4-20-2851/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2851

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

10. august 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-2851 (2302,20,009887) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

T.I

kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12. juuni 2020. a otsuse peale, millega T.I karistati LS § 201 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi

KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot Menetlusalune isik

T.I (sünniaeg 7. juuni 1986, elukoht xxxx, telefon xxxx) Kaitsja Marge Juur Kohtuväline menetleja Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuur

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p , § st 133, § -st 2 - -st 134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12. juuni 2020. a otsus T.I karistamises osaliselt, s.o menetlusaluse isiku süüditunnistamises LS KarS

§ 201 lg 1 järgi ja talle § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 järgi karistuse mõistmises.

2. Karistada T.I LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, mis tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele kassatsioonitähtaja jooksul. 3. menetleja otsus muutmata. Muus osas jätta kohtuvälise

4. T.I kaitsja kaebus rahuldada osaliselt.

5. M

aitsjale makstud tasu

õista Eesti Vabariigilt T.I kasuks välja valitud k mõistlikus ulatuses, s.o , sealhulgas käibemaks summas 216 eurot . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

4-20-2851 ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. Politseitegi ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

12. juunil 2020 otsuse (kiirmenetluses) väärteoasjas nr 2302,20,009887, millega T.I karistati LS § 201 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

2. T.I kaitsja esitas 29. juunil 2020 otsuse peale kaebuse, mille kohaselt oli isikul mootorsõidukit juhtides nõuetekohane väljastatud juhiluba, mistõttu ei ole täidetud LS § xxxx

201 lg 1 koosseis. Seetõttu taotleb kaitsja kiirmenetluses tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning riigilt T.I kasuks kaitsjatasu väljamõistmist kokku summas 432 eurot. Samuti kinnitatakse kaebuses, et menetlusalune isik on juba rahatrahvi ära maksnud, mistõttu taotletakse selle tagastamist. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik nõus, et asja arutatakse kirjalikus menetluses.

3. 13. juulil 2020 edastas

ja kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku originaalmaterjalid oma seisukoha kaebusele, nõu Kohtuväline menetleja nõustub, et studes kirjaliku menetlusega. menetlusaluse isiku tegu ei vasta LS § 201 lg 1 tunnustele ja selles osas tuleb otsus tühistada, kuid märgib, et otsuse tühistamiseks tervikuna puudub alus, sest T.I tegu vastab siiski LS § 227 lg 2 tunnustele.

4. Eeltoo kohus dust tulenevalt määras

15. juuli 2020. a määrusega, et väärteoasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. taandusi või taotlusi Hiljemalt 31. juulil 2020 tuleb kohtule esitada . Kohtuotsus tehakse teatavaks 10. augustil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. 31. juuliks 2020 kohtule taandusi ega taotlusi ei esitatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Esmalt leiab kohus, et kohtuv , älise menetleja 12. juuni 2020. a otsus tuleb tühistada osas mille kohaselt T.I tegu vastab tunnustele.

LS § 201 lg 1 Kohtuväline menetleja loobus kohtule esitatud vastuses menetlusalusele isikule tehtavast etteheitest LS § 201 lg 1 järgi.

Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui mitte pidada kohtuvälise menetleja seisukohta süüdistusest loobumiseks, nähtub väärteoasja toimikust, et T.I ei pannud toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu.

5.1. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest. isiku karistamiseks LS § 201 lg 1 järgi tuvastama, Seega peab

et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis T.I

mootorsõidukit xxxx, kategooria M1. Majandusja

kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise e tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 5 kohaselt on M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. - LS § 93 lg 2 p 3 kohaselt on B kategooria mootorsõiduk selline, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa

4-20-2851 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. Seega tuleb kontrollida, kas T.I oli B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

5.2. LS § 99 lg 1 p 3 näeb ette, et Eesti Vabariigis kehtib Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. LS § 99 lg 11 kohaselt peavad Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded olema tehtud ladina trüki või -

kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

5.3. Menetlusaluse isiku T.I ja tunnistaja V T ülekuulamise protokollist nähtub, et T.I esitas kinnipidamisel xxxx juhiloa xxxx ja tema elukoht on xxxx. Kaitsja esitas kohtule juhiloa pildi, millest nähtub, et juhiluba vastab LS § 99 lg 11 tunnustele, s.o selle kanded on ladina trükikirjas ja selle tagaküljele on kantud selle kategooria tähis (E) ning kirjeldus, mille kohaselt isikul on õigus juhtida iga mitteärilisel otstarbel kasutatavat mootorsõidukit, mille täismass ei ületa 26

793 kilogrammi) või iga vabaajasõiduk

000 naela (11 it. Genfi

konventsiooni kohaselt vastab E-kategooria B, C ja D-kategooriate mootorsõidukitele, v.a kerghaagisega (konventsiooni lisa 9, mis on lisatud kaitsja kaebusele). Xxxx on liitunud Genfi 1949. a teeliikluse konventsiooniga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T.I juhtimisõigust ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, mis välistaks ks xxxx juhiloa kehtivuse LS § 99 lg 4 alusel. Samuti ei ole väärteoasjas tõendeid selle kohta, et juhiloa väljaandmise ajal elanuks T.I

alaliselt Eestis ( LS § 99 lg 1) või et T.I oleks asunud Eestisse alaliselt elama enam kui 12 kuud enne tema sõiduki peatamist (LS § 99 lg 61). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.I tegu ei vasta LS § 201 lg 1 tunnustele.

6. Vaatamata eeltoodule puudub alus T.I suhtes tehtud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kiirmenetluse otsuse kohaselt täitis menetlusalune isik oma teoga kahte koosseisu, s.o nii LS § 201 lg 1 kui ka LS § 227 lg 2. K

aristust mõisteti KarS § 63 lg 1 kohaselt raskeimat karistust ettenägeva sätte ehk LS § 201 lg 1 järgi.

6.1. puudutab Kohtu hinnangul ei ole alust tühistada kohtuvälise menetleja otsust osas, mis isiku teo kvalifitseerimist LS § 227 lg 2 järgi, s.o LS § 15 lg 1 p 1 rikkumise eest ehk asulavälisel teel suurima lubatud kiiruse ületamise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt sõitis menetlusalune isik Ääsmäe Rohuküla tee 24. kilomeetril kiirusega 121 km/h +/ -Haapsalu- -4 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h, mistõttu isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra.

6.2. Teo toimepanemist tõendavad tunnistaja V ütlused, mille kohaselt peatati kiirmenetluse T otsuses nimetatud kohas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, mis ületas kiirust. Suurim lubatud kiirus oli 90 km/h, sõiduki kiiruseks mõõdeti 121 km/h. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T.I

sõiduki juhtimiselt alates

12. juunist 2020 kell 17.33 -Haapsalu- . K Ääsmäe Rohuküla tee 24. kilomeetril iirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 018695) salvestise andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

xxxx

xxxx

12. juunil 2020 kell 17.33 LaserCam4 (nr LE0047). mõõteseadet Mõõtetulemus on

4-20-2851 mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS- 19/00218 kohaselt oli kiirusmõõtur taadeldud 18. septembril 2019. Majandusja taristuministri

18. detsembri e 2018. a määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt kehtib taatlus 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. Seega on täidetud

LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis. Menetlusalune isik selgitab oma ütlustes, et ta ei olnud teadlik piirkiirusest ja selle ületamisest, kuid on nõus trahviga. Kohtu hinnangul peab aga isik välisriigis liikudes olema eriti tähelepanelik kehtivate piirangute osas ja nende mitteteadmine ei välista tahtlust, vaid võib olla käsitatav (välditava) keelueksimusena. Seega pani T.I teo toime kavatsetult.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T.I tegu vastab LS § 227 lg 2 tunnustele. kuni 100 trah LS § 227 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi viühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, kuni kuue kuuni. et kiiruse ületamine jäi LS § 227 lg 2 koosseisu tähenduses keskmise määra lähedale (27 km/h). Menetlusalune isik tunnistas kohtuvälises menetluses oma süüd ja tal ei ole kehtivaid karistusi. Eeltoodust tulenevalt on võimalik mõista talle karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 40 trahviühikut ehk 160 eurot, mis peab olema tasutud kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud Rahandusministeeriumi arvel

dusarvele kassatsioonitähtaja jooksul.

8. Seoses kaitsja taotlusega tagastada menetlusalusele isikule juba tasutud trahv, märgib kohus, et selline otsustus ei kuulu kohtu pädevusse – kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel ei pidanud menetlusalune isik lt tasutud rahatrahvi tasuma. Küll aga on võimalik taotleda alusetu rahatrahvi tagastamist Politsei-

ja Piirivalveametilt, esitades nõuetekohase taotluse.

9. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg

1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2018. a otsus nr 4-18-616/54, p 47.) Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb mõistlikuks pidada tasu 1,5 tunni ulatuses, s.o 180 eurot, millele lisandub käibemaks Kohus ei rahulda kaitsja taotlust väärteomenetluse , s.o kokku 216 eurot.

lõpetamiseks, kuid tühistas kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt kaitsja kaebuses esitatud põhjendustel. Samas ei olnud tegemist ülemäära keerulise õigusliku küsimusega.

10. Kuigi praeguses asjas ei ole täidetud VTMS § 23 tingimused, s.o väärteomenetlust ei lõpetata VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, tuleb siiski asuda seisukohale, et kaebemenetluse tulemusena tuvastati kohtuvälise menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, misjärel otsus osaliselt tühistati Kui isiku tegu ei täitnuks teist väärteokoosseisu, siis väärteomenetlus tulnuks .

lõpetada. Kuigi ideaalkogumi puhul ei ole väärteomenetluse lõpetamine ühe õigusliku kvalifikatsiooni äralangemisel vajalik, sest tegu on jätkuvalt karistatav, on menetlusalusel isikul õigus sellele, et tema väärteoasja lahendatakse õigesti juba kohtuvälises menetluses, s.o antakse

4-20-2851

teole õige õiguslik hinnang. Kohus leiab, et ka selles olukorras on kohane kohaldada

VTMS § 38 lg 1 alusel kriminaalmenetluse sätteid, millest lähim analoogia on apellatsioonimenetlus ehk

tmise riigi kanda, kui KrMS § 185 lg 1, mis näeb ette kulude jä apellatsioonimenetluses tehakse muu hulgas otsus, millega tühistatakse esimese astme kohtu otsus osaliselt ja tehakse uus otsus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Eesti Vabariigilt T.I aitsjale makstu kasuks välja valitud k d tasu mõistlikus ulatuses, s.o summas 216 eurot . , sealhulgas käibemaks

Elina Elkind Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)