1-10-2447/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-2447

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.S KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1

(üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui J.S 1 (ühe) aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime (kuue) uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2010.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-10-2447 kohtueelses menetluses 09260105679 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

J.S süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jane Pajus Süüdistatav J.S

elukoht Laeva 5-2, Laeva vald, Tartumaa isikukood xxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel põhiharidus, töötu, 60% töövõimetu kriminaalkorras karistatud 4-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Kaitsja määratud korras Valli Murde

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

J.S-ina suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse J.S-ina esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista J.S-ilt (J.S) riigituludesse menetluskuludena 5525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „J.S, 1-10-2447, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „J.S, 1-10-2447, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 120.- krooni advokaat Valli Murde süüdistatav J.S-ina (J.S) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – J.K. (lk 14).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus J.S-i süüdistatakse selles, et tema isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus

06.12.2009 kella 23:30 paiku Tartumaal Laeva vallas asuva TÜ Tartu Tarbijate

Kooperatiivi AjaO kaupluse parklas lõi ühe korra J.K. rusikaga näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega J.K. valu ja tekitades talle suuõõne marrastused.

Seega tema, teise inimese löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppes kajastatud karistus

Süüdi tunnistada J.S KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui J.S ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

- 960.- krooni kaitsjatasu (lk 17-18: 840.- krooni kohtueelses menetluses + 120.- krooni kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4),

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Kaitsja esitas kohtule taotluse, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, kuna J.S on töötu, tema sissetulek ei ole suur – ainult töövõimetuspension, millest peetakse kohtutäituri poolt kinni 200.- krooni. Kohus peab põhjendatuks kaitsja taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna J.S on tema enda ja kaitsja kinnitusel ning kriminaalasja toimikust nähtuvalt kohtueelsele menetlejale J.S-ina poolt avaldatu kohaselt töövõimetuspensionär, kelle sissetulek ei ole suur - kuus keskmiselt 1200.- ja sellest peetakse kinni kohtutäituri poolt igakuiselt 200.- krooni ning lisaks on J.S vajalik toetada ka enda lapse ülalpidamist.

Arvestades aga, et tegemist on tahtliku kuriteoga ning J.S on 4 kehtivat kriminaalkaristust – karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest 22.03.1993.a, 09.11.1994.a, 14.03.2000.a ja 14.11.2000.a, siis pidi ta arvestama, et süüdimõistmisel tuleb tal kanda ka menetluskulud. Eeltoodud asjaoludel kogumis peab kohus põhjendatuks jätta sundrahast riigi kanda 1000.- krooni ja J.S tuleb sundrahast kanda 5525.- krooni. Kuna kohtuotsust on võimalik KarS § 82 lg 1 p 2 alusel täita vähemalt 3 aastat, siis ei lasu süüdistataval menetluskulude kohese tasumise kohustust ja nõuet on võimalik tasuda ka hilisema täitemenetluse käigus. Juhul kui nõue jääb tasumata ja kohtuotsuse täitmine aegub, siis tasumata osas jääb nõue riigile täitmata. Heli Sillaots kohtunik