2-20-951/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-951

Tsiviilasi

E. T. a hagi T. M. vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja E. T. (ik XXX; viibimiskoht XXX);

kostja T. M. (ik XXX; XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv, e-post info@tarmopilv.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E. T. a hagi T. M. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi

vaatamata.

2. Menetluskulud jätta E. T. a kanda.

3. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-951 T. M. menetluskulude rahaliseks suuruseks 432 eurot

koos käibemaksuga (lepingulise esindaja kulud).

4. Välja mõista E. T. alt T. M. kasuks menetluskulud 432 eurot.

Menetluskulud kanda T. M. pangakontole nr XXX.

5. Välja mõista E. T. alt T. M. kasuks viivis menetluskuludelt 432 eurot alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Välja mõista E. T. alt menetluskulu (riigilõiv) 225 eurot riigituludesse.

Anda E. T. ale tähtaeg menetluskulude riigituludesse tasumiseks 15 päeva alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral

tuleb menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise E. T. a suhtes kohtutäituri

kaudu. Riigilõivu tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud

makseinfo lehel. Riigilõivu tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning

selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ja makse liik.

Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb E. T. al tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Määrus toimetada kätte pooltele ja saata selle jõustumisel Maksu- ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates (TsMS § 427 ja § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on E. T. a (hageja) hagi T. M. (kostja) vastu varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-20-951).

2. Kostja esitas 29.04.2020 kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatis ja tagatise tähtaegselt andmata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata.

3. 02.06.2020 määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma

500 euro suurune tagatis kahe osamaksena, kusjuures esimene tagatise makse summas 250 eurot

tuli tasuda 02.06.2020 määruse jõustumisest 15 päeva jooksul ning teine makse summas 250 eurot

tuli tasuda määruse jõustumise kalendrikuule järgneva kuu jooksul kuu viimaseks kuupäevaks.

Hagejal tuli kohtu määratud tähtpäevaks esitada tagatise tasumist tõendav dokument, millel on

näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tagatis tasuti. Määruses

hoiatas kohus hagejat, et tagatise tähtpäevaks andmata jätmisel jätab kohus hagiavalduse kostja

taotlusel läbi vaatamata.

4. Hageja sai viidatud kohtumääruse kätte 03.06.2020. Kuna hageja määrust ei vaidlustanud, jõustus

hagejat menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustav määrus 19.06.2020. Seega tuli hagejal

esimene 250 euro suurune osamakse tasuda hiljemalt 06.07.2020. Samas ei ole hageja oma

kohustust – anda kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis – kohtu määratud tähtpäevaks

täitnud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi

vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate

menetluskulude katteks.

Kuivõrd hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate

menetluskulude katteks ja kostja on TsMS § 197 alusel taotlenud sel juhul hagi läbi vaatamata

jätmist, jätab kohus E. T. a hagi T. M. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi

vaatamata.

6. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 4 sätestab,

et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja

TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kuna antud juhul TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, jätab kohus TsMS § 168 lg 2 alusel

menetluskulud hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses.

9. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja

õigusabikulud summas 960 eurot koos käibemaksuga (6 tundi 40 minutit × 144 eurot). Kostja

kinnitab avalduses, et kõik menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasjaga ja et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja palub hagejalt menetluskulud taotletud suuruses välja mõista ühes kohustusega tasuda

menetluskuludelt viivist.

10. Hageja hinnangul on kostja esindaja töö maht kokku 40 minutit, kuivõrd tegemist on lihtsa

asjaga ning kostja oli advokaat M. S. 24.10.2019 aruandest nähtuvalt hagi asjaoludest varasemalt

teadlik. Olukorras, kus hageja on kannatanu, ei ole kostja alusetu rikastumise soov sobiv teema,

kustkohast praegu raha lõigata.

11. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude korral lähtuda nende

vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise

eest.

Asja materjalidest nähtuvalt on antud asjas kostjat esindanud vandeadvokaat Tarmo Pilv, olles

kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kohus märgib, et lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib

eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 960 eurot koos

käibemaksuga. Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga

(120 eurot tunnis ilma käibemaksuta) tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks.

Menetluskulude

nimekirjast

nähtuvalt

on

õigusabiteenus

seisnenud

eelkõige

tsiviilasja

materjalidega tutvumises ja kostja õigusalases nõustamises, menetluskulude tagatise taotluse

koostamises ning hageja 13.05.2020 menetlusdokumendiga tutvumises ja sellele seisukoha

koostamises ajakuluga kokku 6 tundi 40 minutit.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 29.04.2020 esitanud kohtule taotluse tagatise andmiseks

kostja menetluskulude katteks ja 27.05.2020 vastuse hageja 13.05.2020 menetlusdokumendile.

Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse tutvumisega ja taotluse koostamisega

tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks, põhjendatud ja vajalikuks summas

432 eurot (kokku 3 tundi × 144 eurot). Kohus on seisukohal, et üldjuhul on asja materjalidega

tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on

kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule.

Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et

menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et taotluse koostamine ei

ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud hageja

13.05.2020 menetlusdokumendile vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras,

kus kostja ei olnud kohustatud menetlusdokumendile vastama.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-20-951 kostja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 432 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja õigusabikulud). Nimetatud summa

kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

12. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise

menetluskuludelt 432 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kuna kostja on TsMS § 445 lg 1 alusel taotlenud käesoleva määruse täitmise korra

kindlaksmääramist, tuleb hagejalt väljamõistetav menetluskulu tasuda kostja pangakontole.

13. Tartu Ringkonnakohus andis 25.03.2020 määrusega hagejale menetlusabi, vabastades ta hagi

esitamisel riigilõivu 225 eurot tasumisest.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt

raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul,

välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse

tähtaja. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, tuleb

tasumisele kuulunud riigilõiv 225 eurot hagejalt riigituludesse välja mõista. Kohus märgib, et ka

ringkonnakohus on hagejale selgitanud, et menetlusabi andmine ei välista hageja kohustust

kohtukulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda ning viidanud TsMS § 190 lõikele 2, mille

kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka

siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi

menetluskulude tasumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik