2-19-18344/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. august 2020. a

Tsiviilasja number

2-19-18344

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus Helgi Sinisalu

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

AB

„Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline

esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isikud:

Helgi Sinisalu (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Marin Rändur (isikukood XXXXXXXXXXXX)

XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), esindaja

juhatuse liige A.A.

RESOLUTSIOON

1. Jätta

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. juuni

2020. a määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

taotlus menetlusse kohtu hinnangu alusel korteriomaniku

kaasamiseks.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 22. novembril 2019. a avalduse Helgi

Sinisalu (puudutatud isik I) vastu kahjuhüvitise 5207 euro 98 sendi ja viiviste väljamõistmiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustanud korteri asukohaga XXXX ning kindlustusvõtjaks

on Marin Rändur (puudutatud isik II). 26. juulil 2019. a sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate

samal päeval korteris nr 27 toimunud veekahju kohta, mille põhjustas Helgi Sinisalule kuuluva

korteri nr 31 köögivalamu kapis lekkinud tarbevee survevoolik. Kahjustada said köögimööbel,

lagi, põrand ja seinad. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle 1. augustil 2019.

a ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on veekahju põhjuseks ülemise korteri nr 31

köögi tarbevee survevooliku purunemine. Korteriühistu poolt esitatud tõendi kohaselt asub

korteri nr 27 kohal korter nr 31.

Kahjustada saanud korteris tegi remonditöid Kindlustustööde OÜ, avaldajale on esitatud arve

summas 4967 eurot 98 senti. Avaldaja hüvitas korteri remondi maksumuse. Kuna remondiks

oli vaja korterist mööbel ära kolida, hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale mööbli edasi-tagasi

kolimise ning hoiustamise kulud 240 eurot. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on

100 eurot. Avaldaja on hüvitanud kahju kokku 5207 eurot 98 senti.

2. Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata või alternatiivselt vähendada

kahjuhüvitist. Korterile nr 27 tulenenud kahju ei saanud tekkida puudutatud isiku I korteris

toimunud avarii tagajärjel. Korteris nr 31 puuduvad veekahjustuse märgid. Selget veejooksu

puudutatud isik I ega puudutatud isiku II elukaaslane B.B. ei tuvastanud. Õhtul pärast väidetava

veeavarii toimumist korterit nr 31 külastanud ühistu esimees asus seisukohale, et korteris pole

veeavarii märke. Avaldaja ei ole puudutatud isiku I korterit üle vaadanud.

Väidetava veeavarii toimumise kuul ei suurenenud korteri nr 31 veetarbimine, mistõttu ei ole

võimalik, et korterist oleks saanud tuleneda avaldaja viidatud ulatuslik üleujutus. Kui korteri

nr 27 põrand oleks niivõrd suures ulatuses üle ujutatud, siis on tõenäoline, et veekahju oleks

saanud ka korteri nr 27 all asuv korter nr 23. Korteri nr 23 omanik kinnitas, et tema korteri laes

veekahjustused puuduvad.

Avaldaja nõuatav kahjuhüvitis on ebamõistlikult suur. 25m2 ulatuses naturaalse parketi

asendamise nõue ei ole õigustatud. Kui puudutatud isik I korterit nr 27 vahetult peale väidetava

veeavarii toimumist külastas, ei olnud põrandal niiskust ega vett. Avaldaja ei ole tõendanud, et

parkett oleks kahjustada saanud.

Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise

tagajärjel. Korterisse nr 27 pandi kasutatud ning tõendamata kvaliteediga parketi asemele uus

naturaalparkett, mistõttu on võimalik, et korteri omanik sai kahju hüvitamisest kasu. Väide, et

kahjustada said valamukapi siseseinad ei ole eluliselt usutav. Laest tuleneva veeavarii korral

oleksid kahjustused välised. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et laest tilkuva vee tagajärjel oleks

kapi otsast saanud alla kukkuda küünlajalg ning tekitada niivõrd ulatuslikku kahju pliidile.

Korteri nr 27 plaani kohaselt sai kahjustus tekkida köögis, s.t maksimaalselt 5m2 suurusel alal.

3. Puudutatud isiku II selgituste kohaselt ujus kogu köögimööbel ja tammepuidust põrand,

veekardin oli laes. Veekahjustuse tulemusena kukkus köögikapi pealt alla karp

jõuludekoratsioonidega.

4. Korteriühistu juhatuse liige A.A. selgitas, et maja peaveemõõtja on väga tundlik. Juhatuse

liige kontrollis veeavariist teada saades maja peaveemõõtjat, mis ei näidanud tarbimist.

Juhatuse liige käis samal päeval mõlema puudutatud isiku korteris ja lekke põhjust ei

tuvastanud. Leke ei ole ühistuga seotud, kuna maja trassid asuvad šahtis ning kui seal on

lekkimine, siis ei leki korteritesse midagi.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, kuid jättis

avaldajalt teiste kasuks menetluskulud välja mõistmata.

Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg 1

p-st 1 on korteriomaniku kohustuseks hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1

järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Lisaks võib

korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandiosast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik)

kasutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd,

kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108

alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

Seega võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

 teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1);

 kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

VÕS § 492 lg 1 alusel on kannatanud korteriomaniku nõue läinud üle kindlustusandjale.

6. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas puudutatud isik I on rikkunud kohustust hoida

oma eriomandi ese korras.

Korteri sisene tarbeveetoru loetakse eriomandi eseme juurde kuuluvaks. Kui kahjustatud

korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise

korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma

korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomandi omanik tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Sama printsiip peab kohalduma ka juhul, kui nõude esitab

kindlustusandja. Tõendamiskoormist ei saa mõjutada see, et nõue on regressi korras üle läinud

kolmandale isikule.

Seega tuleb avaldajal tõendada, et veeleke lähtus puudutatud isiku I eriomandi piiridest ning

puudutatud isik I peaks tõendama, et veelekke lähtekoht tuleneb kaasomandiesemest

(keskkütteradiaatorid või kaasomandis olev torustik).

Maakohus leidis, et avaldaja ei ole lekke asukohta tõendanud. Avaldaja on esitanud 1. augustil

2019. a koostatud vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on arvatav süüdlane puudutatud isik I

(tl 29). Aktist ei nähtu, et avaldaja esindaja oleks selles isiklikult veendunud. Lisaks on avaldaja

esitanud korteriühistu juhatuse liikme A.A.i tõendi, mille kohaselt teatas 26. juulil 2019. a

korteri nr 27 omanik, et korteri laest lekib vesi. Juhatuse liige märkis, et lekke põhjust ei oska

kommenteerida (tl 30). Lisaks on avaldaja esitanud fotod veekahju tekkimise kohta

(tl 46–62), kuid neilt fotodelt ei nähtu lekke allikat.

Kahju tekkimise avastanud B.B. ütluste kohaselt nägi ta üleujutatud tööpinda, pliiti, põrandat

ning lakke oli paneelide vahele tekkinud vee tasku. Põrandal võis olla 1 cm jagu vett. Tunnistaja

ütlustega on tõendatud, et poole tunniga tilkus laest umbes paar liitrit vett. Tunnistajana ära

kuulatud korteriühistu juhatuse liige A.A. selgitas, et kui tema veeavariist kuulis, kontrollis ta

maja peaveemõõtjat ning seal tarbimist ei olnud. Juhatuse liige kontrollis peaveemõõtjat enne,

kui puudutatud isik I oma korterisse jõudis. Kui eeldada, et mõlema tunnistaja ütlused on õiged,

tilkus korteri nr 27 laest tunniga umbes 4 liitrit vett. Kui see vesi jooksis samal ajal välja

puudutatud isiku I korteri torustikust, oleks maja peaveemõõtja seda näidanud. Lisaks on

mõlema tunnistaja ütlustega tõendatud, et kui B.B. ja A.A. käisid puudutatud isiku I korterit

vaatamas, siis seal ei olnud näha mingit märki vee avariist. Tunnistaja A.A. katsus kapi põrandat

ning veelekke asukohta ei tuvastanud. Tunnistaja B.B. selgitas, et kuulis puudutatud isiku I

köögis kerget sisinat ja kui avas köögikapi ukse, siis nägi, et survevoolikust piserdas vesi täpselt

köögi nurka.

Puudutatud isik I esitas omalt poolt fotod korteri nr 31 seisukorra kohta (tl 69–75). Fotodelt ei

nähtu, et puudutatud isiku köögikapp oleks saanud mingeid veekahjusid. Puudutatud isik I on

esitanud kommunaalteenuste arved tarbitud vee koguse tõendamiseks. Arvete kohaselt on

puudutatud isik I 2019. a juulis kasutanud 1,89 m3 külma vett. Näiteks sama aasta juunis on

tema külma vee kasutus olnud 1,46 m3, augustis 2.04 m3 ja septembris 2,19 m3 (tl 76–81).

Maakohus leidis, et veelekke alguse saamine puudutatud isiku I korterist ei ole tõendatud ega

eluliselt usutav. Kui puudutatud isiku I köögi survetorust oleks jooksnud välja nii palju vett, et

alumise korteri põrand oli üles paisunud, oleks pidanud mingid veekahju jäljed olema nähtavad

ka puudutatud isiku I köögi põrandal või vähemalt selles nurgas, kuhu B.B. väitel vesi pritsis.

Selleks, et alumise korruse 5m2 suuruse kööginurga põrandal oleks 1 cm vett, oleks pidanud

ülemiselt korruselt tuleva vee kogus olema vähemalt 50 liitrit, sellele lisaks põranda alla,

tööpinnale ja konstruktsioonidesse imbunud vesi. Sellise vee läbijooks oleks pidanud olema

näha ka puudutatud isiku I köögikapis ja köögikapi all (tl 73). Puudutatud isiku I poolt esitataud

fotodelt ei nähtu, et väidetava läbijooksu kohalt oleks seinavärv või köögikapi põrand saanud

niiskuskahjustusi. Samuti ei nähtu suurenenud veekulu kommunaalarvest.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse täies ulatuses, saata asi tagasi Tartu Maakohtusse asja arutamise jätkamiseks, selgitada

välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaasata menetlusse oma kohustust rikkunud

korteriomanik või korteriomanikud või korteriühistu (asjast puudutatud isik või isikud).

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatav määrus tehtud avaldaja suhtes. Avalduse esitas

kohtule AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834). Käesoleva määrukskaebuse esitab

AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaai

(registrikood 12831829) kaudu. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ei ole enda nimel

kohtule avaldust esitanud.

Kohus on jätnud välja selgitamata kahju põhjustaja. Tunnistaja B.B. ütlustega on tõendatud, et

puudutatud isiku I korteris lekkis survevoolik. Puudutatud isik I vahetas pärast veeleket

survevooliku ära. Samuti on puudutatud isiku I poolt kohtule esitatud fotodelt näha, et tema

köögi valamukapi põranda plaat on saanud veekahjustusi (plaat on pundunud) – järelikult on

vesi voolanud valamukapi põrandale.

Kohus eksis tõendamiskoormuse jaotamisel. Avaldaja on tõendanud B.B. ütlustega, puudutatud

isiku I korteris tehtud fotodega ja asjaoluga, et pärast veekahju vahetas puudutatud isik I välja

purunenud survevooliku, et puudutatud isiku I korteris on toimunud veekahju. Kohus ei selgita,

miks olukorras, kus on tõendatud, et puudutatud isiku I korteris purunes veevoolik ning selle

tagajärjel sai kahjustada köögi valamukapi põrand, ei saa eeldada, et puudutatud isik I on

rikkunud oma kohustust ning tõendamiskoormus ei pöördu tulenevalt hea usu põhimõttest

ümber (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Puudutatud

isik I ei ole tõendanud, et veelekke asukoht oleks olnud mujal, kui tema korteris.

B.B. kuulis puudutatud isiku I korteris veesisinat, nägi purunenud survevoolikust välja

pihustuvat veejuga ning sulges veekraani. A.A. ei asunud sellel ajal korteris. Kohus ei

selgitanud välja, kas ajal, kui A.A. jõudis puudutatud isiku I korterisse, oli purunenud

survevoolik juba välja vahetatud või mitte. Kohus on hinnanud puudutatud isiku I poolt esitatud

köögi valamukapi fotot valesti. Fotol on näha, et kapi põrand on kahjustatud.

Tunnistaja B.B. ei ole väitnud, et põrandal oli 1 cm vett. Seega ei põhine kohtu järeldus, et „vee

kogus oleks pidanud olema vähemalt 50 l“ asja kogutud tõenditel. Veenäitude põhjal ei saa teha

järeldust lekkekohast välja voolanud veekoguse kohta.

Kui kohus jõuab järeldusele, et veekahju ei saanud alguse puudutatud isiku I korterist vaid

kõrvalkorterist, siis tuleks kaasata menetlusse selle korteri omanik, kelle korterist kohtu

hinnangul veekahju alguse sai.

7. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole kohtul kohustust

menetleda küsimusi või nõudeid, mille kohta avaldaja pole nõuet esitanud. Seetõttu ei ole

põhjendatud menetluse jätkamine väidetava kahju tekkimise süüdlase leidmiseks.

Vastavalt tunnistaja B.B. ütlustele oli puudutatud isiku I põrand kuiv ning kindlalt ei ole

tuvastatud, et survevoolik oleks lekkinud. Kõik osapooled on menetluse vältel kinnitanud, et

voolik oli niiske, kuid märkimisväärset veeleket, mis oleks ka puudutatud isiku I korterile kahju

tekitanud, pole tõenditest näha. Pigem on pooled esitanud tõendeid, mis näitavad, et tegemist

võis olla kondenseerunud veega. Puudutatud isik I on piisavalt tõendanud, et lekke koht ei olnud

tema korter.

8. Korteriühistu vastuse kohaselt on maakohus avalduses esitatud nõudeid vaidlustatud

määrusega lahendanud. Avaldaja ei ole esitanud avaldust veelekke allika tuvastamiseks.

Avalduse sisuks oli kahju hüvitise välja nõudmine puudutatud isikult I.

Kohustust rikkunud korteriomanikku ei ole võimalik menetlusse kaasata, kuna ei ole teada, kas

kahju tekkis kaasomaniku tegevuse tagajärjel või mingil muul põhjusel.

9. Puudutatud isik II ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lahendanud asja ekslikult vale avaldaja suhtes.

Maakohus võttis 26. novembri määrusega menetlusse AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

avalduse. Avaldaja ei ole juhtinud maakohtu tähelepanu võimalikule veale. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et Riigikohtu 22. aprilli 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-19561 on

kohtumääruse resolutsioonis avaldajana märgitud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, kohtu

infosüsteemi kohaselt on avalduse esitanud sama esindaja, kes praeguses tsiviilasjas ning

avaldajaks on maakohtus olnud sama avaldaja, kes praeguses asjas.

A. Luhakooder ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks õigus esindada AB

“Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) või et AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) oleks nõue H. Sinisalu vastu.

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 1283829) kuulub rahvusvahelisse

kontserni, õiguslik vorm on välismaa äriühingu filiaal ning välismaa äriühingu ärinimeks on

AB “Lietuvos draudimas“. Avaldusele lisatud kodukindlustuse poliis ning kindlustusleping

nr 979877348 on sõlmitud puudutatud isiku II ja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

(registrikood 1283829) vahel (tl 10–26). Kindlustustööde OÜ hinnapakkumine nr 21/9/2019

(tl 32) ja arve nr 20191027 (tl 36) on esitatud samuti AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

nimele. Volikirja Arvi Luhakooderile enda esindamiseks on väljastanud samuti AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 1283829) (tl 43) ning kahjunõude H. Sinisalule on

A. Luhakooder esitanud AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 1283829) nimel

(tl 39–41).

12. Maakohus ei ole tõendamiskoormise jaotamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega, et korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Maakohus on õigesti leidnud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127

ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud kahju hüvitamise

nõude üldised eeldused, ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu

otsuse põhjendusi. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses

üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku ehk praegusel juhul kostja vastu.

Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid tõendama hageja (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-129-13, p 25). Kohustuse rikkumise, kahjuliku mõju esinemise ja kostja vastutuse tõendamise

kohustus on hagejal. Maakohus on avaldajale selgitanud, et avaldaja kohustus on tõendada, et

vesi tuli konkreetselt puudutatud isiku I korterist (tl 120 pöördel).

Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus

teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma

korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomandi omanik tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole

oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et

veelekke alguse saamine puudutatud isiku I korterist ei ole tõendatud. Seega ei pea puudutatud

isik I vastutusest vabanemiseks ka tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandiesemest.

13. Maakohus on hinnanud menetluses poolte esitatud tõendeid, mh kuulanud ära tunnistajad.

Tunnistaja B.B. ütluste kohaselt läks tema koos puudutatud isikuga I veekahjustuse toimumise

päeval puudutatud isiku I korterisse, kus tunnistaja kuulis köögist kerget sisinat ja nägi, et

köögikapi survevoolikust pritsib või piserdab vett täpselt köögi nurka. Tunnistaja kinnitas, et

puudutatud isiku I korteris ei olnud veeavariist mingit märki näha. Muud tõendid, et puudutatud

isiku I köögis olev survevoolik piserdas, asja materjalide juures puuduvad.

Nii tunnistaja B.B., puudutatud isik I kui ka tunnistaja A.A. kinnitasid, et puudutatud isiku I

korteris märke veeavariist ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja B.B.

ütlused puudutatud isiku I korteris vee pritsimise või piserdamise kohta seda, et veeleke sai

alguse puudutatud isiku I korterist ning tema ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud

tõenditega. Muid tõendeid puudutatud isiku I korteris vee pritsimisest ei ole avaldaja kohtule

esitanud. Tunnistaja on kahjustada saanud korteri omaniku elukaaslane.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isiku I poolt esitatud köögikapi

piltidelt on näha kapi veekahjustust ja pundumist. Piltidel oleva kapi puhul ei ole ilmselgelt

tegemist uue kapiga ning avaldaja poolt osundatud kapi kahjustused võivad olla tekkinud

tavapärase kulumise tagajärjel. Fotodelt ei nähtu, et puudutatud isiku köögikapp oleks saanud

veekahjusid. Samuti ei nähtu veekahjustusi kapi taga oleval seinal.

Maakohus kuulas tunnistajana ära A.A.i, kes on KÜ XXXXX juhatuse esimees. Tunnistaja

A.A.i ütluste kohaselt oli tal kahtlus, et leke võis tuleneda hoopis kanalisatsiooni äravoolust (tl

118). Kohtu küsimusele, kas paneelide sees olevad torud võivad olla kohakuti nii, et ühe paneeli

seest jookseb vesi teise paneeli sisse, vastas tunnistaja jaatavalt (tl 119 pöördel). Tunnistaja

katsus puudutatud isiku I korteris köögikapi aluspinda ja torusid. Külma vee toru oli rõske,

köögikapi aluspinna kohta ei ole avaldaja midagi eraldi märkinud (tl 118 pöördel). Tunnistaja

kinnitusel ei nähtunud veeleket majas olevast näiturilt, sest veemõõtur seisis. Tunnistaja

kinnitusel on maja peaveemõõtja niivõrd tundlik, et loeb isegi tilkasid. Kohtul puudub alus

kahelda tunnistaja ütlustes.

Määruskaebuse kohaselt ei ole tunnistaja B.B. väitnud, et põrandal oli 1 cm vett. Kohtuistungi

protokollist nähtuvalt on tunnistaja kinnitanud, et „põrandal võis olla 1 cm jagu vett“, seega on

määruskaebuse vastupidine väide eksitav. Puudutatud isiku I kommunaalteenuste arvetelt ei

nähtu veetarbimise olulist suurenemist juulis 2019. a. Samuti on tunnistaja A.A. kinnitanud, et

maja peaveemõõtja ei näidanud tarbimist. Kohtul puudub alus kahelda puudutatud isiku I

korteriühistule esitatud enda veemõõtja andmete ning tarbitud vee koguste õigsuses, samuti

tunnistaja ütlustes peaveemõõtja näitude kohta.

Kõike eespoolöeldut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, et

avaldaja ei ole nõude esmast alust, s.o kahju põhjustamist puudutatud isiku I poolt, tõendanud.

14. Koos määruskaebusega esitas avaldaja taotluse kaasata menetlusse selle korteri omanik,

kelle korterist kohtu hinnangul veekahju alguse sai.

Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kuigi TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasab kohus

hagita menetluse osalised omal algatusel. Praegusel juhul on tegemist nn vaidlusasjaga, ning

poolel on kohustus näidata ära, kelle vastu on nõue suunatud.

Lisaks on taotlus esitatud hilinenult (TsMS § 659, § 652 lg 4). TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad

menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii

varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks

lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid,

tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik

varem esitada.

15. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või

teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui

kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab määruskaebuse rahuldamata,

tuleb sellega seonduvad menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus lahendati kirjaliku menetluses. Puudutatud isikud esitasid vastused

määruskaebusele ise. Hageja ei ole esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude

nimekirja. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt ei ole hagejal ringkonnakohtu menetluses

menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke