2-20-7628/11 · 2-20-7628/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-7628 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.august 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; e-post: xxx); Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht registris: XXX; e-post: xxx) Kohtuistung 06.august 2020, osales XX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx. aastal Pärnu Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. 3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD XX esitas 26.05.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt poolte abielu registreeriti Pärnu Maavalitsuse xx xx xxxx. Abielust xxxx.a sündinud tütar C. suri xxxx.a. Abielulised suhted on lõppenud 2013.aastast seoses YY töö- ja elukohaga xxxxx xxxxxxxxxx. Eesti perekonnaseisuametis ei ole võimalik lahutustoiminguid läbi viia, sest YY elukoht on välisriigis.

2-20-7628

2 06.08.2020 kohtuistungil hageja jäi abielulahutuse nõude juurde: hageja ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi kostjaga kooselu jätkata, palub abielu lahutada. KOSTJA VASTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 395 alusel kohus lubas kostjal hagile vastata suuliselt 06.08.2020 kohtuistungil. Kostja 06.08.2020 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud, et kohtusse ilmumist takistab mõjuv põhjus. Kohtuistungisekretär võttis kostjaga 06.08.2020 kell 11.00 telefoni teel ühendust, kostja teatas, et on xxxxxx, väitis, et ei ole kohtuistungist teadlik. Kostja on 01.06.2020 e-kirjaga kinnitanud hagiavalduse ja kohtukutse kättesaamist ning teatanud, et on lahutusega igati nõus. 12.06.2020 on kostja samalt e-posti aadressilt telefoni kasutades (e- kirjal on märge „Sent from my iPhone“) saadetud e-kirjas täiendavalt teatanud: „Tere. Otsus tühistatud lahutus toimub kohtus.ma riike nõus varade jagamisega. Terv YY“. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Hageja taotlusel ja TsMS § 410 alusel kohus lahendas asja sisuliselt kohtuistungil kostja osavõtuta. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud. Kostjal ei olnud kohtuistungile tulemata jätmiseks mõjuvat põhjust. Samuti on kostja kohtule teatanud, et on lahutusega nõus. Kohus, kuulanud ära hageja ning tutvunud hagiavaldusega, leiab, et XX hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS §-ide 64 ja 641 tulenevalt saab abielu nii perekonnaseisuasutuses kui notari juures lahutada üksnes poolte ühise avalduse alusel. Perekonnaseisuasutuses lahutamiseks peab lisaks olema mõlema abikaasa elukoht Eestis. Kostja elukoht on xxxxxx, hageja on esile toonud, et ei ole seni lahutamise osas kostjaga kokkuleppele saanud, mistõttu on põhjendatud abielu lahutamise hagi esitamine kohtule. Kohus on hagi menetlusse võtmisel pooltele selgitanud, et Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, 27.november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artiklis 3 sätestatu alusel on hagejal õigus esitada abielulahutuse hagi enda elukoha järgsele Eesti Vabariigi kohtule, kuna pooled on mõlemad Eesti Vabariigi kodanikud, abielu sõlmiti Eesti Vabariigis ja siin oli ka abikaasade ühine elukoht. 3. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Esitatud tõendite kohaselt poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuses. Abielust sündinud laps on surnud. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et poolte abielulised suhtes lõppesid 2013.aastast seoses kostja elu- ja töökohaga xxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoha aadressiks kuni 15.10.2012 registreeritud poolte ühise elukoha aadress XXX. Rahvastikuregistri andmetel kostjal olnud Xxxxxx erinevaid kontaktaadresse alates 2006.a, kostja elukoht on Xxxxxx registreeritud alates 16.10.2012. See kinnitab hageja väiteid poolte abielulise kooselu lõppemise kohta 2013.aastast. 06.08.2020 kohtuistungil hageja selgitas, et kostja ei ole panustanud perekonnaellu, ei ole huvi tundnud hageja tegemiste vastu. Kui kostja tuli Xxxxxxt koju, olid esiplaanil alkohol ja sõbrad. Hageja on periooditi kostjat ka materiaalselt toetanud. Viimati nägi hageja kostjat 2 aastat tagasi. Poolte ühiseks elukohaks olnud kinnisasi on panga poolt müüdud laenuvõla katteks. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud, hageja abielulise kooselu taastamist võimalikuks ei pea ega soovi seda.

2-20-7628

3 Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele abielu lõppemise ja selle aja kohta. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et on nõus abielu lahutamisega. Pooled on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, kostja alaline elukoht on välisriigis. Kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi leppida, ei ole poolte lepitamine ei ole võimalik ning abielu taastamiseks PKS § 67 lg 3 alusel leppimisaja andmine ei annaks tulemust ega ole mõistlik. 4. Kõige eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et XX ja YY abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. PKS § 66 p 2 järgi kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus 5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks asjas on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp Kohtunik