1-09-2234/43 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-2234 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.T

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.T

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 07.11.2009 ja lõpp 18.11.2010 RESOLUTSIOON Jätta R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus ja määrata tema poolt R.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. karistusest enne tähtaega vabastamine 250 krooni, käibemaks

50 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni).

Välja

mõista

R.T-lt

riigituludesse kaitsjale (vandeadvoka

at Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 25.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 06.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.1, §215 lg.3 p.1 ja §263 p.1, 3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud algusega 07.11.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Viru Vanglas ei ole kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme, kuna tal on jäänud karistust kanda alla aasta, seetõttu ei ole koostatud ka tegevuskava. Kinnipeetaval on B, C, E juhiluba, osaliselt valdab riigikeelt. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata võlgnevusi 8999,20 krooni ulatuses. Lähedastega suhtleb

kinnipeetav kokkusaamiste, kirja ja telefoni teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda

kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Hoolimatule ja riskeerivale elustiilile viitab korduva karistatus nii väärteokui kriminaalkorras. Kinnipeetav kuritarvitas vabaduses

alkoholi, alkoholijoobes võib käituda agressiivselt. Kriminaalkorras on kinnipeetav

karistatud 10 korda, reaalset vangistust kannab viies kord. Ametnike suhtes on neutraalne, tema enesehinnang on kõrgendatud, võib oma eesmärkide saavutamiseks

kasutada vägivalda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Karistuse kandmine vanglas võimaldab kinnipeetaval

kasvatada distsiplineeritust, ümber hinnata oma ellusuhtumist ning tegelikku probleemide valdkonda läbi vestluste vangla sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. Uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus peale võimalikku vabanemist 2 aasta jooksul on 23% ning vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus on 40%.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval elukoht, kuna viimasest elukohast on ta välja registreeritud. Vabanemisjärgse elukoha otsimisega tegeles kinnipeetava tuttav, kuid tal ei õnnestunud üürikorterit leida. Sama tuttav on nõustunud kinnipeetava peale vabanemist võtma tööle oma ehitusfirmasse

katseaja ja miinimumpalgaga juhul, kui ehitustöödeks on tellimusi. Kriminaalhooldusametnik ei leidnud isikuid, kes oleksid kinnipeetavale vabanemise

korral toeks. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kes elab sotsiaalmajas ja tuttav

naisterahvas, kes elab Venemaal. Telefonivestluses kinnipeetava emaga selgus, et

kainena on poeg rahulik, kuid alkoholi tarvitamisel muutub ettearvamatuks ja vägivaldseks. Ema ei usu, et poeg suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Kinnipeetava ema kinnitas, et mingit toetust ei suuda ta pojale osutada, kuna on 80%-lise töövõimekaotusega, enamuse ajast viibib haiglaravil ja enamus pensionist

läheb ravimiste ostmiseks. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad järgmised asjaolud: isikutõendava dokumendi olemasolu, elukoha puudumine vabanemise korral,

töökoha olemasolu vabaduses, nõrk sotsiaalvõrgustik, suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud.

Maakohtu istung

Kinnipeetav R.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub elama Txxx Pxxx asuvasse

3 korterisse xxx ja tööle Txxx Pxxx kuuluvasse firmasse. Lisaks märkis kinnipeetav, et 21.04.2010 lõpetas ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja märkis, et elukoha puudumise tõttu ei vasta kinnipeetav ennetähtaegse vabastamise tingimustele.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on kindlalt otsustanud loobuda alkoholi kuritarvitamisest, lisaks saab seda kontrollida lisakohustuse panemisega katseajaks.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10

korda, vangistuses viibib käesoleval ajal viiendat korda. Vangistuses viibimise aja jooksul on talle määratud 1 distsiplinaarkaristus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetav varasemalt kriminaalhooldusel olnud, see ebaõnnestus, kuna ta pani

katseajal toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust ka muuhulgas I astme kuriteo toimepanemise eest.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita, isegi mitte vangistuses, ja võimaluse korral jätkab nende rikkumist.

Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja varasemat katseaja möödumise ebaõnnestumist, puudub maakohtul veendumus, et sel korral läbib kinnipeetav katseaja

nõuetekohaselt ja reegleid järgides. Lisaks sellele kinnitab maakohtu sellist veendumust ka alljärgnev.

Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, soovib ta vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Nimetatud korteri pidi talle kindlustama tuttav Txxx

Pxxx, kellega ta tutvus vangistuses olles viimase poja kaudu. Nagu nähtub

kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on Pxxx perekond elamispinna kinnipeetavale üürimise küsimuses ümber mõelnud, seda enam välja ei soovi üürida ja soovivad selle hoopis maha müüa. Maakohtul puudub alus mitte uskuda Txxx

Pxxx poolt kriminaalhooldusametnikule öeldut. Txxx Pxxx näol on tegemist kinnipeetavale sisuliselt võõra inimesega. Mingit muud elamispinna aadressi ei ole kinnipeetav kriminaalhooldusametnikule kontrollimiseks nimetanud.

4 Eeltoodu alusel puudub kinnipeetaval vangistusest enne tähtaega vabanemise korral alaline elukoht. Alalise elukoha puudumine aga välistab kriminaalhoolduse teostamise ja seega ka ennetähtaegse vabastamise.

Nagu nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, soovib ta vabanemise korral

asuda tööle Txxx Pxxx kuuluvasse xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku

kirjalikust arvamusest, on nimetatud ettevõtte omanik Txxx Pxxx koos oma abikaasaga, kes on nõustunud kinnipeetava võtma oma ettevõttesse tööle katseajaga,

miinimumpalgaga ja seda juhul, kui on ehitustöödeks tellimusi. Muid legaalseid

sissetulekuallikaid vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kinnipeetav nimetanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetava ema ei ole võimeline kinnipeetavat materiaalselt toetama.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et ei ole väga kindel ka kinnipeetava materiaalne

olukord vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud juhul tõstavad uute kuritegude toimepanemise ohtu asjaolu, kui kinnipeetav ei läbi katseaega nõuetekohaselt ja ei saa alalist tööd lubatud ettevõttes, samuti asjaolu, kui ehitustöödeks tellimusi ja seega ka tööd lihtsalt ei ole.

Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseks,

kuid arvestades eelkõige kinnipeetava minevikku ja muid käesolevas määruses

toodud asjaolusid, ei pea maakohus põhjendatuks anda kinnipeetavale võimaluse vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 352,80 krooni, mis kuulub kinnipeetavalt riigituludesse väljamõistmisele.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 07.05.2010

Liivi Õun

№oremreferent