA-lt määruse 987/2009 art-s 48

nimetatud kokkuvõte kaebaja pensionavalduse kohta liikmesriikides tehtud otsustest (vorm

E211). SKA esitas kaebuses taotletud kokkuvõtte kaebajale pärast halduskohtule kaebuse

esitamist, kuid enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja ei soovinud pärast kokkuvõtte

saamist oma kaebuse edasist menetlemist (vt HKMS § 152 lg 2) ja taotles haldusasja menetluse

lõpetamist. Kuna menetluse lõpetamist tingiv asjaolu – kaebuses nõutud toimingu sooritamine

– ilmnes enne kaebuse menetlusse võtmist, võis halduskohus lõpetada menetluse kaebust

menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Selline regulatsioon teenib

menetlusökonoomia eesmärki, sest võimaldab halduskohtul jätta tegemata need kaebuse

menetlusse võtmisele eelnevad toimingud, mis menetluse lõpetamise aluse olemasolu korral ei

oleks enam eesmärgipärased (vt HKMS §-d 120–121).

13. Määruskaebusest saab järeldada, et kaebaja arusaama kohaselt välistab temale

menetluskulude hüvitamise asjaolu, et halduskohus lõpetas asja menetluse enne kaebuse

menetlusse võtmist. Ringkonnakohus selgitab, et see ei pannud kaebajat menetluskulude

jaotamisel halvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui SKA kokkuvõtte esitamise ajaks oleks

kaebus olnud menetlusse võetud ning menetluse oleks saanud lõpetada üksnes HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel. Mõlemal juhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda HKMS § 108 lg-st 6,

arvestades ka HKMS § 108 lg-tes 9 ja 11–12 ning §-s 109 sätestatut.

14. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

15. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel

tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei

pea kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine

ei olnud seotud kaebuse esitamise, vaid muude asjaoludega, näiteks oluliste asjaolude

muutumisega pärast kaebusega kohtusse pöördumist, avalikkuse tugeva vastuseisuga vms. Seos

kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel võib aga ilmneda näiteks siis, kui

haldusorgan hakkab haldusakti vaidlustamise tõttu asjaolusid täiendavalt uurima ning tunnistab

haldusakti kehtetuks asjaolude tõttu, mis tegelikkuses eksisteerisid juba haldusakti andmise ajal

ja mida haldusorgan oleks haldusakti andmise ajal pidanud teadma, kuid uurimiskohustuse

rikkumise tõttu nendega ei arvestanud. Menetluskulude kandmisest vabanemiseks tuleb

vastustajal ära näidata, et haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest

(vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2020

määrus nr 3-19-2125, p-d 13–14; 15.08.2019 määrus nr 3-18-1593, p-d 21–22; 03.05.2019

määrus nr 3-19-496, p 14; 25.03.2019 määrus nr 3-19-52, p 13; 28.09.2018 otsus nr 3-17-757,

p 41; Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 määrus nr 3-18-1992, p 26).

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja veenvalt näidanud, et puudub seos kaebuse

esitamise ning kaebajale kaebuses nõutud kokkuvõtte väljastamise vahel. SKA selgituse järgi

on nende halduspraktika selline, et nad ei saada pensionitaotlejale määruse 987/2009 art 48 p-

s 1 nimetatud kokkuvõtet omal algatusel (dtl 38, 53). Ka praeguses asjas saatis SKA kaebajale

vormikohase kokkuvõtte alles pärast seda, kui kaebaja oli pöördunud kohustamiskaebusega

kohtusse. Seejuures ei olnud kaebajale esimesel korral edastatud kokkuvõte nõuetekohane ja

kaebaja taotlusel saatis SKA teisel korral täiendatud kokkuvõtte, kus oli täpsustatud pensioni

määramisest keeldumise põhjusi ning esialgu võõrkeelsena esitatud teave Läti ja Leedu

pädevate asutuste otsuste vaidlustamise kohta oli tõlgitud eesti keelde kooskõlas määruse

987/2009 art-s 48 sätestatuga (vrd dtl 58–59 ja 63–65). Alles seejärel leidis kaebaja, et on oma

eesmärgi saavutanud ja kaebuse edasine menetlemine ei ole vajalik. Eelnevat arvestades on

vastustajal kohustus kanda kaebaja menetluskulud kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 6.

3-19-1997

5(6)

17. Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks tuleb kohtu määratud tähtaja jooksul

esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Esindajakulud on

väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109

lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg

6).

18. Kaebaja esimese astme menetluskuludeks oli riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 925 eurot

(tunnitasu 100 eurot). Riigilõivu on halduskohus kaebajale tagastanud. Seega puudutab

määruskaebus üksnes õigusabikulusid. Toimiku materjalide kohaselt esitas kaebaja 16.06.2020

kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 47–48) ning 22.06.2020 täiendava seisukoha

menetluskulude kohta koos tõenditega (dtl 56–71). Kaebaja ei esitanud aga halduskohtule

kuludokumente, millest saaks järeldada, et kaebajal oli tekkinud esindajakulude kandmise

kohustus (s.o puudus arve). Kuigi halduskohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu vajadusele

esitada nõuetekohaseid kuludokumente, ei vabanda see praeguses asjas kuludokumentide

õigeaegset esitamata jätmist. HKMS § 109 lg-d 1 ja 11 näevad selgesõnaliselt õigusabikulude

väljamõistmise eeldusena ette kuludokumentide esitamise kohustuse ning selline on olnud ka

kohtupraktika (vt viimasel ajal nt Riigikohtu 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p 17; 20.11.2019

otsus nr 3-17-2718, p 27; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 27). Kuna kaebajal oli

halduskohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, tuleb temalt eeldada kõnealuste

menetlusnormide tundmist. Järelikult oleks tulnud kaebaja esimese astme õigusabikulud jätta

vastustajalt välja mõistmata nõuetekohaste kuludokumentide puudumise tõttu.

19. Kuna kaebaja ei esitanud halduskohtule menetluskulude väljanõudmise eelduseks olevaid

kuludokumente, puudub vajadus hinnata kaebaja esimese astme õigusabikulude vajalikkust ja

põhjendatust. Ringkonnakohus selgitab seoses halduskohtu määruse põhjendustega siiski

järgmist.

20. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks

esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohtupraktikas

on leitud, et taotluse esitamine haldusorganile ei ole kohustamiskaebuse esitamise või

rahuldamise eelduseks juhul, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama

omal algatusel (vt nt Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-17-2610, p 13.2; 17.06.2015 määrus nr

3-3-1-81-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on praegu tegemist sellise olukorraga.

21. Määruse 987/2009 art 48 sätestab järgmist:

„1. Iga asutus teatab taotlejale oma kohaldatavatele õigusaktidele vastavalt tehtud otsuse. Igas

otsuses täpsustatakse selle puhul võimaldatavad õiguskaitsevahendid ja edasikaebamise

tähtajad. Kui kontaktasutust on teavitatud kõigist iga asutuse tehtud otsustest, saadab ta

taotlejale ja teistele asjaomastele asutustele kokkuvõtte nendest otsustest. Halduskomisjon

koostab kokkuvõtte näidise. Kokkuvõte saadetakse taotlejale asutuse ametlikus keeles või

taotleja taotluse korral tema valitud keeles, mida tunnustatakse ühenduse institutsioonide

ametliku keelena kooskõlas asutamislepingu artikliga 290.

2. Kui taotleja pärast kokkuvõtte saamist leiab, et kahe või enama asutuse tehtud otsuste

vastastikune mõju võib olla kahjustanud tema õigusi, on taotlejal õigus nõuda, et asjaomased

asutused vaataksid otsused vastavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud tähtaegade jooksul

läbi. Tähtaja alguseks on kokkuvõtte saamise kuupäev. Taotlejat teavitatakse läbivaatamise

tulemusest kirjalikult.“

22. Seega määruse 987/2009 art 48 p 1 ls 2 järgi pidi SKA saatma kaebajale vormikohase

kokkuvõtte tema pensionavalduse kohta tehtud otsustest omal algatusel. Selliselt on kõnealusest

sättest aru saanud ka SKA, kes on halduskohtule selgitanud, et isik ei pea kokkuvõtte saamiseks

esitama SKA-le eraldi avaldust (vt 09.04.2020 vastus, dtl 38). Ringkonnakohus leiab, et

3-19-1997

6(6)

nimetatud kokkuvõtte saatmine pensionitaotlejale SKA enda algatusel on eriti oluline siis, kui

mõne liikmesriigi pädev asutus keeldub täielikult või osaliselt pensioniavalduse rahuldamisest,

sest kokkuvõttes teavitatakse pensionitaotlejat muu hulgas teistes liikmesriikides tehtud otsuste

põhjustest ja selgitatakse nende vaidlustamise korda keeles, mida pensionitaotleja eelduslikult

mõistab. Praeguses asjas nähtub toimikust, et Leedu ja Läti pädevad asutused tegid oma

keelduvad otsused vastavalt leedu ja läti keeles ning Leedu pädev asutus saatis leedukeelse

otsuse üksnes SKA-le, kuid mitte kaebajale. Seega ei olnud kaebaja vähemalt Leedu pädeva

asutuse otsusest enne SKA-lt vormikohase kokkuvõtte saamist teadlik. Asjaolust, et SKA

halduspraktika kohaselt nad tavaliselt ei saada pensioni taotlejatele kõnealuseid kokkuvõtteid,

ei saa tuletada kaebajale kohustust esitada enne kohtusse pöördumist vastav taotlus SKA-le

(kuigi kokkuvõtte saamiseks otse haldusorgani poole pöördumine võib sageli olla lihtsaim ja

kiireim lahendus kõigi asjaosaliste jaoks). Järelikult ei ole alust pidada kaebaja menetluskulusid

mittevajalikuks ainuüksi seetõttu, et ta on kasutanud õigust pöörduda kohtusse ilma eelnevalt

SKA-le kokkuvõtte väljastamise taotlust esitamata.

23. Eespool toodut arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata, kuid menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tuleb muuta halduskohtu

määruse põhjendusi.

24. Määruskaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista teise astme menetluses kantud

õigusabikulud 640 eurot, sh määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. SKA ei taotle

määruskaebuse menetlemisega seotud kulude hüvitamist.

25. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9), tuleb riigilõiv 15 eurot tagastada. Ringkonnakohus tagastab riigilõivu

pangakontole, kust see tasuti.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna A.

Jamšini määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

tema enda kanda. SKA võimalikud kulud jäävad samuti tema enda kanda kooskõlas HKMS §

109 lg-ga 1.

(allkirjastatud digitaalselt)